Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

piiri, kasutades osaliselt ka kostja kinnistut (juurdepääsutee), kuid ühtegi teed seaduse tähenduses poolte kinnistutel ei asu ega ole asunud. Hagejale on tagatud juurdepääs kinnistule ja seda osaliselt üle kostjale kuuluva kinnistu. Hageja huve arvestades ei ehitanud kostja aeda endale kuuluva kinnistu piirile, vaid kinnistu piirist sissepoole, tagamaks hagejale võimalust pääseda elamuni sõidukitega. Seetõttu oleks ka juurdepääsutee nõue põhjendamatu. Isegi kui hageja osundatud kohal asuks tee, ei oleks tegemist avaliku teega, sest see asuks füüsiliste isikute kinnistutel ning kostja ei ole kunagi andnud kohalikule omavalitsusele nõusolekut kasutada endale kuuluvat kinnistut avaliku teena ega sõlminud Kallaste linnaga vastavat lepingut. Maaüksuste plaanidel on maa sihtotstarbeks märgitud elamumaa, teemaad vaidlusaluste katastriüksuste puhul sihtotstarbeks ei ole. Ka ostu-müügilepingu p-is 4 on kostja ja riik kokku leppinud, et tegemist on elamumaaga. Krundipiire kostja nihutanud ei ole. Kostja seisukohti avaliku tee puudumise kohta kinnitab Maa-ameti 13.08.2008 kirjas nr 4.1-4/5090 märgitu. Eratee avalikuks kasutamiseks määramisel peab lisaks olema võetud vastu ka haldusakt eratee avalikuks kasutamiseks määramise kohta. 11.12.2009 määrusega nr 7 on tunnistatud kehtetuks Kallaste Linnavolikogu 26.02.2008 määrus nr 1 „Tänava lisamine Kallaste linna tänavate registrisse.“ Sellega on sisuliselt eemaldatud Kallaste linna tänavate registrist XXX põik. XXX põik on kustutatud ka teederegistrist. Vaidlusalune juurdepääsutee on olnud hageja poolt väravaga suletud. Kui hageja peaks juurdepääsuteed avalikult kasutatavaks teeks, ei oleks ta seda väravaga sulgenud.

MAAKOHTU LAHEND

Kohus leidis, et isegi kui poolte kinnistute piiril asuks tee, ei oleks tegemist avalikult kasutatava teega. XXX erastamise dokumentidest on näha, et maa on erastatud kogu ulatuses ning ilma piiranguteta. Kallaste Linnavalitsus nõustus 29.05.1998 korraldusega nr 173 kostjale XXX Kallaste linnas asuva maa erastamisega ning Tartu Maavanema 29.07.1998 korraldusega nr 4427 on kostjale maa erastatud. Korraldustes on maakasutuse sihtotstarbeks märgitud elamumaa ning teega seonduvaid tingimusi korraldused ei sisalda. 08.09.1998 ostu-müügilepinguga ostis kostja riigilt XXX Kallastel asuva maatüki koos selle oluliste osadega. Lepingu p-i 4 kohaselt on lepinguobjekti sihtotstarbeliseks kasutamiseks märgitud elamumaa. Lepingu p-is 5 on märgitud kitsendused vaid seoses elektri-, gaasi-, soojus-, side- ja muude liinidega. Lepingu p-i 2.3 alusel lepingu lahutamatuks osaks oleval kinnistu plaanil on küll märgitud poolte kinnistute piirile tee avalik kasutus, kuid ainuüksi see asjaolu ja piiripunktide tähistamata jätmine ei tähenda, et tegemist ongi avalikult kasutatava teega. Piiriprotokoll on koostatud kinnistu piiride kättenäitamiseks, piiride osas kellelgi pretensioone ei ole. Maa-amet on 13.08.2008 kirjas 4.1-4/5090 selgitanud, et mistahes kitsendus ei teki märkest katastriüksuse plaanil ega lõpe märke kustutamisega katastriüksuse plaanil. Vastav märge plaanil on informatiivse tähendusega ja ei too õiguslikke tagajärgi. Käesoleval juhul paikneb väidetav tee füüsiliste isikute kinnisasjal. Alates maaüksuse kinnistusraamatusse kandmisest saaks olla tegemist vaid erateega, mis määratakse avalikuks kasutamiseks vastavalt AÕS § 155 lg-le 3 seaduses sätestatud korras. Kallaste Linnavolikogu andis 18.05.2007 määrusega nr 6 katastriüksust nr 27901:001:0057 teenindavale tänavale nimeks XXX põik ning lisas selle Kallaste linna tänavate nimekirja. Hiljem see määrus oli tunnistatud kehtetuks. Kohus leidis, et üksnes nime andmine ja registrisse kandmine ei muuda tee õiguslikku staatust ja registrisse kantud andmetel on informatiivne tähendus. Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja nõusolekul ja tingimustel ning Kallaste Linnavalitsuse ja kostja vahel sõlmitud lepingu alusel oleks väidetav tee määratud avalikuks kasutamiseks. Kostja 20.04.1998 nõusolekut ei saa käsitada nõusolekuna TeeS § 4 lg 3 mõttes. Kostja ei ole sõlminud Kallaste Linnavalitsusega vastavat lepingut. Lisaks ei olnud väidetav tee hagi esitamise ajal ega ole käesoleval ajal määratud Kallaste Linnavolikogu poolt avalikuks kasutamiseks. Väidetav tee on olnud hageja poolt väravaga suletud, mis annab alust arvata, et ka hageja ise ei pea seda avalikult kasutatavaks teeks. Kohus asus seisukohale, et kostja kinnistut ei läbi avalikult kasutatav tee ning hageja nõue kohustada kostjat AÕS § 155 lg 1 alusel kõrvaldama aed on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus nõustus kostjaga, et hagejale on tagatud juurdepääs hoonetele ja seda osaliselt üle kostja kinnistu. Kostja aia ja XXX kinnistu vahele jääb vähemalt 3,9 m. Seda on leidnud ka Kallaste Linnavolikogu maa- ja majanduskomisjon. Tartumaa Päästeteenistuse 12.12.2005 õiendi kohaselt peab hoonetele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks olema vähemalt 3,5m laiune juurdepääsutee ning XXX ja 113 vaheline juurdepääs vastab nimetatud nõudele. F MP AS on 25.05.2009 kirjas kinnitanud, et neile kuuluv metsaveoauto pääses XXX tänavalt hageja elamu juurde. Kostja esitatud fotodelt on näha, et mööda vaidlusalust ala pääseb hageja maja juurde järelhaagisega traktor. Seega on kostja ehitanud hageja huve arvestades aia endale kuuluva kinnistu piirist sissepoole ning taganud hagejale võimaluse pääseda elamuni ka sõidukitega.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1) on kohus rikkunud materiaalõiguse norme, kohaldades asja lahendamisel teeseadust. Pooltele kuuluvate kinnistute vahel olev tee oli olemas ning avalikult kasutatav enne teeseaduse vastuvõtmist (17.02.1999) ja jõustumist (23.03.1999), mistõttu tulnuks teeseadus kohaldamata jätta. 08.09.1998 sõlmisid Eesti Vabariik ja N. Sergejeva ostu-müügilepingu, millega viimane omandas kinnistu aadressil XXX Kallaste. 17.09.1998 sõlmisid Eesti Vabariik ja A. Bogdanova ostu-müügilepingu, millega viimane omandas kinnistu aadressil XXX Kallaste. Mõlema ostumüügilepingu kohaselt on lepinguobjekti suurus ja piirid fikseeritud kinnistu plaanil ning lepinguosalised on nendest teadlikud. Kinnistu plaan on lepingu lahutamatu osa. Maaüksuste plaanide kohaselt oli vaidlusalune tee avalikus kasutuses ning pooled esitasid 20.04.1998 Kallaste Linnavalitsusele avalduse jätta avaldajate krundi juurde viiv tee avalikuks kasutamiseks. 1962. aastal koostatud plaanide kohaselt on tegemist tänavaga ning ajalooliselt ja pikaajaliselt on teed kasutatud avalikult. Kohus on vääralt hinnanud kruntide erastamise dokumente ning nende lahutamatuks osaks olnud maaüksuse plaane ning jõudis väärale seisukohale, et maa on erastatud kogu ulatuses ilma piiranguteta; 2) on maaüksused XXX ja XXX erastatud ostueesõigusega. MaaKatS § 20 lg 7 kohaselt kehtib maa ostueesõigusega erastamisel katastriüksuse ja tema koostisosade senine otstarve. Nähtuvalt XXX ja XXX maaüksuse plaanist on maaüksuste vaidlusaluses osades märgitud avalikus kasutuses olev tee pindalaga 174 m2 ja 177 m2. Maa ostu-müügilepingu sõlmimine ei toonud kaasa kruntidele jäänud tee ajalooliselt kujunenud avaliku kasutuse lõppemist. Oluline on ka, et vaidlusalust teelõiku on ajalooliselt käsitletud avaliku teena, nimetatud teelõigult ei ole tasutud maamaksu. Kuni 18.01.2010 on kohalik omavalitsus käsitlenud vaidlusalust teed kui avalikult kasutatavat, järsk seisukoha muutus ei ole õiguslikult põhistatud, vaid on kantud üksnes soovist saavutada tsiviilasjas soodne lahend. Poolte kinnistute piiril kulgeb avalik tee, mille kasutamist kostja on takistanud, püstitades teele aia. AÕS § 155 lõike 1 kohaselt omanik, kelle kinnisasja läbib avalikult kasutatav tee, ei või takistada ega lõpetada selle tee kasutamist. Viidatud sätte kohaselt ei pea avalik tee olema kantud kinnistusraamatusse.

TeeS § 4 ja § 52 kohaselt võib erateed kasutada üksnes kinnisasja omaniku loal ning kohaliku omavalitsuse ja eratee omaniku vahel sõlmitud lepingu alusel. Kostja ei ole kunagi andnud kohalikule omavalitsusele nõusolekut kasutada talle kuuluvat kinnistut avaliku teena ega ole sõlmitud Kallaste linnaga vastavat lepingut. Vaatamata sellele, et TeeS ei kehtinud ajal, mil apellandile ja vastustajale erastati maa, reguleerib alates 23.03.1999 teede staatust TeeS ning alates sellest ajast tuleb tee olemasolu ja õigusliku staatuse määratlemisel kohaldada just nimetatud seadust; 2) on ebaõige hageja väide, et ajalooliselt on vaidlusaluses kohas asunud avalik tee. Hageja viitab MaaKatS § 20 lg-le 7, mille kohaselt kehtib maa ostueesõigusega erastamisel katastriüksuse ja tema koostisosade senine otstarve. Kostja ei nõustu hageja väitega XXX kinnistu maakasutuse sihtotstarbe kohta. Maakohus on õigesti märkinud, et nähtuvalt XXX erastamise dokumentidest, on maa erastatud kogu ulatuses ning ilma piiranguteta ja, et nii Tartu Maavanema 29.07.1998 korralduses nr 4427, Kallaste Linnavalitsuse 29.05.1998 korralduses nr 173 kui 08.09.1998 ostu-müügilepingus on maakasutuse sihtotstarbeks märgitud elamumaa. Kostja ega hageja kinnistul ei ole kunagi asunud teed, vaid üksnes juurdepääsutee. Samuti ei ole hageja esitanud ühtegi tõendit, et XXX ja XXX (XXX ) piiril asuks rajatis. Maakohus on õigesti leidnud, et kinnistute piiril asuvat maa-ala on kasutatud juurdepääsuna hageja elamule, kuid pooltele kuuluvate kinnistute piiril ei asu avalikult kasutatavat teed. Tegemist ei ole avalikult kasutatava teega ja seetõttu puudub alus hageja nõude rahuldamiseks AÕS § 155 lg 1 alusel; 3) arvab kostja, et isegi juhul, kui hageja poolt osundatud kohas asuks avalikult kasutatav tee, ei rikuks kostja aia olemasolu hageja subjektiivseid õigusi, sest hagejale on tagatud juurdepääs XXX kinnistule ja seda osaliselt üle kostjale kuuluva XXX kinnistu. Hageja huve arvestades ehitas kostja aia enda kinnistu piirist sissepoole, tagamaks hageja võimalust pääseda XXX elamuni sõidukitega. Kallaste Linnavolikogu maa-ja majanduskomisjoni liikmed on 05.07.2005 teostanud XXX (XXX ) ja XXX krundipiiri vaatluse ning leidnud, et XXX tänava poolt võrkaia ja krundi XXX piiri vahel on olemas vahe vähemalt 3,9 m. Tartumaa Päästeteenistus on XXX ja XXX asuvate kinnistute vahelist juurdepääsu kontrollinud 12.12.2005 ja tuvastanud, et juurdepääs vastab Eesti Projekteerimisnormi EPN 10.1 punktile 7.11, mille kohaselt hoonetele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks peab olema vähemalt 3,5 m laiune juurdepääsutee. F MP AS on 25.05.2009 kirjas kinnitanud, et neile kuuluv metsaveoauto pääses XXX tänavalt XXX (XXX ) elamu juurde. Kuna hagejale on tagatud vajalik juurdepääs talle kuuluvale kinnistule ja sellel asuvate hooneteni ning hagejal puudub TsMS § 3 lg-st 1 tulenevalt õigus esitada hagi kolmandate isikute õiguste kaitseks ja avalikes huvides, on hageja nõue põhjendamatu, sest tema subjektiivseid õigusi pole rikutud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad apellandi poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja on esitanud taotluse välja mõista apellandilt õigusabikulu ringkonnakohtus 9000 krooni. Arvestades seda, et õigusabikulu ringkonnakohtus seisnes vastuse koostamises apellatsioonkaebusele ning samuti seda, et tegemist ei ole eriti keeruka tsiviilasjaga, tuleb õigusabikulu taotlus rahuldada osaliselt ning välja mõista apellandilt vastustaja kasuks 5400 krooni (3 tundi x 1500 krooni + käibemaks 20%), s.o 345 eurot 12 senti.

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.