Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-10-52372 esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik 22.10.2010.a AS SEB Pank esindaja esitas kohtule hagi T S vastu võlgnevuse ja lisanduva viivise nõudes. Hageja esindaja palus mõista T S välja AS SEB Pank kasuks 103274,28 krooni ning viivis määras 14% põhinõudelt (89566,06 kroonilt) aastas (0,03889 % päevas), alates 22.10.2010.a kuni põhinõude täitmiseni. Kohus on määranud asja lahendamiseks kohtuistungi 31.01.2011.a kell 14.00. Kostja T S kirjalikus vastuses hagiavaldusele võttis hagi õigeks ning tunnistas hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Poolte menetluskulud palus kostja jätta poolte endi kanda. Kostja on nõus kirjaliku menetlusega. Kostja arvab, et asi on võimalik lahendada kompromissiga või muul viisil kokkuleppel. 22.12.2010.a teatas hageja esindaja kohtule, et tulenevalt kostja varasemate kokkulepete rikkumisest keeldub hageja kostjaga kompromissi sõlmimisest. Menetluskulud palub välja mõista kostjalt. 11.01.2011.a kirjaliku menetluse taotluses hageja esindaja märgib, et kostja oma 10.12.2010.a vastuses hagiavaldusele võttis hagi õigeks, vastuväiteid ei omanud ning nõustus kirjaliku menetlusega. Hageja esindaja palub lahendada asja kirjalikus menetluses ja tühistada 31.01.2011.a kohtuistung. Kostja ei ole hageja taotlustele vastuväiteid esitanud. Kohtu õiguslik põhjendus Kohus asub seisukohale, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja võttis kirjalikus vastuses hagi õigeks ning sel alusel kuulub hagi rahuldamisele õigeksvõtul põhineva otsusega. TsMS § 444 lg 1 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja esitab põhjendavas osas vaid õigusliku põhjenduse. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, mille kohaselt leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, VÕS § 396 lg 1, mis sätestab laenusaaja kohustuse laenu tagastama, VÕS § 397 lg 1, mis sätestab laenusaaja kohustuse tasuma intressi, VÕS § 82 lg 1, mille kohaselt kohustub kostja täitma kohustused kindlaksmääratud tähtajal. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja p 6 annab võlausaldajale õigust nõuda võlgniku poolse kohustuse 2/3

2-10-52372 rikkumise korral muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist ning sama seaduse § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. TsMS § 352 lg 1 kohaselt mõjuval põhjusel võib kohus istungiaja tühistada. Arvestades, et pooled ei taotlenud asja lahendamist kohtuistungil, kostja on hagi õigeks võtnud ning asjas teeb kohus õigeksvõtul põhineva otsuse, tühistab kohus 31.01.2011.a määratud kohtuistungi aja. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel õigeksvõtul põhineva otsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Lähtuvalt TsMS § 1741 lg 1 kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist kostjalt. Hageja menetluskuluks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 10000 krooni ehk 639,12 eurot. Kohus leiab, et hageja menetluskulu on põhjendatud. Hageja ei nõua muid menetluskulusid peale hagiavalduse esitamisel makstud riigilõivu. Vastuväiteid menetluskulu suuruse ega ka selle väljamõistmise osas ei ole kostja esitanud. Kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks riigilõivu summas 639,12 eurot.

Geete Lahi Kohtunik

3/3

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.