(tagaseljaotsus)
Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi
Pärnu Maakohus Sirje Lahesoo 26.jaanuar 2011.a Paide 2-10-58857 Swedbank AS-i hagi Sergei Stassenko vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
30 562.11 EEK (1953.27 EUR)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Swedbank AS, registrikood 10060701, Liivalaia 8 Tallinn, lepinguline esindaja Silva Kark Kostja: Sergei Stassenko, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx
Asja läbivaatamise aeg
isikukood
asukoht
xxxxxxxxxxxxxxx,
26.jaanuaril 2011.a kirjalikus eelmenetluses
1.Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.
Sergei Stassenko ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Sergei Stassenko võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 EUR ja mitte rohkem kui 6400 EUR (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole nr 10220034796011 AS SEB Pank või kontole nr 221023778606 AS Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Swedbank AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.
AS Swedbank esitas Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Sergei Stassenko vastu poolte vahel 25.08.2007.a laenulepingust nr xxxxxxxxxxxxx (Leping) tuleneva 35 477.52 krooni (2267.43 EUR) võlgnevuse nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte, andis talle tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas teda, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel.
Tsiviilasi nr 2-10-58857 TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega ulatuses, mis on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub tasuma krediidilt intressi ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 102 kohaselt peab võlgnik teatama kohustuse täitmist takistavatest asjaoludest ja selle mõjust. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. TsMS § 367 lg 1 sätestab, et hagiavalduses võib koos põhinõudega nõuda ka hagi esitamise ajaks veel sisenõutavaks muutumata viivist mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eeltoodust tulenevalt ning arvestades, et TsMS § 407 lg 1 kohaselt loetakse hagiavalduses esitatud hageja faktilised väited poolte vahel sõlmitud Lepingust tuleneva kostja rahaliste kohustuste mittetäitmise kohta hagiavalduses märgitud ulatuses kostja poolt omaksvõetuks, on hageja nõue 30 562.11 krooni (1953.27 EUR) põhivõla, 2888.89 krooni (184.63 EUR) intressi ja 2026.52 krooni (129.52 EUR) saamiseks asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulu koosseisu märkinud hagiavalduses. Selle kohaselt on hageja menetluskuluks 7500 krooni hagihinnalt tasutud riigilõivu ja 922.05 krooni maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõivu. Kohustus teha hagi kohtusse esitamisel kulutusi riigilõivule tuleneb seadusest. Hageja kantud kulu riigilõivule on kooskõlas seadusega st põhjendatud. TsMS § 144 p 7 kohaselt on maksekäsu kiirmenetluse kulud menetluskuluks juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti rahuldamata käesoleva seadustiku § 483 lg 2 p 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu. Hageja maksekäsu kiirmenetluse avaldus S.Stassenko vastu jäeti TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata Pärnu Maakohtu 24.10.2010.a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-10-7635. 24.11.2010.a esitas hageja sama kostja vastu sama nõude kohtusse hagimenetluses. Seega esitas hageja hagi kohtusse ühe kuu jooksul alates maksekäsu kiitmenetluse lõpetamisest TsMS § § 483 lg 2 p 3 alusel. Eeltoodut arvestades esineb õiguslik alus arvata maksekäsu kiirmenetluses tasutud 922.05 krooni riigilõivu hagimenetluse kuluks. Hageja põhjendatud menetluskulu kokku on 8422.05 krooni (538.27 EUR) ja selle peab kostja hagejale vastavalt menetluskulude jaotusele täies ulatuses hüvitama.
Sirje Lahesoo Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.