Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-09-62623
Tsiviilasi
AP’i hagi JV’i ja MT vastu kahju nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: AP (isikukood XXX; elukoht XXX). kostja I JV (isikukood XXX; XXX); kostja II MT(isikukood XXX elukoht XXX); kostjate lepinguline esindaja Liina J .
Kohtuistungi toimumise aeg
30. november 2010.a
Hagi jätta rahuldamata Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta hageja kanda Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib Ringkonnakohtule 30 (kolmekümne) kättetoimetamisest.
esitada apellatsioonkaebuse otse Tallinna päeva jooksul alates otsuse apellandile
Hagiavalduse kohaselt on kostjad OÜ T omanikud ning juhatuse liikmed. Hageja oli äriühingu töötaja. Tööandja ei maksnud hagejale palka, mistõttu pöördus ta kohtusse ning 20.05.2009 otsusega mõisteti hageja kasuks äriühingult välja 4 420,39 eurot. Kohtuotsus on jõustunud. Kõnealuse kohtuotsuse alusel oli algatatud täitemenetluse, millejärel ilmnes, et äriühingul ei ole vara kohustuse täitmiseks. Kostjad on OÜ T juhatuse liikmed, seega peavad vastutama hageja ees temale tekitatud kahju eest. Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista 4 420,39 eurot ja lisanduv viivis. Hageja on 05.10.2010 esitatud nõude täiendavates põhjendustes asunud seisukohale, et OÜ T maksejõuetus on tekkinud 2008. a. Kostjad on jätnud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata ja jätkasid kostjate juhtimise all olevale äriühingule kohustuste võtmist. Hageja leiab, et kui kostjad oleksid esitanud pankrotiavalduse õigeaegselt ehk veebruaris 2008 siis poleks OÜ-l T hageja ees võlgnevust tekkinud. Kostjad on rikkunud juhatuse liikme kohustust ja oma tegevusetusega on tekitanud hagejale varalist kahju saamata jäänud töötasu ja hüvitise näol. Kui kostjad oleksid täitnud juhatuse liikme kohustust maksejõuetuse ilmnemisel esitada viivitamatult pankrotiavaldus, ei oleks hageja töösuhe OÜ-ga T jätkanud ja poleks hagejale kahju tekkinud.
Kostjad on esitanud hagile vastuväited ning paluvad jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kostjad leiavad, et hageja poolt viidatud säte annab võlausaldajale võimaluse nõuda kahju hüvitamist vaid osaühingule, mitte iseendale, seda tingimusel, et juhatuse liikmed on tekitanud oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju. Terve 2009 a on T OÜ otsinud uusi võimalusi tekkinud olukorra lahendamiseks. Juhul kui T OÜ lõplikult kindel, et tekkinud olukorda lahendada enam võimalik ei ole, siis esitab T OÜ avalduse pankrotimenetluse alustamiseks. Viivise osas märgivad kostjad, et hagejal ei ole õigust nõuda viivist, kuivõrd nõue, millelt hageja viivist nõuab, koosneb pooles osas viivistest. 15.06.2010 on nimetatud T OÜ pankrotiasjas ajutine haldur. Ajutine haldur asus seisukohale, et T OÜ majandusraskuste põhjuseks oli majanduskeskkonna ülemaailmne halvenemine ja tellimuste puudus. Samuti on ajutine haldur leidnud, et juhatuse liikme juhtimisviga esile tuua ei ole võimalik ja et juhtkonna pingutustest ettevõtte jooksvate ja püsikulude vähendamiseks ja tellimuste taastamiseks ei suudetud olukorda stabiliseerida.
Kohus, kuulanud ära pooled ning tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt. Vaidlustamata on alljärgnevad asjaolud: - JV ja MT olid T OÜ juhatuse liikmed. Äriseadustiku (ÄS) § 187 lg 2 esimese lause järgi vastutavad oma kohustuste rikkumisega osaühingule kahju tekitanud juhatuse liikmed kahju hüvitamise eest solidaarselt. Analoogne regulatsioon tuleneb TsÜS § 37 lg 1 esimesest lausest. Kuna juhatuse liikme õigussuhe on olemuslikult tehinguline (vt ka nt Riigikohtu 11. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-05, p 18), kohaldub kohustuste rikkumisel tekitatud kahju hüvitamisel VÕS § 115. Kahju hüvitamiseks tuleb tõendada, et juhatuse liige on oma kohustust rikkunud, et on saadud kahju ning et rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127). Juhatuse liige vabaneb ÄS § 187 lg 2 teise lause järgi vastutusest, kui ta tõendab, et on oma kohustusi täitnud korraliku ettevõtja hoolsusega. ÄS § 187 lg 4 sätestab, et käesoleva paragrahvi 2. lõikes nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude osaühingu nimel esitada üksnes pankrotihaldur. Osaühingu juhatuse liikmetel on seadusest, osaühingu põhikirjast, osanike või juhatuse otsustest ja võimalikust lepingust tulenevate konkreetsete kohustuste kõrval TsÜS §-st 35 tulenev üldine kohustus täita oma ülesandeid juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (nn hoolsuskohustus) ja olla juriidilisele isikule lojaalne (nn lojaalsuskohustus) (vt ka nt Riigikohtu 30. aprilli 2003. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-03, p 10; nr 3-2-1-41-05, p 31). Osaühingu juhatuse liige peab ÄS § 187 lg 1 järgi täitma oma kohustusi kõrgendatud hoolsusega, nn korraliku ettevõtja hoolsusega. Lisaks peavad juhatuse liikmed TsÜS § 32 järgi omavahelistes suhetes ning suhetes osanikega ja teiste juhtorganite liikmetega järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Samuti laieneb juhatuse liikmetele TsÜS §-st 138 ja VÕS §-st 6 tulenev üldine hea usu põhimõtte järgimise kohustus. Hoolsust ja lojaalsust nõuab juhatuse liikmetelt ka VÕS § 620. Hageja nõude aluseks on asjaolu, et kostjad juhatuse liikmetena ei täitnud ÄS § 180 lg-st 51 tulenevat osaühingu juhatuse liikme kohustust esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus ja tekitasid sellega hagejale kahju, kuna vastasel juhul ei oleks hageja töösuhe jätkanud. Juhul, kui kostjad oleksid õigeaegselt esitanud pankrotiavalduse, ei oleks hagejale kahju tekkinud. Asja materjalide juurde lisatud ajutise pankrotihalduri ettekande (tl 75) kohaselt kujunes võlgniku püsiv maksejõuetus välja 2009. a lõpus. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse käigus ei ilmnenud, samuti ei esine nimetatud pankrotiasjas raskeid juhtimisvigu.
VÕS § 1043 järgi teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud isik peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele ja VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. Juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla ka seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. Selliseks kohustuseks võib olla ÄS § 180 lg-st 51 tulenev kohustus. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 22. septembri 2005. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-05, p 12). Antud juhul on tõendatud, et kostjatel oli ÄS § 180 lg 51 järgi kohustus esitada pankrotiavaldus, arvestades, et maksejõuetus tekkis 2009 aasta lõpus, lähtudes ajutise halduri aruandest, seega võib lugeda, et kostjad on seda kohustust rikkunud, kuna pankrotiavaldus esitati alles 2010 aasta juuni alguses. Süü puudumist peavad VÕS § 1050 lg 1 järgi tõendama kostjad. Kuigi on tuvastatud, et kostjad ei ole esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust, siis selle rikkumise tagajärjel ei saa lugeda, et hagejale oleks tekkinud kahju. Hagi on esitatud solidaarselt T OÜ juhatuse liikmete vastu, kelleks on JV ja MT. Juriidilise isiku ja selle juhtorgani liikme õigussuhted saab esindussuhtele omaselt jagada tinglikult kaheks – sise- ja välissuheteks. Sisesuhteks on äriühingu organite vahelised või äriühingu ja organi vahelised õigussuhted, mille alusel korraldatakse äriühingu sisemist toimimist. Juhtorgani liikme õigussuhe äriühinguga on oma olemuselt lepinguline võlaõiguslik suhe, millele saab kohaldada käsunduslepingu kohta sätestatut. Välissuheteks on äriühingu ja selle organite suhted kolmandate isikutega. Juriidilise isiku organi liikmel äriühingu võlausaldajaga üldjuhul võlasuhet ei teki, sest juhtorgani tegevust suhetes kolmandate isikutega käsitletakse äriühingu tegevusena, mille tulemusena tekib võlasuhe äriühingu ning võlausaldaja vahel. Vaatamata sellele, et juhtorgani liikmel on võlasuhe üksnes juriidilise isikuga, võib teatavatel juhtudel siiski tekkida võlasuhe ka otse juhtorgani liikme ja äriühingu võlausaldaja vahel. Üheks selliseks aluseks võib olla delikti materiaalõigusliku koosseisu täitmine. Sellise nõude eelduseks on juhtorgani liikme õigusvastane käitumine äriühingu võlausaldaja suhtes, kellega tal lepinguline suhe puudub. Kahju hüvitamist saab viimasel juhul nõuda võlausaldaja otse endale. Pankrotiseaduse (PankrS) § 163 lg 5 järgi pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus, kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, teatab kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kui võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on raske juhtimisviga, on haldur kohustatud esitama kahju hüvitamise nõude raskes juhtimisveas süüdi oleva isiku vastu, kui seda nõuet ei ole juba esitatud. Kuriteo tunnustega tegusid ajutise menetluse jooksul ei ilmnenud. Juhtimisviga ajutise menetluse raames esile tuua ei ole võimalik. Olenemata juhtkonna pingutustest ettevõtte jooksvate ja püsikulude vähendamiseks ja tellimuste
taastamiseks ei suudetud olukorda stabiliseerida. Kuna omanikel puudusid ka täiendavad vahendid investeeringute tegemiseks, sattus võlgnik tõsistesse makseraskustesse ja ettevõtte tegevus tuli lõpetada ja esitada pankrotiavaldus. Senise juhtimisvea tuvastamise praktika alusel ebaõigeid majandusotsuseid ja võlgu jäämist raske juhtimisveana ei ole kvalifitseeritud. Vastavalt ÄS § 187 lg 2 ja § 327 lg 2 sätestatud sisule on juhatuse liikme vastutuse aluseks juhatuse liikme kohustuste täitamata jätmine, s.o selliste kohustuste täitamata jätmine, mis on otseselt seotud äriühingu juhtimise või esindamisega. Nimetatust tulenevalt on välistatud juhatuse liikme vastutus, kuni ei ole tõendatud sellise vastutuse kohaldamise aluseks olevad asjaolud, s.o kostjate õigusvastane tegu, põhjuslik seos hageja kahju tekkimise ja kostjate käitumise vahel ning kostjate süü. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud kuidas kostjate käitumine on hagejale kahju tekitanud. Hageja esile toodud väited ei anna alust selleks, et teha järeldust, et juhatus oma käitumisega on loonud olukorra, mille tagajärjel võiks hagejale väidetav kahju tekkida. Ajutine pankrotihaldur on esile toonud, et maksejõuetus tekkis 2009. a lõpus, kuid 20.05.2009 otsusega mõisteti hageja kasuks äriühingult välja 4 420,39 eurot, mistõttu juhatuse tegevuse ja hagejale kahju tekkimise vahel puudub põhjuslik seos. Juhindudes eeltoodud asjaoludest tuleb hagi jätta rahuldamata.
Menetluskulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 162 lg -st 2 pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Hannes Olev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.