Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS hagi I. K. vastu 45 687 krooni (2 919,93 eurot)ja lisanduva viivise nõudes Hagihind 2 919,93 eurot
Kohtuistung
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja: Hageja esindaja:
Kostja:
Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS (RK 10055752; asukoht: Vambola 6, 10114 Tallinn) M. K., volikirja alusel merle.kollo(S>seesam.ee I. K. (IK xxx; elukoht: xxx) xxx
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
2.Väija mõista I. K."ilt Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS kasuks 2 919 (kaks tuhat üheksasada üheksateist) eurot 93 senti.
3.Välja mõista I. K.'ilt Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS kasuks sissenõutavaks muutunud viivis perioodi eest 12.03.2009. a kuni 25.01.2011. a summas
599 (viissada üheksakümmend üheksa) eurot 70 senti ja alates 26.01.2011. a 0,03% põhinõudest (2 919,93 eurot) päevas e. 0,87 eurot kuni kohase täitmiseni.
Hageja menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, peab 100% ulatuses kandma kostja.
2.Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul Õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
J Hagiavaldus
1.Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS esitas 19.11.2010. a Viru Maakohtule hagi I. K.'i vastu 45 687 krooni ja lisanduva viivise nõudes. Hageja taotleb kostjalt kindlustusandja poolt hüvitatud kahju (kannatanu ravikulud) summas 44 992 krooni ja seoses kahjujuhtumiga teostatud kahjukäsitluse eest käsitluskulu 2 000 krooni (* kostja poolt on tasutud 1 305 krooni)..
2.Hagi faktilised asjaolud.
2.1.21.04.2007. a toimus Ida-Viru maakonnas Vaivara vallas Tallinn-Narva maantee 199. kilomeetril liiklusõnnetus, milles G. K.^ile kuuluv ja I. K.'i poolt juhitud sõiduk Volkswagen Golf, registreerimismärgiga xxx sõitis teelt välja kraavi. Liiklusõnnetuse tagajärjel said vigastada kaasreisijad A. S. ja V. O..
2.2.Ida Politseiprefektuuri 10.05.2007. a otsuse kohaselt väärteoasjas 2330,07,005279 ja 2330,07,005272 rikkus kostja liikluseeskirja § 76 p 1 ja § 123 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav liiklusseaduse § 74-19 lg 1 ja § 74-17 lg 1 järgi. Kostja juhtis autot alkoholijoobes.
2.3.Liiklusõnnetuse toimumise hetkel oli sõiduki valdaja tsiviilkastutus kindlustatud hageja juures vastavalt liikluskindlustuse poliisile nr JJE31299534. Sellest tulenevalt hüvitas hageja liikluskindlustusseaduse (LKindlS) § 44 lg 1 alusel kannatanu A. S. ravikulud summas 21 417 krooni ja V. O. ravikulud 23 575 krooni.
3.Hagi materiaalõiguslik alus.
3.1.Hageja nõue tuleneb LKindlS § 48 lg 2 p 2 on kindlustusandjal Õigus esitada tagasinõue kahju tekitanud sõiduki valdaja vastu, kui sõiduki valdaja juhtis sõidukit, olles alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine mõju all.
3.2.LKindlS § 48 lg 3 kohaselt nõutakse koos tagasinõudega sisse ka juhtumi käsitluse põhjendatud kulud.
3.3.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 järgi võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivitusintressi. Vastavalt poolte vahel 05.09.2008. a sõlmitud võlasumma perioodilise tasumise kokkuleppele nr 55/2008 p 4 on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma iga viivitatud päeva eest viivist 0,03% viivitatud summast. Seega on kostja viivituses alates 12.03.2009. a.
II Kostja vastus
4.Kostja hagi ei tunnistanud.
5.Kirjalikus vastuses hagile (tl 27) märkis kostja, et hageja edastas talle dokumendid aasta möödudes liiklusõnnetusest. Ajal, kui kostja töötas, tasus ta võlga. Hetkel on kostja üle 18 kuu töötu ning seoses haginõude aegumisega tuleks menetlus lõpetada. III Hageja seisukoht
6.Hageja esitas vastuse kostja vastusele (tl 33-35), milles leidis, et nõue ei ole aegunud, sest tegemist on seadusest tuleneva (tagasinõude alus tuleneb LKindlS-st) nõudega (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 149), milfe aegumistähtaeg on 10 aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Nõue muutus sissenõutavaks alates hageja poolt kahju hüvitamisest - alates 22.05.2007. a. TsÜS 158 lg 1 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega;-Aegumine katkes, kui kostja tasus hagejale 1305 krooni -10.11.2008. a ning algas uuesti 11.11.2008. a, hagi esitati 2 aastat pärast seda. TsÜS § 160 lg 1 järgi aegumine peatub hagi esitamisel ja lg 2 kohaselt hagi esitamisega on võrdsustatud avalduse esitamine maksekäsu kiirmenetluses. Seega, aegumine, mis algas 11.11.2008. a peatus hageja poolt 26.10.2009. a esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisega ning peatumine lõppes 16.09.2010. a kohtumäärusega (* makseettepanekut ei õnnestunud kostjale mõistliku ajajooksul kätte toimetada, TsMS § 483 lg 2 p 3). IVKohtu põhjendused
7.Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ning tuleb rahuldada. Hageja nõuded on tõendatud kohtule esitatud tõenditega, hagi on õiguslikult põhjendatud, hagi ei ole aegunud. 89. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on vastutav isikukahju tekitamise eest, hagejal on Õigus esitada regressinõue kahju tekitanud isiku (kostja) vastu, mistõttu kohus annab hinnangu vaid vaidlusalasele küsimusele - hagi aegumisele.
9.Õigussühte kvalifikatsioon ja nõude aegumine.
9.1.Kostja tugineb oma kirjalikus vastuses asjaolule, et hagi on aegunud. Vastavalt TsÜS § 143 võtab kohus nõude aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel.
9.2.Kohus ei nõustu hagejaga selles, et nõude aegumise tähtaega tuleb arvestada TsÜS § 149 alusel ning aegumise tähtaeg on 10 aastat (seadusest tulenev nõue). Asjaolu, et hageja saab oma nõudes tugineda LKindlS § 48 lg 2 p 2 ei tee regressnõuet veel seadusest tulenevaks nõudeks.
9.3.Regressnõue muutub sissenõutavaks alates ajast, kui kindlustusandja hüvitab kahju ning tal tekib tagasinõudeõigus kahju tekitanu vastu.
9.4.Asja materjalidest nähtub, et pooled on sõlminud 05.-09.2008. a võlasumma perioodilise tasumise kokkuleppe, milles võlgnik (kostja) kohustub tasuma võlausaldajale (hagejale) võlasumma 46 992 krooni maksegraafiku alusel 36 kuu jooksul (makse summa 1 305 krooni, viimane makses 1 317 krooni). Seega on võlasumma perioodilise tasumise kokkuleppe võlatunnistus võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 tähenduses (kohustuse olemasolu tunnistamine).
9.5.TsÜS § 158 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Tulenevalt sellest, et kostja on sõlminud 05.09.2008. a kokkuleppe ning tasunud 10.11.2008. a esimese maksegraafiku järgse makse 1 305 krooni, tuleb aegumise alguseks lugeda 01. jaanuar 2009. a ning 2008. detsembrikuu makse nõue aeguks 31. detsembril 2011. akell 24.00. Aegumist tuleb arvutada vastavalt TsÜS § 154, mis sätestab, et korduvate kohustuste täitmisele suunatud nõude aegumistähtaeg, olenemata sellest, milline on nõude õiguslik alus, on kolm aastat iga üksiku kohustuse jaoks. Aegumistähtaeg algab selle kalendriaasta lõppemisest, mil kohustusele vastav nõue muutub sissenõutavaks.
9.6.27.02.2009. ütles hageja kokkuleppe üles, seega saabus kogu võlgnevuse tasumise tähtaeg. Ülesütlemisega muutus sissenõutavaks kogu maksegraafikus sätestatud võlasumma. Seega aeguks nõue võlajäägi sissenõudmiseks 28.02.2012. a.
9.7.Maksekäsu kiirmenetluse avaldus esitati kohtule 26.-10.2009. a, hagiavaldus kohtusse 19.11.2010. a, seega ei ole hageja nõue aegunud ning kostja vastuväide aegumisest on ilmselgelt alusetu.
10.Viivis.
10.1.Võlasumma perioodilise tasumise kokkuleppe punkt 4 kohaselt, graafikujärgselt tasumisele kuuluva summa maksmisega viivitamise korral on võlgnik kohustatud iga viivitatud päeva eest maksma võlausaldajale viivist 0,03% viivitatud summalt.
10.2.Kostja on viivituses alates 12.03.2009. a. (tl 42). Viivis alates 12.03.2009. a kuni hagiavalduse esitamiseni (19.11.2010. a, 618 päeva, summalt 45 687 krooni on viivis 0,03% päevas 13,71 krooni). 618 päeva viivis on 8 475,78 krooni e. 541 eurot 20.11.2010. a kuni 25.01.2011. a on viivis 67 viivitatud päeva eest 58,70 eurot.
10.3.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega- esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
11.Seoses Eesti liitumisega euroalaga alates 01.01.2011. a, arvestab kohus hagiavalduses esitatud (hagihind) ja kostjalt tagaseljaotsusega väljamõistetud summad eesti kroonidest eurodesse Eesti Panga ametliku kursi ehk EL rahandusministrite kinnitatud ümberarvestuskursiga, mille järgi 1 EUR= 15, 6466 krooni. V Menetluskulude jaotus
12.TsMS § 162 lg 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, Sellest tulenevalt peab hageja menetluskulud, sealhulgas kohtuvälised kulud, kandma kostja. Kostja menetluskulud tuleb jätta kostja enda kanda.
13.Vastavalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest arvates.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.