Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

mõjutada lahendit. Kohtuotsusele võib A Gi või hageja esitada apellatsioonkaebuse ülaltoodud alustel Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Kohus on käesolevas asjas teinud kostjate ASi ja NGsuhtes tagaseljaotsuse. Kostjad ASi ja NGvõivad esitada otsuse teinud maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja (menetluse taastamise avalduse) 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui kostjatel oli hagile vastamata jätmiseks mõjuv põhjus. Kaja esitamisel tuleb kostjatel tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi AS SEB Pank arvelduskontole nr 10220034796011 või Swedbank AS arvelduskontole nr 221023778606, viitenumber 3100057358. Hageja võib esitada tagaseljaotsuse osas Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks, peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

Hageja esitas Harju Maakohtule 11.10.2010.a hagiavalduse kostjate D Ši, A Gi, ASi ja NGvastu solidaarselt kahju hüvitamiseks summas 3300 krooni ehk 210,91 eurot. Harju Maakohus võttis hagiavalduse menetlusse oma 29.10.2010.a määrusega ning menetleb asja lihtmenetluse korra. Hagiavaldus ning Harju Maakohtu 29.10.2010.a määrus toimetati kostjatele kätte nende viibimiskohas XXX. Kostja A G edastas kohtule 15.11.2010.a venekeelse käsikirjalise „avalduse“. Kostja AS edastas kohtule 08.12.2010.a venekeelse käsikirjalise „apellatsioonkaebuse“ nimelise dokumendi. Kostja NGei ole hagiavaldusele vastanud. Kohus selgitas kostjatele A Gile ja ASile 09.12.2010.a saadetud pöördumises, et antud tsiviilasjas ei ole kohus lahendit teinud, mistõttu jäävad kohtule arusaamatuteks kostjate taotlused tühistada kohtu poolt tehtud otsus. Kohus selgitas kostjatele, et neil tuleb esitada kohtule nõuetekohane eestikeelne vastus hagiavaldusele.

Lk (5) 2

Kostja A G esitas kohtule 27.12.2010.a vastuse hagiavaldusele. Kostja AS kohtule nõuetekohast vastust hagiavaldusele ei esitanud. Hageja ja kostja D Š sõlmisid kompromisslepingu, mille alusel kostja D Š tunnistas võlgnevust summas 825 krooni. Harju Maakohus kinnitas esitatud kompromissi oma määrusega 31.01.2011.a ning lõpetas tsiviilasja nr 2-10-49810 menetluse kostja D Ši suhtes. Hageja teatas kohtule, et seoses kompromissi sõlmimisega ta vähendab oma nõuet ülejäänud kostjate suhtes 825 krooni ehk 52,73 euro võrra ning palus kostjatelt A Gilt, ASilt ning NGlt välja mõista solidaarselt 2475 krooni ehk 158,18 eurot.

HAGEJA NÕUDED JA NENDE PÕHJENDUSED

Hageja nõudis kostjatelt A Gilt, ASilt ning NGlt solidaarselt 2475 krooni ehk 158,18 euro väljamõistmist. Hagiavalduse kohaselt mõisteti kostjad Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 15.06.2009.a otsusega nr 3-1-1-36-09 süüdi kuriteos, mille tagajärjel suri VD. VD esitas Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniametile 20.10.2005.a ohvriabiseaduse (OAS) alusel hüvitisetaotluse. Sotsiaalkindlustusameti Tallinna Pensioniameti 24.10.2005.a otsusega nr 94 hüvitati talle matusekulud summas 330 krooni. Vastavalt OAS §-le 31 läks hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Vastuseks kostja A Gi vastuväidetele selgitas hageja oma 21.01.2011.a menetlusdokumendis, et Riigikohtu 15.06.2009.a kohtuotsusega on kostjad kuriteos süüdi mõistetud ning sellega on tuvastatud kostjate õigusvastane tegevus. Lähtudes süütuse presumptsioonist ei saanud hageja esitada kostjate vastu hagi enne, kui kriminaalmenetlus oli lõpetatud ja kostjad kohtuotsusega süüdi mõistetud. Kuriteo ohvri VD esindaja esitas 20.10.2005.a Sotsiaalkindlustusametile taotluse koos matusekulude arvetega, kokku summas 18 091 kooni. Ohvri esindajale hüvitati matusekulud 20.10.2005.a otsusega. OAS § 13 alusel oli otsuse tegemise ajal hüvitatavate matusekulude summaks 5500 krooni, millest arvati maha riiklik matusetoetus summas 2200 krooni. Seega hüvitati ohvri esindajale matusekulud summas 3300 krooni. Ohvri esindaja ei ole kostjate vastu esitanud tsiviilhagi, samuti ei ole ta teavitanud Sotsiaalkindlustusametit sellest, et ta oleks kuriteoga tekitatud kahju eest saanud hüvitist kahju tekitanud isikutelt või mõnest muust allikas. Seega oli hagejal õigus esitada kostjate vastu hagi summas 3300 krooni. Solidaarse kohustuse korral võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist igalt võlgnikult eraldi, mõnelt neist eraldi või kõigilt ühiselt.

KOSTJATE VASTUVÄITED

Kostja A G vaidles hagile vastu ja leidis, et kõik tema kulud seoses antud asjaga on talle teatavaks tehtud Harju Maakohtu otsusega kriminaalasjas nr 1-06-2292. Riigikohtu hilisemas otsuses ei ole kulude summat muudetud. Mingisugustest lisamaksudest ei ole kummaski kohtuotsuses midagi kirjas. Seepärast pidas kostja hageja nõuet põhjendamatuks ning keeldus nõude täitmisest vabatahtlikult. Samuti väitis kostja, et tal puudub sissetulek. Teised kostjad AS ning NGhagiavaldusele ei vastanud.

Lk (5) 3

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb hageja nõue kostja A Gi vastu rahuldada. Käesolevat asja lahendab kohus lihtmenetluse korras. Kohus ei anna kostjale A Gile käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 444 lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga. Hageja nõuab kostjatelt solidaarselt OAS § 31 alusel kuriteoga tekitatud kahju eest hüvitist summas 2475 krooni ehk 158,18 eurot. Hageja esitatud tõenditest (kuriteoohvrite riikliku hüvitise otsus 24.10.2005.a, toimiku lk 7-8, hüvitisetaotlusest ja sellele lisatud arvetest, toimiku lk 61-66) nähtub, et vägivallakuriteo tagajärjel surnud VD matuseks tehtud kulutuste hüvitamiseks on kannatanu esindajale otsustatud maksta 3300 krooni. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et kostjad on süüdi mõistetud VD suhtes vägivallateo toimepanekus, mille tagajärjel VD suri. Kriminaalasjas nr 1-06-2292 Harju Maakohtu poolt 05.05.2008.a tehtud lahendis ei mõistetud kostjatelt välja kannatanu suhtes toime pandud kuriteoga tekitatud kahju. Nimetatud kriminaalasja otsuses (mis jäi kulude osas muutmata Riigikohtu 15.06.2009.a otsusega) mõisteti kostjatelt välja üksnes kriminaalmenetlusega seonduvad kulud (sundraha, ekspertiisi tasu ja kaitsjate tasud) kriminaalmenetluse seadustiku § 175 alusel. Seega on põhjendamatu kostja arusaam, nagu oleks pidanud Harju Maakohtu poolt 05.05.2008.a kriminaalasjas tehtavas lahendis olema lõplikult määratletud kõigi võimalike kahjude hüvitised, mida kuriteo toime pannud isikud tasuma pidid. Harju Maakohtu viidatud lahendist nähtub, et kriminaalasja raames kannatanu esindaja kostjate vastu tsiviilhagi ei esitanud. Seega oli kannatanu esindajal õigus esitada tsiviilhagi kostjate vastu pärast kriminaalmenetluse lõppemist. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 näeb ette, et teisele isikule ehk kannatanule õigusvastaselt kahju tekitanud isik ehk kahju tekitaja peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 1 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu surma põhjustamisega. Käesolevas asjas puudub vaidlus selles, et kostjad põhjustasid õigusvastaselt kannatanu VD surma. Seega on kostjad vastutavad kannatanu surmaga seoses tekitatud kahju eest. Kohus loeb põhjendatuks hageja väite, mille kohaselt ei olnud põhjendatud kostjate vastu kahju hüvitamise osas tsiviilhagi esitamine enne, kui kostjad olid kriminaalkorras kannatanu surma põhjustamise eest süüdi mõistetud ning vastav lahend on jõustunud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 153 lg 1 näeb ette, et surma põhjustamisest tuleneva nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitamiseks kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Antud juhul sai hageja kahju hüvitamiseks kohustatud isikutest ehk kostjatest teadlikuks siis, kui jõustus kostjaid kriminaalkorras süüdimõistev kohtulahend ehk 15.06.2009.a. TsÜS § 153 lg 2 näeb ette, et surma põhjustamisest tingitud nõuded aeguvad hiljemalt 30 aasta jooksul, arvates kahju põhjustanud teo tegemisest või sündmuse toimumisest. Hagejal oli õigus pöörduda tsiviilhagiga kostjate vastu kohtusse ning hageja nõue kostjate ning sealhulgas kostja A Gi vastu ei ole aegunud.

Lk (5) 4

OAS § 7 lg 1 järgi makstakse nimetatud seaduse alusel hüvitist Eesti Vabariigi territooriumil toime pandud vägivallakuriteo ohvritele. OAS § 9 lg 4 järgi on õigus hüvitist saada ka isikul, kes kannab ohvri matusekulud. Antud asjas kogutud tõenditest nähtub, et kuriteo ohvri VD matusekulud kandis VD(toimiku lk 61-66), kellele maksti ohvriabi seaduse alusel hüvitist (toimiku lk 7-8). OAS § 31 lg 1 järgi läheb hüvitise saaja õigus nõuda kahju hüvitamist kuriteoga tekitatud kahju eest vastutavalt isikult hüvitisena makstud summa ulatuses üle riigile. Eeltoodu alusel läks VDnõue kostjate vastu üle hagejale ning hageja nõue kostjate, sealhulgas kostja A Gi, vastu on põhjendatud ja tõendatud. Hageja nõue kostja A Gi vastu kuulub eeltoodud põhjendustel rahuldamisele. Kohus leiab, et kostjate ASi ja NGsuhtes tuleb hageja nõue rahuldada tagaseljaotsusega. TsMS § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja taotluse hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostja AS esitas kohtule küll 08.12.2010.a venekeelse avalduse pealkirjaga „apellatsioonkaebus“, kuid kohtu poolt täiendavalt määratud tähtaja jooksul ega hiljem ei ole kostja hagiavaldusele vastanud. TsMS § 162 lg1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna käesolev otsus tehti kostjate kahjuks, tuleb menetluskulud käesolevas asjas jätta kostjate kanda.

Anu Uritam Kohtunik

Lk (5) 5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.