Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

MENETLUSKULUDE JAOTUS JA KINDLAKSMÄÄRAMINE

1.Menetluskulud tsiviilasjas kannab Jaana Gutak täies ulatuses. 2.BIGPANK AS-i menetluskulu on 8500.00 krooni hagihinnalt tasutud riigilõiv ja tasu õigusabi eest 1500.00 krooni, kokku 10 000.00 krooni. 3.Välja mõista Jaana Gutak`ilt BIGBANK AS-i kasuks 639,12 (kuussada kolmkümmend üheksa eurot ja 12 senti) eurot (10 000,00 krooni) krooni menetluskulude hüvitamiseks. 4.Selgitada, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates käesoleva määruse

jõustumisest kuni määruse täitmiseni, st menetluskulude tasumiseni.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 1022034796011 AS SEB Pank, 221023778606 Swedbank AS, 33341610002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või 17001577198 Nordea Pank, viitenumber 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Asjaolud ja kohtu põhjendused 21.12.2010.a. saabus Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale lahendamiseks BIGBANK AS hagi 99 698,16 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on nõude aluseks hageja ja kostja vahel 19.03.2007.a. sõlmitud tarbijakrediidileping nr xxxxxxxxxxxxxxx (Leping), mida on hiljem muudetud kahe kokkuleppega. Kokkuleppe nr 2 põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 3722,71 eurot, mis on lepingu sõlmimise päeval Eesti Panga fikseeritud kursi järgi võrdne 58 247,83 Eesti krooniga. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 26,94% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS krediidilepingute üldtingimusi nr S. Kuna kostja ei ole Lepingut täitnud, on hageja esitanud hagiavalduse, mille kohus saatis kostjale koos lisadega vastavalt TsMS §-le 393 ning kohustas teda lähtudes TsMS § 394 vastama kirjalikult 20 päeva jooksul alates hagiavalduse kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse määrus toimetati kätte kostjale isiklikult 30.12.2010.a. Kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile vastust ei esitanud ning ei ole teatanud vastamist takistavatest mõjuvatest põhjustest ega taotlenud tähtaja pikendamist. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks hagile ei vasta. Vastavalt TsMS § 407 lg-le 1 võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et kuna ei esine TsMS § 407 lg-s 5 nimetatud asjaolusid, mis välistaksid tagaseljaotsuse tegemise, on võimalik teha asjas tagaseljaotsus, millega tuleb hagi rahuldada. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Hagi on õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ning VÕS § 101 lg 1 p-d 1 ja 6, § 113 lg 1 lubavad võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist, kahju hüvitamist ja viivist.

Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsust tehti. Kohus rahuldas hagi, seega tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 2 alusel õiguslikult põhjendatud ulatuses kostja kanda. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtule menetluskulude nimekirja. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja palunud kostjalt välja mõista nõude esitamisel tasutud riigilõivu summas 8500.00 krooni. Kohus leiab, et riigilõivu hagihinnalt on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Lisaks taotles hageja kostjalt välja mõista hageja poolt esindajale makstud tasu õigusabi eest summas 1500.00 krooni. Kohus leiab, et tasu on mõistlik, jääb Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja ja nõustaja kulude maksimaalse kulu piiresse ning tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kostjal tuleb hagejale menetluskulud hüvitada 10 000.00 krooni ulatuses. /allkiri/ Ingrid Niinemägi Kohtunik

ÄRAKIRI ÕIGE

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.