OÜ Raam Transport hagi Eesti Teede Grupp OÜ (pankrotis) pankrotihalduri vastu nõude tunnustamiseks Eesti Teede Grupp OÜ pankrotimenetluses Harju Maakohtu 19. oktoobri 2010 otsus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Eesti Teede Grupp apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus Hageja OÜ Raam Transport (registrikood 10354880, asukoht Vilja 14B, Võru), esindaja adv Olev Kuklase Kostja Eesti Teede Grupp OÜ (pankrotis, registrikood 11250711) pankrotihaldur Kauri Rattus, esindaja pankrotitoimkonna esimees Lembit Ülper
Menetlusosalised ja nende esindajad
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
OÜ
(pankrotis)
pankrotihalduri
25 000 krooni
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 19.oktoobri 2010 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
2.Apellatsioonkaebus rahuldada.
MENETLUSKULUD
Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue ja selle põhjendused
1.OÜ Raam Transport esitas 29.01.2010 Harju Maakohtule hagi Eesti Teede Grupp OÜ (pankrotis) pankrotihalduri vastu 817 396,99 krooni suuruse nõude tunnustamiseks Eesti Teede Grupp OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses teise järgu nõudena.
2.Hagiavalduse kohaselt kuulutati Harju Maakohtu 23.09.2009 määrusega välja Eesti Teede Grupp OÜ pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Kauri Rattus. 27.10.2009 esitas hageja nõudeavalduse Eesti Teede Grupp OÜ pankrotimenetluses 817 396,99 krooni kohta. 31.12.2009 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul vaidlustas pankrotihaldur hageja nõude täies ulatuses.
3.Hageja raamatupidamise andmetel on tema nõue Eesti Teede Grupp OÜ vastu 817 396,99 krooni. Nõude aluseks on arve nr 80940 (maksetähtajaga 14.02.2009), mis on väljastatud veoteenuse osutamise eest. Vedude kohta on koostatud saatelehed. Vastavalt kokkuleppele oli veoteenuse hinnaks 39,10 krooni/tonn veokaugusel 46 km ja 27 krooni/tonn veokaugusel 30 km. Kostja vastuväited.
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Nõudeavaldusele lisatud dokumentaalsed tõendid ei kinnita hageja nõudeavalduses nimetatud asjaolusid ja nõuet summas 817 396,99 krooni. Hageja poolt väljastatud arve nr 80940 ja saatelehed ei kinnita arvel näidatud veoteenuse tellimust ega kokkulepet tasu maksmise kohta. Nimetatud dokumentidest nähtuvad veetud materjal ja selle kogused. Hageja nõue ei ole tõendatud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
5.Maakohus rahuldas 19.10.2010 otsusega hagi. Hageja nõudeavalduse kohaselt tuleneb tema nõue Eesti Teede Grupp OÜ pankrotimenetluses asjaolust, et vastavalt veolepingule osutas hageja Eesti Teede Grupp OÜ-le veoteenust ja esitas teenuse osutamise eest 31.01.2009 tasumiseks arve nr 80940 summas 817 396,99 krooni maksetähtajaga 14.02.2009. Käesoleva hetkeni on arve tasumata. Kostja vastuväited on paljasõnalised ja kohtumenetluses tõendamata. Hageja on esitanud oma nõude tõendamiseks arve ja tellija poolt allkirjastatud saatelehed, millelt nähtub kauba saatmine ja võlgnikule üleandmine. Hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja hageja on esitanud selle kohta tõendid. Veoteenuse vastuvõtmisel on tellija saatelehtede allkirjastamisega aktsepteerinud veoteenuse toimumise saatelehtedel nimetatud ulatuses ja tingimustel. Kostja ei vaidlusta vedude toimumist ja saatelehtedel kajastatud asjaolusid. Kirjaliku hinnakokkuleppe puudumine ei vabasta teenuse saajat teenuse eest tasumise kohustusest. VÕS § 28 lg 1 kohaselt majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingute puhul eeldatakse, et need on tasulised. Eeltoodust tuleneb, et veoleping tuleb lugeda sõlmituks ka siis kui pooled ei ole hinnas või selle määramise viisis kokku leppinud. VÕS § 28 lg 2 kohaselt kui hinda ei ole määratud ega hinna määramise viisi ette nähtud ja hind ega hinna määramise viis ei tulene lepingu olemusest ega muudest asjaoludest, tuleb maksta lepingu sõlmimise ajal
lepingu täitmise kohas seda liiki lepinguliste kohustuste täitmise eest tavaliselt tasutav hind, selle puudumisel aga vastavalt asjaoludele mõistlik hind. Hagiavalduse kohaselt on veoteenuse hind 39,10 krooni/tonn veokaugusel 46 km ning 27,00 krooni/tonn veokaugusel 30 km. Kostja ei ole hageja märgitud hinnale vastu vaielnud, mistõttu tuleb pidada hageja poolt märgitud hinda seda liiki lepingulise kohustuse täitmise eest tavaliseks hinnaks. Apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
6.Kostja palub maakohtu otsuse täies ulatuses tühistada ja teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi täielikult rahuldamata.
7.Maakohtu otsus ei ole õiglane ega vasta seadusele. Otsus on motiveerimata ega rajane kohtus kontrollitud ja kohtule esitatud tõenditele. Hageja nõue tulenes üksnes arvest nr 80940. Hageja ise on nõudeavalduses märkinud, et tema nõuet tõendavad vaid arve nr 80940 ja veoselehed. Hageja poolt esitatud arve ei tekita kostjale kohustusi, kuna vastavalt Raamatupidamise seaduse § 7 lg-le 1 on arve raamatupidamise alg-ja koonddokument, mis on üksnes majandustehingu toimumist kinnitav tõend.
8.PankrS kohaselt ei saa hageja hagimenetluses muuta oma nõude alust, seda täiendada ega tuua juurde uusi aluseid. Nõude tunnustamiseks kohtusse esitatav hagi peab tuginema samale nõude alusele, nagu oli märgitud nõudeavalduses. Hageja esitab hagiavalduses uue asjaoluna pooltevahelise kokkuleppe veoteenuse hinna kohta ja märgib, et Eesti Teede Grupp OÜ kohustus tasuma arve nr 809420 alusel hagejale 817 396,99 krooni. Hageja ei ole esitanud ühtegi tõendit väidetava hinna kokkuleppe kohta. Sellist kokkulepet ei ole hagejaga kunagi sõlmitud. Kohus ei arvestanud kostja selgitustega, et ta ei ole hagejalt vedu tellinud ega hagejalt kruusa ostnud, mistõttu puudus kostjal põhjus mistahes hinnas läbi rääkida või kokku leppida. Hageja, olles transpordifirma, saaks kostjalt kruusa vedamise eest tasu küsida siis, kui nende vahel oleks sõlmitud veoleping. Veolepingut poolte vahel sõlmitud ei ole. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja poolt veetud kruusa saatelehtedel nr 1,4,6,15,18,19,29 jne on märgitud kauba saatjana PM Kaubandus, mis kinnitab kostja väidet, et hageja oli üksnes PM Kaubandusele kui kruusa omanikust müüjale kruusa ostjale vedaja. Kohus jättis tähelepanuta kostja vastuväited, mis tuginevad VÕS §-le 774 lg 1 ning ei ole vastuväitega mittearvestamist põhjendanud.
9.Kohus on meelevaldselt ja tõenditele tuginemata märkinud, et hageja nõudeavalduse kohaselt tuleneb tema nõue asjaolust, et vastavalt veolepingule osutas hageja Eesti Teede Grupp OÜ-le veoteenust ja esitas teenuse osutamise eest 31.01.2009 tasumiseks arve nr 80940 summas 817 396,99 krooni. Hageja nõudeavalduses ei ole tuginetud veolepingule. Hageja ei ole kostjale veoteenust osutanud. Kostja oli kruusa saaja ja vastuvõtja. Hageja võis veoteenust osutada PM Kaubandusele ning arve tulnuks hageja poolt esitada veo tellijale, kelleks ei ole kostja. Vastus apellatsioonkaebusele
10.Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
11.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja asi saata TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule menetlusnormi olulise rikkumise ja materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu.
12.Esmalt märgib ringkonnakohus, et hageja ei rikkunud PankrS §-s 107 sätestatut, sest ta taotleb nõude tunnustamist samal alusel ja samas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise koosolekul. Mõlema nõude aluseks on väidetav poolte vahel sõlmitud veoleping ja nõudeks veotasu 817 396,99 krooni, mille tõendamiseks esitas hageja veoselehed ja arve nr 80940.
13.Pooled vaidlevad eelkõige selle üle, kas hageja ja võlgnik on sõlminud veolepingu, millest tuleneks võlgniku kohustus tasuda hagejale veotasu. Tulenevalt VÕS § 774 lg-st 1 kohustub kaubaveolepinguga üks isik (vedaja) teise isiku (saatja) ees vedama vallasasja (veos) sihtkohta ning andma selle üle kolmandale isikule (saajale) ning saatja kohustub selle eest maksma vedajale tasu (veotasu). Hageja väitel oli poolte vahel sõlmitud suuline veoleping. Üldiste tõendamisreeglite järgi peab hageja tõendama selle sõlmimist. Kostja ei pidanud tõendama lepingu mittesõlmimist, nagu kohus ekslikult leidis.
14.Hageja soovis veolepingu sõlmimist tõendada saatelehtedega, millised on allkirjastatud võlgniku esindaja poolt kauba kättesaamisel. Ringkonnakohtu hinnangul ei tõenda saatelehed iseenesest vaidlusaluse veolepingu sõlmimist. Toimikus olevatel saatelehtedel on enamikel märgitud kauba saajaks Eesti Teede Grupp OÜ ja saatjaks PM Kaubandusgrupp (PMK). Saaja ehk isik, kellele vedaja peab veose üle andma, ei ole VÕS § 774 lg 1 järgi veolepingu pooleks. Seega ei võimalda saatelehed teha järeldust hageja ja võlgniku vahelise veolepingu olemasolu kohta. Muid tõendeid hageja veolepingu tõendamiseks ei esitanud.
15.Ringkonnakohtu hinnangul ei täitnud maakohus asja menetlemisel eelmenetluse ülesandeid ja kohtu selgitamiskohustust. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama muu hulgas asja lahendamiseks olulised asjaolud ja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks. Juhul, kui pooled ei esita kõiki asja lahendamiseks vajalikke asjaolusid ja tõendeid nende kohta, lasub kohtul vastav selgitamiskohustus. Selgitamiskohustuse täitmine peab olema dokumenteeritud selliselt, et kõrgema astme kohus saaks selle kohustuse täitmist kontrollida (n.t kohtuistungi protokollist nähtuvad kohtu selgitused menetlusosalistele selle kohta, milliseid konkreetseid asjaolusid tõendada tuleb või sellekohased kirjalikud menetlusdokumendid). Tsiviilasja toimikust eeltoodut ei nähtu.
16.Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul lähtuda käesolevas otsuses antud juhistest. Ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus ei pea antud asjas võimalikuks kohtuotsuse tühistamisel uue otsuse tegemist, sest kohtuotsuse puudulikkus ei ole ringkonnakohtu poolt kõrvaldatav. Uute faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite esmakordse hindamise korral peab olema pooltele tagatud põhiseaduse § 24 lg-s 5 sätestatud edasikaebeõigus kohtu poolt tuvastatud faktiliste asjaolude vaidlustamiseks tulenevalt TsMS § 688 lg-tes 3 ja 4 sätestatust.
17.25.10.2010 ringkonnakohtule esitatud hageja e-kirja (t/lk 94) vastuvõtmise otsustab maakohus asja uuel läbivaatamisel. Ringkonnakohtule ei ole eeltoodud dokumendiga seoses taotlusi esitatud.
18.Kuna asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb menetluskulude jaotus otsustada asja lõplikul lahendamisel.
I. Nõmm
I. Sidok
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.