Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebe kord Kostjal Kostjal on õigus otsusega mittenõustumisel 14 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks, taastamiseks, kui tema tegevusetus, mis oli tagatagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast mõjuvast põhjusest. Kajale tuleb lisada lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile. hagile.

Kaja esitamisel tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 15,98 eurot (2 (250 krooni) krooni). Hagejal on õigus esitada kohtuotsusele apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg. 6 § 633 lg. 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 10.12.2010 laekus Swedbank Liising AS-ilt Viru Maakohtule hagi A S` i vastu võlgnevuse 116 003.88 krooni ja lisanduva viivise nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud 08.09.2006 sõlmisid A S (kostja) ja Swedbank Liising AS (hageja) liisingulepingu nr 0138828L, mille esemeks oli sõiduauto xxxx, ehitusaasta xxxx. 08.09.2006 sõlmisid hageja ja kostja seoses kindlustuslepingu sõlmimisega kindlustusleppe, mille kohaselt oli kindlustusandjaks Swedbank Varakindlustus AS, kindlustusvõtjaks kostja ja soodustatud isikuks hageja. Kostja kohustus kindlustusmakseid tasuma kindlustusandjale hageja vahendusel, kandes poliisil nimetatud kindlusmakse hagejale kindlustusleppes nimetatud tähtajaks ja korras (iga kuu 15.kuupäevaks hageja arveldusarvele). Kostja rikkus oma kohustusi, jättes tasumisele kuuluvad põhiosa ja intressimaksed nõuetekohaselt tasumata, samuti jättis tasumata vabatahtliku kindlustuse makseid. Kaskokindlustusmaksed on kostja eest AS-ile Swedbank Varakindlustus tasunud hageja. Hagejal on kostja vastu nõue tasutud kindlustusmaksete ulatuses tulenevalt lepingu üldtingimuste p 6.3.2 ja VÕS § 455 lg 1. Kostja poolt on tasumata enne lepingu ülesütlemist sissenõutavaks muutunud igakuulised arved maksetähtaegadega 15.07.2008 kuni 15.03.2009. Liisingueseme valduse sai hageja tagasi veebruaris 2010. Kuni vara tagastamiseni tasus hageja kindlustusandjale kindlustusmakseid edasi, mistõttu debitoorne võlg moodustab kokku 44 957.51 krooni. Hageja arvestas tasumata põhisosa võlgnevusest viivist 7% aastas vastavalt lepingu p 5.1.Viivisvõlgnevus moodustab 691.40 krooni. Kostja jättis kindlustusandjale tasumata ka liikluskindlustuse võlgnevuse summas 1 752 krooni, mistõttu kostja eest hüvitas nimetatud summa Seesam Rahvusvaheline Kindlustus AS.ile hageja. Hagejal on kostja vastu nõue tasutud kasko- ja kohustusliku kindlustuse maksete ulatuses tulenevalt lepingu üldtingimuste p 6.3.2 ja VÕS § 455 lg 1. Lepingu üldtingimuste p 7.1.2 alusel saatis hageja kostjale 13.02.2009 teatise lepingu ülesütlemise kohta, milles teatas võlgnevuse suuruse ja palus selle tasuda hiljemalt 14 päeva jooksul. Kostja võlgnevust ei kustutanud, mistõttu hageja luges lepingu erakorraliselt üles öelduks ning kostja oli kohustatud üldtingimuste p 7.5 alusel andma lepingu esemeks oleva vara valduse hagejale üle. Kuna kostja vara ei tagastanud, siis oli hageja sunnitud pöörduma vara tagastamiseks Credit Expert OÜ poole. Vara valduse taastamisel andis hageja vara võõrandamiseks üle Balti Realiseerimiskeskus OÜ-le. Varale leiti ostja hinnaga 62 241.67 krooni. Hagejale osutatud teenuste eest (tagastusteenus, transporditeenus, müügiteenus) edastasid Credit Expert OÜ ja Balti Realiseerimiskeskus OÜ hagejale arved summas 7710 krooni. Vara realiseerimisest saadu ei katnud lepingust tulenevaid nõudeid ning tekkinud kahju koosneb lepingust tulenevast nõudest, millest on maha arvatud vara realiseerimisest saadud summa

(käibemaksuta). Hageja nõue kostja vastu on kokku summas 178 647.65 krooni, s.o. vara jääkmaksumus summas 123 536.64 krooni( käibemaksuta), debitoorne võlgnevus – 44 957.51 krooni, viivisvõlgnevus – 691.40 krooni, liikluskindlustusmaksete võlgnevus - 1752 krooni ja vara tagastamise ning realiseerimisega seotud kulud - 7710 krooni. Kostjal on kohustus hagejale hüvitada kokku (178 647.55 – 62 241.67 – laekumine 402) = 116 003.88 krooni. 26.07.2010 saatis hageja kostjale teatise, paludes võlgnevuse tasuda 14 päeva jooksul, kuid kostja võlgnevust tasuma ei asunud. Kostja oli kohustatud lepingu üldtingimuste p 1.3 kohaselt hagejale tasuma tema valdusesse antud vara eest lepingus sätestatud makseid (sh intressi) vastavalt maksegraafikule. Intressimäär on sätestatud lepingu p 2.1, milleks oli Euro 6 kuu Euribor + 2,3% aastas. Samuti oli kostja kohustatud lepingu üldtingimuste p 11.1 kohaselt sõlmima vara vabatahtliku ja kohustusliku kindlustuslepingu ning tasuma vastavaid makseid ja kulutusi. VÕS § 455 lg 1 tulenevalt võib kindlustusvõtja asemele sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikutelt makse vastuvõtmisest keelduda. Kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle (VÕS § 455 lg 2). Lepingu üldtingimuste p 7.1.2 kohaselt oli hagejal õigus leping üles öelda, kui tarbijast liisinguvõtja on jätnud kolme üksteisele järgneva liisingu osamakse tasumata või on neid tasunud mittetäielikult. VÕS § 367 lg 1 kohaselt peab liisinguvõtja liisingulepingu ülesütlemise korral hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. Hageja taotleb kostjalt hagi esitamise seisuga kokku summa 116 003.88 krooni tasumist. Hagiavaldusele on lisatud kirjalikud tõendid – kostjaga sõlmitud liisinguleping koos maksegraafikuga, üldtingimused ja liisingulepingu lisa, vara üleandmise-vastuvõtu akt, kindlustuslepe, hageja õiend nõude arvestuse kohta, vara müügileping, hagejale tasumata arved debitoorse võlgnevuse ja viivisvõlgnevuse osas, Swedbank Varakindlustus AS kinnitus kaskokindlustuse maksete tasumise kohta, arve tasumata liikluskindlustusmaksete kohta ja õiend nende tasumise kohta hageja poolt, vara tagastamise ja müügikulusid tõendavad dokumendid, hageja kirjad kostjale, riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus ja hageja esindaja volitusi tõendavad dokumendid. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses.

Kohus saatis kostjale korduvalt hagimaterjale hagiavalduses märgitud aadressile. Hagimaterjalid on allkirja vastu õnnestunud kostjale isiklikult kätte anda 23.12.2010. Hagimaterjalide väljastamisel on kostjat kohustatud esitama hagile vastust 20 päeva jooksul materjalide kättesaamisest alates. Seega oli kohtu poolt määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks kostjal 12.01.2011. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning seda tähtaega on kohtu poolt ka järgitud. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostja kanda jätmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted – VÕS § 367 ja 455 - on hageja hagiavalduses välja toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt hagiavalduses esitatud asjaoludele on kostja rikkunud temaga sõlmitud liisingulepingut, mistõttu hageja oli õigustatud liisingulepingu erakorraliselt üles ütlema. VÕS § 416 lg 1 sätestab, et krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja. Hagiavaldusest ja lisatud dokumentidest nähtuvalt on hageja lepingu ühepoolsel ülesütlemisel ettenähtud nõudeid järginud. Kohus leiab, et kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi kirjalikus menetluses tehtava tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses, s.o. kokku summas 116 003.88 krooni. Alates 01.01.2011 arvestatakse kroonides kajastatud summa ümber eurodesse vahetuskursi 1 euro võrdub 15,6466 krooni alusel. Käesolevas asjas moodustab hageja nõue seega summas (116 003.88 : 15,6466) = 7414.00 eurot.. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne (VÕS § 94) määr, siis loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hagi on kohtusse esitatud 10.12.2010, kuid koostatud on 08.12.2010. Tulenevalt TsMS § 367 sätestatust kuulub seega vastavalt hageja taotlusele hagi esitamisest alates kostjalt väljamõistmisele viivis protsendina põhinõudelt (hageja nõue) kuni selle kohase täitmiseni.

Kohtukulude jaotusest

TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavalduse ja hageja poolt lisatud dokumentide kohaselt on hageja menetluskuluks vastavalt Riigilõivuseadusele ettenähtud määras hagi esitamisel tasutud riigilõiv 12 500 krooni (maksekorraldus nr 87428, 08.12.2010), s.o. 798.90 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent Kohtuotsus jõustus 04.

/allkiri/

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.