Õigeksvõtmisel põhinev otsus Kohus
Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Heli Käpp
Otsuse tegemise aeg ja koht
27. jaanuar 2011, Tallinn
Tsiviilasja number
2-10-53109
Tsiviilasja hind
178,49 eurot (2792,82 krooni)
Tsiviilasi
AS Khagi OŽ vastu võlgnevuse, intressi ja viivise väljamõistmiseks Hageja: AS K(registrikood XXX, asukoht XXX)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja lepinguline esindaja Silver E Õigusbüroo OÜ )
(Julianuse
Kostja OŽ (isikukood XXX, elukoht XXX)
Menetlusviis
Kirjalik menetlus
2-10-53109 (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
27.10.2010.a esitas AS K kohtule hagi OŽ vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõla 2792,82 krooni, intressi 323,36 krooni ja viivise 2468,46 krooni. Kostja ei ole 10.12.2010 kohtule saadetud vastuses hagile vastu vaielnud, vaid avaldas soovi võlgnevuse tasumiseks maksegraafiku alusel. Hageja on 21.01.2011 kohtule saadetud e-kirjas märkinud, et hageja on kostjale vastu tulles ette valmistanud kompromisslepingu võlgnevuse tasumiseks 21 kuu jooksul ning edastas selle kostjale allkirjastamiseks posti teel. Kostja ei ole allkirjastatud kompromissi hagejale tagastanud ega ole ka hagejaga ühendust võtnud.
TsMS § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja, vastates kirjaga hagile, ei ole hageja nõudele vastuväiteid esitanud, vaid on avaldanud soovi tasuda võlgnevus osade kaupa. Seega on kostja sisuliselt hagi tunnistanud. Kostjale on 24.11.2010 kohtumäärusega selgitatud hagi õigeksvõtmise tagajärgi. TsMS § 440 lg 3 teise lause kohaselt juhul, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus õigeksvõtul põhinevast otsusest välja kirjeldava osa ning märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel võlausaldaja võib võlgniku poolt lepingu rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist ning p 6 kohaselt annab võlausaldajale võimaluse nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 178,49 eurot (2792,82 krooni), intressi 20,67 eurot (323,36 krooni) ja viivise 157,76 eurot (2468,46 krooni), kokku 356,92 eurot. Menetluskulude jaotus ja rahaline kindlaksmääramine TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus hagi rahuldab, jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks. Menetluskulude nimekirja kohaselt on hageja kandnud menetluskulu summas 2500 krooni
2-10-53109 (159,78 eurot), millest hageja lepingulise esindaja kulu moodustab 1500 krooni (95,87 eurot) ja hagi esitamisel tasutud riigilõiv moodustab 1000 krooni (63,91 eurot). TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 kohaselt kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Vastavalt TsMS § 144 p 1 kohtuvälised kulud on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Kohus leiab, et hageja taotlus kostjalt riigilõivu ning lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks on põhjendatud ja kohus mõistab kostjalt välja hageja kohtukulu 159,78 eurot krooni. TsMS § 177 lg 2 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse esitanud. Vastavalt TsMS §-le 178 lg 1 saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Heli Käpp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.