Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

2-10-8354 PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapital peab olema vähemalt 2 500 krooni. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut.

OÜ A seaduslik esindaja esitas 19.02.2010 avalduse OÜ A pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgnikul vara puudub, kohustusi on võlgnikul vähemalt 85 087 krooni (5 438.05 eurot). võlgniku majandustegevus lõppes 2009. a juulis-augustis. 2010. a alguses teostas võlgnik garantiiremonti kahele tellijale. Võlgnik on kolmel viimasel majandusaastal tegutsenud kahjumiga: 2007. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 154 233 krooni (9 857.29 eurot), 2008. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 44 773 krooni (2 861.52 eurot) ja 2009. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 91 321 krooni (5 836.48 eurot) (I kd, tl 65, 91). Võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele: seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital -21 819 krooni (-1 394.49 eurot) ja seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital -53 140 krooni (-3 396.27 eurot). Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on kohustusi

2-10-8354 vähemalt 85 087 krooni (5 438.05 eurot) ja vara puudub, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 3 kohaselt maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud juba 2009. a suvel ja tema eelnev tegevus oli alates 2007. a kahjumlik ning puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku olukord võiks muutuda, siis ei ole maksejõuetuse seisund ajutine. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks finantskriisist põhjustatud majanduslangus, mis mõjutas oluliselt ehitusturgu Eestis. Majanduslanguse tõttu on kriitilisel määral ehitus- ja remonttööde teostamine võlgniku poolt. Majanduslanguse kiire süvenemine tõi kaasa olukorra, kus käibevahendite defitsiidi tõttu on võlgnikul raskusi, et tasuda majandustegevuse eksisteerimiseks hädavajalikud kulud. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetuse üheks põhjuseks majanduslangus 2008. a alguses, mistõttu tellimused vähenesid. Samuti on oluline, et tegemist on väikese ettevõttega, millel on majanduslanguse situatsioonis ja tellimuste vähenemisel oluliselt raskem püsima jääda, kui suurematel ettevõtetel, kellel on suuremad käibevahendid ja reservid. Kohus leiab, et asjaolu, et majanduslanguse tingimustes vähenes võlgniku tööde tellimus ei põhjustanud võlgniku maksejõuetust, vaid võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme juhtimisvead. Osaühingu juhatusel on tulenevalt ÄS § 183 osaühingu raamatupidamise korraldamise kohustus. Raamatupidamise korraldamise kohustus ei tähenda vaid majandusaasta aruande koostamist, vaid võimaldab äriühingu majandustulemustest saada ülevaadet vajadusel ka igapäevaselt. Raamatupidamise korraldamise kohustus võimaldab äriühingu juhatuse liikmel korraldada äriühingu raamatupidamine selliselt, et võimalikul varakult oleks tagatud hoiatussüsteem äriühingu majandustulemuste halvenemise kohta. Võlgniku bilanssidest ja majandusaasta aruandest ilmneb, et võlgnik on kolmel viimasel majandusaastal tegutsenud kahjumlikult: 2007. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 154 233 krooni (9 857.29 eurot), 2008. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 44 773 krooni (2 861.52 eurot) ja 2009. a majandusaasta tulemuseks oli kahjum 91 321 krooni (5 836.48 eurot) (I kd, tl 65, 91). Võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele juba 2008.a: seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital -21 819 krooni (-1 394.49 eurot) ja seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital -53 140 krooni (-3 396.27 eurot). Järelikult pidi võlgniku juhatuse liige olema teadlik äriühingu majandustulemuste pidevast halvenemisest. Kohus leiab, et kui äriühingu juhatuse liige jätab tähele panemata majandustulemuste halvenemise, s.h asjaolu, et kulud ületavad pidevalt tulusid ja äriühingul ei jätku vahendeid kohustuste täitmiseks, siis rikub äriühingu juhatuse liige oma kohustusi sellega, et jätab majandustulemuste halvenemisest informeerimata osanikud, kes saaksid otsustada täiendavate finantseerimisabinõude kasutamise või ettevõtte tegevuse lõpetamise ja likvideerimise vajaduse üle. Juhul, kui eelnimetatud abinõud tulemusi ei anna, tuleb äriühingu juhatuse liikmel esitada pankrotiavaldus. Võlgniku juhatuse liige aga, kes on samaaegselt ka võlgniku osanik, on jätkanud äriühingu tegevuse juhtimist olenemata pidevast kahjumist ja asjaolust, et alates 2008. a ei vastanud äriühingu omakapital ÄS § 136 nõuetele. Pankrotiavalduse on võlgnik esitanud kohtule siis, kui võlgnikul puudus igasugune vara võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katmiseks. Seega on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks juhatuse liikme osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse rikkumine ja võlgniku majandustegevuse jätkamine olukorras, kus kulud ületasid tulusid. Karistusseadustiku (KarS) § 380 kohaselt on osanike koosoleku kokkukutsumata jätmine olukorras, kus omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele, süütegu. Kuna eeltoodud võlgniku juhatuse liikme kohustuste rikkumine tõi kaasa võlgniku maksejõuetuse ja osanike koosoleku kokkukutsumise kohustuse rikkumine on süütegu, siis on tegemist võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisveaga.

2-10-8354 Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Võlgniku omakapital ei vasta ÄS § 136 nõuetele juba 2008. a: seisuga 31.12.2008 oli võlgniku omakapital -21 819 krooni (-1 394.49 eurot) ja seisuga 31.12.2009 oli võlgniku omakapital -53 140 krooni (-3 396.27 eurot). Seega ei ole võlgniku omakapital ei vastanud alates 2008. a ÄS § 136 nõuetele ja võlgniku juhatuse liikmel tekkis pankrotiavalduse esitamise kohustus. Võlgniku pankrotiavaldus on esitatud kohtule alles 19.02.2010. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on KarS § 3851 kohaselt süütegu. KarS § 384 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine, süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige, kelle kohustuseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, jättis pankrotiavalduse esitamata, mistõttu võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine ja maksejõuetuse oluline vähendamine on karistusseadustiku kohaselt süüteod, siis on võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise ja sellega kaasneva maksevõime olulise vähendamisega toime pannud raske juhtimisvea. Võlgnik on 03.03.2009 suurendanud osakapitali osanike koosoleku otsusega. Osakapitali suurendamiseks on suurendatud VV kuuluva osa nimiväärtust 60 000 krooni võrra. V. V on tasunud osa eest mitterahalise sissemaksega, sissemakse esemeks oli Mitsubishi Pajero. Ajutisele pankrotihaldurile esitatud dokumentidest nähtuvalt on osanikud hinnanud eelnimetatud sõiduki väärtuseks 60 000 krooni. Võlgniku selgitusel toimus osakapitali suurendamine Maksu- ja Tolliameti nõudel, kes seadis selle väidetavalt üheks tingimuseks maksuvõla ajatamise taotluse esitamisel. 2009. a juunis on võlgnik lõpetanud SEB Pangaga sõlmitud arvelduslaenu lepingu, mis väidetavasti sõlmiti ümber hüpoteeklaenuks V V, kui eraisiku ja panga vahel. Ülevõetud kohustuse ulatuses sõlmiti V V ja võlgniku vahel laenuleping. Võlgnik ei ole kohtule ja ajutisele pankrotihaldurile esitanud arvelduslaenu lepingut ega selle lõpetamisega seonduvaid lepinguid. Võlgniku esitatud dokumentidest nähtub, et V. V ja võlgnik on 19.06.2009 sõlminud laenulepingu, mille kohaselt andis V. V võlgnikule laenu summas 63 000 krooni tagasimaksetähtajaga 15.-20.01.2011. Tagasimaksed pidid vastavalt lepingule toimuma alates 01.01.2010 üks kord kuus summas 5 250 krooni. 10.09.2009 loovutas V. V oma nõude võlgniku vastu summas 63 000 krooni RV. Samal päeval on võlgnik müünud talle kuulunud Mitsubishi Pajero samuti RV hinnaga 63 000 krooni. V V selgituste kohaselt loovutas ta oma nõude RV isikliku võlgnevuse katteks, samuti andis talle üle võlgnikule kuuluva Mitsubishi Pajero. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, kuna puuduvad alusdokumendid RV võlgniku sõiduki üleandmise kohta, siis võib nimetatud nõue olla tagasivõidetav. 20.04.2010 määrusega tegi Harju Maakohus võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele ettepaneku maksta OÜ A pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 25 000 krooni (1 597.79 eurot). Nimetatud summat ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole kõnealuse summa maksmise soovi käesoleva ajani võlgnik, võlausaldaja ega kolmandad isikud avaldanud. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna OÜ A ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ A

2-10-8354 pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.