Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Anu Uritam
Määruse tegemise aeg ja koht
31. jaanuar 2011.a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-49810
Tsiviilasi
Eesti Vabariigi nõue Sotsiaalkindlustusameti kaudu D Š ́i, A G ́i, A S ́i ja N G vastu kahju hüvitamiseks
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja asjas menetluse lõpetamine D Š ́i osas
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu Kostja 1: D Š (isikukood xxx, viibimiskoht xxx); Kostja 2: A G (isikukood xxx, viibimiskoht xxx); Kostja 3: A S (isikukood xxx, viibimiskoht xxx); Kostja 4: N G (isikukood xxx, viibimiskoht xxx)
Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse menetlusosalistele kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui 5 (viis) kuu möödumisel määruse tegemisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõivu 25,56 eurot Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 221023778606 Swedbank AS-s või arvelduskontole nr 10220034796011 AS-s SEB Pank. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2900072686 ning selgitus: „2-1049810, riigilõiv määruskaebuse esitamisel“. Maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta tuleb esitada kohtule.
Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu esitas 11.10.2010.a Harju Maakohtule hagiavalduse D Š ́i, A G ́i, A S ́i ja N G vastu kahju hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostjad süüdi kuriteos, mille tagajärjel suri VD. VD esitas Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniametile matusekulude hüvitamise taotluse, mis talle hüvitati 24.10.2005.a otsusega nr 94 summas 3 300 krooni. Ohvriabi seaduse § 31 alusel läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile, mistõttu on Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks nõuda kostjatelt solidaarselt kahju hüvitamist summas 3 300 krooni. Kohus võttis hagiavalduse 29.10.2010.a määrusega menetlusse ja kohustas kostjaid hagiavalduse vastama. Kostja 1 D Š 03.11.2010.a vastuses Harju Maakohtule teatas viimane, et on nõus maksma 3 300 krooni suurusest nõudest oma osa summas 825 krooni. 15.11.2010.a kostja 2 A G ́i vastus ja 08.12.2010.a kostja 3 A S ́i vastus olid esitatud venekeelsetena, mistõttu kohustas kohus neid 09.12.2010.a kirjaga esitama vastused kohtu määratud tähtajaks eesti keeles. Kostja 2 A G oma 28.12.2010.a vastuses nõuet ei tunnistanud, kuna see on tema meelest põhjendamatu. Kostja 2 leidis, et kõik nõuded seoses tema poolt toime pandud kuriteoga on tehtud teatavaks Harju Maakohtu 05.05.2008.a otsusega nr 1-06-2292. 06.01.2011.a esitasid hageja ja kostja 1 D Š kohtule kompromissleppe kinnitamiseks. Kompromissleppe kohaselt kohustub D Š hüvitama Eesti Vabariigile kuriteoga tekitatud varalise kahju summas 825 krooni ning kandma nimetatud summa peale kompromissleppe sõlmimist, mille kinnitab Harju Maakohtus määrusega, Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220027689012 AS-s SEB Pank või 221020595183 Swedbank AS-s, viitenumbriga 1200003197. Hageja vastas kostja 2 vastusele 21.01.2011.a. Vastuses asus hageja seisukohale, et hageja nõudeõigus tuleneb ohvriabi seadusest. Ühtlasi märkis hageja, et kuivõrd kostja 1 on asunud
oma kohustust vabatahtlikult täitma, vähenes hagi nõue 52,73 euro võrra, mistõttu on kostjatel 2, 3 ja 4 hagi nõude tasumise kohustus summas 158,18 eurot.
TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Solidaarse kohustuse puhul võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Tulenevalt TsMS § 430 lõikest 7 võib kompromiss olla tingimuslik. Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud kompromiss vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus D Š ́i suhtes lõpetamisele. Kohus selgitab menetlusosalistele, et kooskõlas TsMS § 430 lõikega 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. TsMS §-st 432 tulenevalt ei saa hageja menetluse lõpetamise korral pöörduda uuesti kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lõikes 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kui kostja vabatahtlikult käesoleva määrusega kinnitatud kompromissi ei täida, kuulub käesolevast jõustunud kohtumäärusest tulenev nõue täitmisele täitemenetluse seadustiku alusel (TMS § 2 lg 1 p 1). TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissis menetluskulude jaotuses teisiti kokku leppinud.
Anu Uritam Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.