Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Apellatsioonkaebuse esitamine Ringkonnakohus menetleb apellatsioonkaebust üksnes juhul, kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Asjaolud Tartu Maakohtu menetluses on AS MiniCredit hagi Taisi Kerni vastu 329.15 euro väljamõistmiseks (põhivõlg 127.82 eurot, intressivõlgnevus 31.32 eurot ja viivised 96.51 eurot ning võla sissenõudmisega seotud kulud 73.50 eurot). Hageja nõue tuleneb poolte vahel 19.06.2009.a sõlmitud laenulepingust nr 21736. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lõike 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa. Kohus kohustas kostjat hagi menetlusse võtmise määruses vastama hagile 20 päeva jooksul pärast nõude kättesaamist. Kohus hoiatas, et kui kostja kohtule tähtaegselt kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega rahuldada. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue on kätte toimetatud kostjale isiklikult 06.09.2010.a. Kostja ei ole tähtaegselt kohtule vastanud. Hageja taotles hagiavalduses hagi rahuldamist tagaseljaotsusega, kui kostja ei vasta kohtu poolt määratud tähtajaks. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Pooled sõlmisid 19.06.2009.a AS MiniCredit veebikeskkonna kaudu laenulepingu. Lepingu kohaselt laenas kostja hagejalt 127.82 eurot (2000 krooni) tagasimaksetähtajaga 19.07.2009.a. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenusaaja (krediidisaaja) tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Kuna laen on antud hageja majandustegevuses ja kostja on tarbija, on tegemist tarbijakrediidilepinguga võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 402 mõttes. Kohus leiab, et hageja on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendanud oma nõuet põhivõlale ning hagi kuulub põhivõla osas rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 396 ja § 402 alusel. VÕS § 128 lg 3 kohaselt kvalifitseeruvad hageja otseseks varaliseks kahjuks tema kulutused kostjale meeldetuletuskirjade saatmiseks ning hageja makstud tasu maksekäsu kiirmenetluseks Pärnu Maakohtus. Siit tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja võla sissenõudmiseks tehtud kulutused summas 73.50 eurot.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 86 lg 3 lause 2 sätestab, et tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste väärtus on heade kommete vastaselt tasakaalust väljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse määr ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. Poolte vahel sõlmitud laenulepingu tingimuste p 5 kohaselt on krediidi kulukuse määraks 60%. Eesti Panga avaldatud krediidi kulukuse määr 2009.a juunis oli 25.1%. Seega ei ületa hageja antud krediidi kulukuse määr Eesti Panga avaldatud määra enam kui kolm korda ning hageja poolt nõutud intress tuleb välja mõista VÕS § 101 lg 1 p 1 ja VÕS § 94 alusel. VÕS § 415 lg 1 kohaselt ei või tarbijalt võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda käesoleva seaduse § 113 lõikes 1 sätestatud viivisest kõrgemat viivist. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause kohaselt kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja nimetatud intressimäär on 60% aastas ehk 0.16% päevas. Hageja on nõudnud kostjalt viiviste tasumist 0.15% päevas. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised VÕS § 101 lg 1 p 6 ja VÕS § 113 alusel. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS § 162 lõikest 1 ning § 173 lõigetest 1 ja 4. TsMS § 1741 lõike 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on teatanud kohtule riigilõivu tasumisest summas 63.91 eurot. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja riigilõivu.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.