(tagaseljaotsus)
Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Sirje Lahesoo
Otsuse tegemise aeg ja koht
25.jaanuar 2011.a Paide
Tsiviilasja number
2-10-65745
Tsiviilasi
Elion Ettevõtted AS hagi Aivar Kald’ vastu võlgnevuse nõudes
Hagihind
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Elion Ettevõtted AS, registrikood 10283074, asukoht Endla 16 Tallinn, lepinguline esindaja Tarvo Ilves Kostja: Aivar Kald, isikukood xxxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxx
Kohtuistungi toimumise aeg
25.jaanuaril 2011.a kirjalikus eelmenetluses
Aivar Kald ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Aivar Kald võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Elion Ettevõtted AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
27.12.2010.a esitas Elion Ettevõtted AS Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Aivar Kald’ vastu poolte vahel 21.02.2008.a sõlmitud järelmaksuga müügilepingust tuleneva 10 640 krooni võla, 540.99 krooni intressi, 473 krooni võla sissenõudmise kulu a 10 640 krooni viivise nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostja elukohas kätte kostjaga samal aadressil elavale kostja emale. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 322 lg 1 kohaselt loetakse menetlusdokumendid sellega kostjale kättetoimetatuks. Kohus määras kostjale tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas kostjat, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käes-
Tsiviilasi nr 2-10-65745 oleva ajani. Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist TsMS § 407 lg 1 alusel. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagivalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Eeltoodu alusel ja arvestades, et TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse hageja poolt hagiavalduses esitatud faktilised väited poolte vahel sõlmitud järelmaksuga müügilepingutest tulenevate rahaliste kohustuste mittetäitmise kohta hagiavalduses märgitud ulatuses kostja poolt omaksvõetuks, on hageja nõue kõigi nõudeliikide osas hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista järelmaksulepingu alusel 22 293.99 krooni (1424.85 eurot), millest 10 640 krooni (680.02 eurot) on järelmaksulepingu järgne võlgnevus, 540.99 krooni (34.58 eurot) intress, 473 krooni (30.23 eurot) võla sissenõudekulu ja 10 640 krooni (680.02 eurot) viivis.
TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on menetluskulude nimekirja lisanud hagiavaldusele. Nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks 3000 krooni riigilõivu ja 3000 krooni õigusabikulu. Vajadus kulutuse tegemiseks riigilõivule kantud ulatuses on kooskõlas seadusega, seega vajalik ja põhjendatud. Arvestades asja minimaalset keerukust, asja lahendamist pooli kohtusse kutsumata ning lepingulise esindaja väikest töömahtu antud asja menetluses leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja kulu saab kostjalt välja mõista üksnes vähendatud ulatuses, st summas 2500 krooni, mis jääb mõistlikult alla Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määrusega nr 137 kehtestatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise maksimaalmäära. /allkiri/ Sirje Lahesoo Kohtunik
2 (2)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.