20. jaanuar 2011 kell 10.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-40982
Tsiviilasi
KEAS hagi OÜ OEvastu võlgnevuse saamiseks
Tsiviilasja hind
10 141,65 eurot (158 682,29 krooni)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja KEAS (registrikood XXX, asukoht XXX), lepinguline esindaja advokaat Kalle Kaspar-S ja advokaat Elo K (Advokaadibüroo Seppik & Sirel ) Kostja OÜ OE(registrikood XXX, asukoht XXX), seaduslik esindaja OJ, lepinguline esindaja Svetlana P (Business Law Firm )
Kohtustungi toimumise aeg
09.12.2010
Kohtuistungil osalesid
Hageja lepingulised esindajad advokaat Kalle-Kaspar S advokaat Elo K Kostja seaduslik esindaja OJ Kostja lepinguline esindaja Svetlana P
ja
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Välja mõista OÜ-lt OE võlg summas 10 141,65 (kümme tuhat ükssada nelikümmend üks eurot ja 65 senti) eurot (158 682,29 krooni), viivis seisuga 23.03.2010 summas 2 606,24 (kaks tuhat kuussada kuus eurot ja 24 senti) eurot (40 778,77 krooni) ja viivis 9,89 (üheksa eurot ja 89 senti) eurot (154,71 krooni) päevas alates 24.03.2010 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni KEAS-i kasuks. Menetluskulude jaotus Välja mõista OÜ-lt OE menetluskulud täies ulatuses 100% KEAS-i kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib
2-09-40982 apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Asjaolud
1.18.05.2006 sõlmisid hageja ja AS SEB Ühisliising müügilepingu XXX, mille kohaselt hageja müüs AS-ile SEB Ühisliising ratasekskavaatori Fiat Kobelco E175W hinnaga 1 888 000 krooni (120 665,19 eurot) (tl 12-13).
2.AS SEB Ühisliising ja kostja sõlmisid ratasekskavaatori Fiat Kobelco E175W tähtajaliseks kasutamiseks rendilepingu, mille üldtingimuste punkti 5.7 kohaselt kohustus kostja kandma kõik kulud, mis ekskavaatori valdamisel, kasutamisel, ekspluateerimisel, hooldamisel, remontimisel ja muudel sarnastel juhtudel tekivad (tl 15-18). Hageja väljastas ekskavaatori kostjale 02.06.2006.
3.29.05.2007 sõlmisid kostja ja ERGO Kindlustuse AS kindlustuslepingu, mille kohta väljastati kindlustuspoliis ning, mille kohaselt kindlustati ekskavaator summas 1 600 000 krooni (102 258,64 eurot) omavastutusega 10 000 krooni (639,12 eurot) (tl 14).
4.2007 oktoobris toimus ekskavaatoriga õnnetusjuhtum (kukkus ümber), mille tulemusena sai ekskavaator ulatuslikke kahjustusi.
5.07.11.2007 edastas ERGO Kindlustuse AS hagejale garantiikirja, milles garanteeris hageja 11.10.2007 hinnapakkumises toodud summas 573 595 krooni (36 659,40 eurot) tasumise (tl 19-20).
6.22.09.2008 edastas hageja ERGO Kindlustuse AS-ile arve summas 705 373,10 krooni (45 081,56 eurot), sh käibemaks 107 599,29 krooni (6 876,85 eurot) (tl 21-23), millest ERGO Kindlustuse AS hüvitas käibemaksuta 597 773,81 krooni (38 204,71 eurot). Tulenevalt ERGO Kindlustuse AS ehitusmasinate ja -seadmete kindlustuse tingimuste § 8 lg 2 p-st 4 ei sisalda kindlustussumma käibemaksu, kui ei ole kokku lepitud teisiti (tl 24-27). Seega tekkis hagejale ERGO Kindlustuse AS poolt tasumata käibemaksu näol kahju summas 107 599,29 krooni.
7.22.09.2008 edastas hageja kostjale arve nr 311/08-59 summas 117 599,29 krooni (7 515,96 eurot) (käibemaks 107 599,29 + omavastutus 10 000 krooni) (tl 28-29). Hageja nõue ja põhjendused
8.Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 10 141,65 eurot (158 682,29 krooni), viivise seisuga 23.03.2010 summas 2 606,24 eurot (40 778,77 krooni) ja viivise 9,89 eurot (154,71 krooni) päevas alates 24.03.2010 kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni ja menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 76 lg 1, § 94, § 100, § 101 lg 1 p 1, 2 ja 6, § 113 lg 1, § 164 lg 1, § 339, § 1018 lg 1 p 2, § 1023 lg 1 ja 2.
9.Hageja selgitab, et kuna õnnetusjuhtumi tulemusena sai vigastada ka ekskavaatori raam, siis seisid kõik remonttööd raami tarne taga ning hageja sai ekskavaatori remonti alustada alles peale ekskavaatori valmistanud tehasest raami saabumist. Hageja lõpetas ekskavaatori remonttööd 19.09.2008 ning koheselt informeeriti sellest ka kostjat, et viimane tuleks ekskavaatorile hageja müügiplatsile järele. Kostja ei ole ekskavaatoril järel käinud ega arvet tasunud.
10.23.01.2009 edastati hageja töötajale JJ’ile OÜ AGpoolt väidetavalt 27.12.2008 läbi viidud ekspertiisiakt nr A8-245 (tl 47-48), millest nähtub, et ekspertiisi lähteülesandeks on olnud ekskavaatori kindlustuskahjujärgse taastamise mahtude ja kvaliteedi kontrollimine omaniku volitatud esindaja pretensioonist lähtuvalt. Hageja rõhutab, et kostja poolt ei olnud enne kõnealuse ekspertiisiakti edastamist hagejale ühtegi pretensiooni esitatud ning hagejale teadaolevalt ka AS-ile SEB Ühisliising. Eksperthinnangus on kirjeldatud mitmeid puudusi, mis ekskavaatoril esinevad. Arvestades eksperthinnangu lähteülesannet, pidanuks ekspert hindama vaid kahjujuhtumiga seotud kahjude taastamise mahtusid ja kvaliteeti. Sellele vaatamata on ekspertiisiaktis loetletud
2-09-40982 ekskavaatori puudused, mis ei ole kahjujuhtumiga vähimalgi määral seotud. 12.02.2009 on hageja järelmüügi juht TLvastanud detailselt OÜ AG eksperthinnangule ning leidnud, et eksperthinnangus nimetatud puudusi kas ei esine üldse või ei ole need seotud kahjujuhtumiga (tl 49-50).
11.Kostja kasutuses oli rendilepingute alusel roomikekskavaator Kobleco SK200-6E (tl 30-41), mille eest hageja on esitanud kostjale rendiarveid hagiavalduse esitamise seisuga kogusummas 41 083 krooni (2 625,68 eurot) (tl 42-46). Kostja ei ole tasunud arveid.
12.Hageja nõue kostja vastu on kogusummas 158 682,29 krooni, mis koosneb ERGO Kindlustuse AS poolt hagejale hüvitamata jäänud käibemaksust summas 107 599,29 krooni, kostja kindlustuslepingust tulenevast omavastutusest summas 10 000 krooni ja ekskavaatori Kobleco SK200-E6 rendilepingute alusel esitatud kostja poolt tasumata arvetest summas 41 083 krooni. Hageja on arvestanud viiviseid tulenevalt VÕS § 113 seisuga 22.03.2010 summas 2 606,24 eurot (40 778,77 krooni).
13.Tulenevalt kostja vastusest märgib hageja, et kostja poolt tellitud ekspertiis viidi läbi remonttööde tegelikust valmimise ajast oluliselt hiljem. Hageja järelmüügi juht TL pöördus koheselt peale remonttööde valmimist ja korduvalt ka hiljem kostja poolte, et viimane tuleks ekskavaatorile hageja müügiplatsile järele, kuid sellest hoolimata kostja ekskavaatorile järele ei tulnud, leides selleks mitmeid erinevaid jooksvaid põhjuseid, milline käitumine on pahatahtlik ja tingitud eesmärgist venitada oma kohustuste täitmist.
14.Hageja märgib, et ekskavaatori käsivars taastati vastavalt OÜ TKprotokolli taastamise nõuetele (tl 113-114). Hageja ei nõustu kostja väidetega, et arve on alusetu.
15.Hageja on seisukohal, et poolte vahel on ekskavaatori remondiks sõlmitud töövõtuleping VÕS § 635 lg 1 mõttes, mille kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse, teine isik aga maksma selle eest tasu. Asjaolu, et ekskavaatori omanikuks ei ole kostja ning remondi eest tasus suuremas osas kindlustusandja, ei oma seejuures õigussuhte määratlemisel mingit tähtsust. Pooltevaheline vaidlus seisnebki selles, et hageja on seisukohal, et hageja on oma töövõtulepingust tuleneva kohustuse täitnud, kostja aga vaidleb sellele vastu. Kostja vastuväide tööde mittevastuvõtmisel saab seejuures olla vaid selles, et kostja hinnangul ei vasta hageja poolt teostatud töö lepingu tingimustele, millise väite tõendamiseks on esitatud 27.12.2008 koostatud ekspertiisiakt nr A8-245, millise teostamise juurde hageja esindajat ei kutsutud, seega ei ole tegemist dokumentaalse tõendiga TsMS mõistes. Samuti on hageja ekspertiisiaktile esitanud vastuväited.
16.Kostja ei ole esitanud hagejale suulisi pretensioone, kuna eksperthinnangust nähtuvalt oli eksperdi lähteülesandeks „seadme kindlustuskahju järgse taastamise mahtude ja kvaliteedi kontrollimine omaniku volitatud esindaja pretensioonist lähtuvalt“, seega puudus kostjal pretensiooni esitamiseks enne ekspertiisiakti valmimist isegi vastav teave. Arvestades asjaolu, et ekskavaatori remont oli valmis juba 2008 septembris ning kostja oli sellest asjaolust teadlik ning käis ka ekskavaatorit üle vaatamas, kuid ei esitanud hagejale ligi kolme kuu jooksul ühtegi pretensiooni, rääkimata piisavalt täpselt määratletud pretensioonist, ei ole kostjal võimalik tugineda tööde lepingule mittevastavusele.
17.Hageja juhib ka tähelepanu, et suure osa kostjalt nõutavast koguvõlgnevusest moodustab tööde eest kostja kindlustusandjale esitatud arvelt tasutud käibemaks, mille tasumise kohustus kostjal lasub ning, mille kostja saaks koheselt riigilt tagasi küsida. Seega on käibemaksu tasumata jätmise näol tegemist kostja ilmselgelt pahatahtliku käitumisega, mille eesmärgiks on tekitada hagejale kahju. Hagejale jääb arusaamatuks kostja väide, et hageja on saanud kahjujuhtumist mingit kasu ning, kui see väide ka tõele vastaks, siis jääb hagejale arusaamatuks, kuidas on see seotud käesoleva vaidluse olemusega. Kostja vastuväited
2-09-40982
18.Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata.
20.Kostja selgitab, et oktoobris 2007 toimus hageja kasutuses oleva ekskavaatoriga E175W EVO, s/n ZEF169WMN4LB00616 õnnetusjuhtum, mille tõttu pöörduti hageja poole tellimusega ekskavaatori remonttööde teostamiseks. Ekskavaator oli kindlustatud ERGO Kindlustuse AS poolt, kes saatis hagejale kui töövõtjale 07.11.2007 garantiikirja, kus garanteeris remonttööde eelarve tasumise summas 573 595 krooni. Omavastutus 10 000 krooni kuulus tasumisele kostja poolt. Garantiikirjas märgiti, et ülekanne teostatakse peale originaalarve saamist ja kontrollimist, kuid mitte varem, kui remonttööd on lõpetatud ja objekt omanikule või valdajale üle antud. Koos arvega paluti esitada käesoleva garantiikirja koopia, millel on objekti omaniku või valdaja nimi ja allkiri, et ta on objekti vastu võtnud ning teostatud tööde osas pretensioone ei oma. Hageja väitel lõpetati ekskavaatori remont 19.09.2008, kuid ekskavaatori üleandmist ega vastuvõtmist ei ole toimunud. Samuti ületas remondiaeg mõistliku aja. Asjaolu, et ekskavaator asub hageja käes tõendab ka fakt, et 27.09.2008 viidi läbi kostja algatusel hageja territooriumil asuvale ekskavaatorile ekspertiis. Ekspertiisi käigus tuvastati, et ekskavaatori taastusremont on teostatud ebakvaliteetselt, seade ei ole ekspluatatsioonikõlblik, vahetamata jäeti käsivars ning, millest ei teatatud nõuetekohaselt, samas on eelarves märgitud käsivarsi maksumuseks 90 900,68 krooni (5 809,61 eurot), mis moodustab 1/5 eelarve mahust. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas aktsepteeris kindlustusandja sellist arvet ning arve tasus, kuigi tasumise eelduseks oli objekti vastuvõtmine valdaja poolt ning pretensioonide puudumine.
21.Kostja kasutas ekskavaatorit kostja ja AS SEB Ühisliising vahel sõlmitud tähtajalise rendilepingu alusel. Kuna kostja kasutas ekskavaatorit oma äritegevuses, oli kostja sunnitud rentima asendusekskavaatori Kolbeco SK200-E2, mille rendileandjaks oli samuti hageja, mille eest hageja väljastas arveid ning, millised kostja tasus kuni oktoobrini 2008 summas 358 437,60 krooni. Kui ekskavaatori remont oli valmis septembris 2009, siis jääb kostjale arusaamatuks, miks jätkati asendusekskavaatori rendilepingut. Kuna hageja venitas ekskavaatori remondiga, siis tekkis kostjal kahju asendusekvaatori renditasude näol. Kostja märgib, et kui kohus leiab, et esitatud hagi on põhjendatud ja tõendatud, siis palub kostja võtta arvesse kostja kahju nõuet hageja vastu.
22.Kostja märgib, et hageja poolt kostjale edastatud arve nr 311/08-59 on alusetu, kuna ekskavaatori üleandmist ega vastuvõtmist ei ole toimunud. Samuti on arve ebakorrektne, kuna käibemaks ei ole kaup või teenus, mida hageja saab müüa, mistõttu on arve seadusvastane ning omavastutus kuuluks tasumisele, kui toimikus ekskavaatori üleandmine ja vastuvõtmine.
23.Tulenevalt hageja seisukohast märgib kostja, et on õige, et ekspertiis viidi läbi peale tööde valmimist, kuid see ei lükka ümber fakti, et hageja poolt valmistatud remonditööd ei olnud kostja poolt aktsepteeritud. Väär on väide, et kostja ei käinud ekskavaatoril järel. Kostja käis üle vaatamas remonditud ekskavaatorit, kuid tekkinud pretensioonide tõttu ei olnud nõus ekskavaatorit vastu võtma.
24.Hageja ei ole tõendanud, et kostja alusetult keeldus ekskavaatori vastuvõtmisest. Kostja on seisukohal, et kostjal oli pretensioone, mistõttu lasi ta ka läbi viia ekspertiisi. Hageja ei ole tõendanud, et teavitas kostjat ekskavaatori remondi lõppemisest septembris 2008.
25.Kostja süü, käibemaksu maksmata jätmisel hagejale, on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud kahju tekitamist, selle olemasolu, suurust ning põhjuslikku seost, mistõttu on kahju hüvitamise nõude eeldused täitmata. Kohtuotsuse põhjendus
26.Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused, kuulanud ära tunnistaja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada alljärgnevatel põhjendustel.
2-09-40982
27.TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Nõue tulenevalt töövõtulepingust.
28.Poolte vahel puudub vaidlus, et oktoobris 2007 toimus hageja kasutuses oleva ekskavaatoriga E175W EVO, s/n ZEF169WMN4LB00616 õnnetusjuhtum (kukkus ümber), mille tõttu pöörduti hageja poole tellimusega ekskavaatori remonttööde teostamiseks. Ekskavaator oli kindlustatud ERGO Kindlustuse AS poolt, kes saatis hagejale kui töövõtjale 07.11.2007 garantiikirja, kus garanteeris remonttööde eelarve tasumise 11.10.2007 hinnapakkumises toodud summas 573 595 krooni (tl 19-20). Garantiikirjas oli märgitud, et kostja poolt kuulub tasumisele 10 000 krooni (omavastutus). Seega puudub vaidlus, et poolte vahel oli töövõtuleping, mille tasumine garanteeriti kindlustuse poolt va omavastutuse osas.
29.VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Käesolevas vaidluses on töövõtjaks hageja ja tellijaks kostja. Tunnistaja TL(kes oli seotud hageja juures vaidlusaluse ekskavaatori remondiga ja kes ütluste andmise ajal ei tööta enam hageja juures) ütlustega on tõendatud, et kostja kasutuses olnud ekskavaator ümberkukkumise tagajärjel vajas uusi osasid, millede saamine oli võimalik ainult tootja tehasest. Osade sh ekskavaatori raami tarnimine võttis aega umbes 9 kuud ja pärast seda remondi teostamine umbes kuu. Esialgselt plaanitud käsivarre vahetus jäi osa saamise tõttu ära, mistõttu tuli käsivars keevitada. Tunnistaja ütlustest ilmnes, et ekskavaatori remont venis kuna ei tarnitud osi ja neid ei olnud võimalik mujalt saada. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et remondi venimine ei olnud tingitud hagejast. Samuti ei saa hagejale ette heita, et ta parandas ekskavaatori käsivarre ise, kuna seda hagejale ei tarnitud tootja tehase poolt.
30.VÕS § 363 lg 1 esimese lause järgi töövõtja peab tööna valmistatud asja tellijale üle andma. VÕS § 1023 lg 1 sätestab, et käsundita asjaajaja võib nõuda, et soodustatu hüvitaks talle asjaajamisel tehtud kulutused ja vabastaks ta asjaajamisel võetud kohustustest. Kulutuste hüvitamist ja asjaajamisel võetud kohustustest vabastamist võib käsundita asjaajaja nõuda ulatuses, milles käsundita asjaajaja võis kulutuste tegemist või kohustuste võtmist pidada mõistlikult vajalikuks. Sama § lg 1 alusel oma majandus- või kutsetegevuses tegutsenud käsundita asjaajaja võib nõuda soodustatult asjaajamise eest mõistlikku tasu. Käsundita asjaajaja ei või soodustatult tasu nõuda, kui käsundita asjaajajal on kolmanda isikuga sõlmitud lepingust tulenevalt õigus nõuda tasu kolmandalt isikult. Tunnistaja TL ütlustega on tõendatud, et hageja lõpetas ekskavaatori remonttööd 19.09.2008 millest koheselt informeeriti kostjat, et viimane tuleks ekskavaatorile hageja müügiplatsile järele. Poolte vahel on vaidlus, kas kostjal on õigus keelduda ekskavaatori Fiat Kobelco E175W vastuvõtmisest peale remonti. Kostja väidab, et talle ei ole ekskavaatorit üle antud.
31.22.09.2008 edastas hageja ERGO Kindlustuse AS-ile arve summas 705 373,10 krooni (45 081,56 eurot), sh käibemaks 107 599,29 krooni (6 876,85 eurot) (tl 21-23), millest ERGO Kindlustuse AS hüvitas käibemaksuta 597 773,81 krooni (38 204,71 eurot). Kohus leiab, et eeltoodud arvel on tööde ja materjalide loetelu, mida hageja tegi. Arvel puudub uue käsivarre maksumus nagu kostja väidab. Tunnistaja TL ütlustest selgus, et esialgses kalkulatsioonis oli ekskavaatori käsivarre hind, kuna plaaniti see uuega asendada. Kuna osa tootjatehase poolt ei tarnitud, siis parandati olemasolev, mille eest ka töötasu küsiti. Tulenevalt ERGO Kindlustuse AS ehitusmasinate ja -seadmete kindlustuse tingimuste § 8 lg 2 p-st 4 ei sisalda kindlustussumma käibemaksu, kui ei ole kokku lepitud teisiti (tl 24-27). Kostja sõlmitud kindlustuslepingus ei ole teisiti kokkulepitud. Seega puudus kindlustusandjal kohustus tasuda töövõtjale, seega hagejale käibemaksu.
2-09-40982 AS SEB Ühisliising ja kostja sõlmisid ratasekskavaatori Fiat Kobelco E175W tähtajaliseks kasutamiseks rendilepingu, mille üldtingimuste punkti 5.7 kohaselt kohustus kostja kandma kõik kulud, mis ekskavaatori valdamisel, kasutamisel, ekspluateerimisel, hooldamisel, remontimisel ja muudel sarnastel juhtudel tekivad (tl 15-18). 22.09.2008 edastas hageja kostjale arve nr 311/08-59 summas 117 599,29 krooni (7 515,96 eurot) (käibemaks 107 599,29 + omavastutus 10 000 krooni) (tl 28-29). Kostja kohustus tasuma eelnimetatud arvel märgitud käibemaksu ja omavastutuse. Kohus leiab, et arve saatmisega kostjale pidi kostjale teada olema, et ekskavaatori remont on lõppenud. Seega kostja väide, et talle ei teatatud, et ekskavaatori on valmis, ei ole kooskõlas teiste tõenditega sh tunnistaja TT ütlustega. Eeltoodule tuginedes arvestab kohus remontööde lõppemist 19.09.2008. Kostja vastuväide, et arve on alusetu ei ole kohtuistungil tõendamist leidnud. Kohtuistungil selgus, et kostja soovis maksuametist käibemaksu tagasi saada, samas ei ole kostja esitanud tõendid, et maksuamet oleks keeldunud käibemaksu tagasimaksmisest juhul kui ta oleks selle hagejale maksnud. Kohus on veendunud, et ka hageja vastava kostja nõude saamisel oleks vormistanud vajaliku vormi ja sisuga arve maksuameti jaoks. Kostja keeldumine omavastutuse 10 000 krooni suuruses summas remonditööde eest tasumisest on põhjendamatu. Kostjale peaks teada olema, et remondi maksumuse hüvitas kindlustusandja v.a omavastutuse osa. Eeltoodu teave on kostjal kindlustuslepingu sõlmimisest ja garantiikirja sisust teada. Hageja soovib kostjalt remondi eest tasu summas 10 000 krooni, mille maksmisest kindlustus keeldus juba garantiikirjas, kuna selle osa maksmise kohustus on kostjal.
32.VÕS § 644 lg 1 järgi tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Vastavalt sama § lg 3 kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul töö lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks teatanud hagejale töö lepingutingimustele mittevastavust mõistliku aja jooksul. Samas tunnistaja Toomas Ätte ütlustest selgub, et kostja käis vaatamas ja leidis vigu, mille nad koheselt ära parandasid. Tunnistaja ütluste kohaselt lubas kostja ekskavaatorile järele tulla, mida ta ei teinud. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et hiljemalt oktoobriks 2008 oleks pidanud kostja ekskavaatori vastu võtma ja arve tasuma. 27.12.2008 kostja poolt tellitud OÜ AG eksperthinnanguga A8-245, mille lähteülesandeks oli seadme kindlustuskahju järgse taastamise mahtude ja kvaliteedi kontrollimine omaniku volitatud esindaja pretensioonist lähtuvalt, leidis ekspert, et ekskavaatori Fiat Kobelco E175W kindlustusjuhtumi järgne taastusremont on teostatud ebakvaliteetselt, omaniku esindaja pretensioon on põhjendatud ja seade ei ole esitatud seisukorras ekspluatatsioonikõlblik (tl 47-48). Pärast ekspertarvamuse saamist teostati tunnistaja TL ütluste kohaselt uus hagejapoolne kontroll. OÜ TK protokolliga tõendab hageja, et käsivars taastati vastavalt OÜ TK protokolli taastamise nõuetele (tl 113-114). Hageja vaidlustas OÜ AG eksperthinnanguga A8-245 12.02.2009 ning leidis, et eksperthinnangus on loetletud kindlustuse kahjujuhtumiga mitteseotud vead või on ülesanne valesti püstitatud (tl 49-50). Kohus leiab, et OÜ AG eksperthinnanguga A8-245 ei ole käesolevas vaidluses tõendiks, mis mõjutaks lõppotsust. Ekspertarvamus on koostatud hageja osavõtuta ja teadmata. Tunnistaja TLütlustest ilmnes, et vaidlusalune ekskavaator oli kogu remondi aja kuni selle müümiseni omaniku poolt sh ka ekspertiisi tegemise ajal hageja suletud territooriumil, mida kõrvalistel isikutel ei olnud võimalik tööle panna. Tunnistaja ütlusest selgus, et vaidlusaluse ekskavaatori töötasapind asub 3 meetri kõrgusel ja pöördringi vertikaalsuunaliste alusraami lõtkude kontrollimiseks on vaja masinat liigutada ehk imiteerida tegevust. Ekspertarvamuses on antud hinnang eeltoodud osades puuduste olemasolu kohta (tl 48 ). Eeltoodu hinnangu andmiseks peab ekskavaatorit vahetult vaatama ja tööle panema. Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes, kes omab kõrgemat haridust mehhaanika
2-09-40982 erialal. Eeltoodu põhjal leiab kohus, et ekspertarvamus on üldsõnaline, oletuslik ja ei tugine faktilisele olukorrale ning ei ole imiteeritud tegevust, mis kontrollimisel vajalik. Kohus leiab, et pärast remonttööde lõppemist pretensiooni esitamine üle 3 kuu hiljem ei ole mõistlik aeg.
33.VÕS § 638 sätestab, et tellija on kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Tunnistaja TL ütlustes selgus, et kostjat teavitati korduvalt alates 19.09.2008, et ta tuleks viiks ekskavaatori ära, seega võtaks töö vastu ja tasuks arve, kostja korduvalt lubas, kuid ei teinud seda. 12.02.2009 edastas hageja kostjale nõudeavalduse, mille kohaselt ekskavaatori äraviimist hageja müügiplatsilt ja arve nr 311/08-59 tasumist (tl 51-53). 10.07.2009 vastusega nõudeavaldusele märkis kostja, et ei tunnista nõuet ning, et kostjal on vastu nõue hageja vastu seoses renditasudega (tl 98100). Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kostja keeldumine remonditud ekskavaatori vastuvõtmisest on alusetu, seega kostjal lasus kohustus töö vastu võtta ja tasuda tehtud töö eest vastavalt esitatud arvele. Kohus leiab, et kostjalt kuulub väljamõistmisele 117 599,29 krooni. Nõue tulenevalt rendilepingust.
34.02.10.2007 sõlmisid pooled rendilepingu nr 10/07 kaheks kuuks, millega hageja rentis kostjale roomikekskavaatori Kobelco SK200-6E, reg.nr YN10-40722, rendiga 36 000 krooni (2 300,82 eurot) (tl 30-32). 02.01.2008 sõlmisid pooled rendilepingu nr 02/08 kolmeks kuuks, millega hageja rentis kostjale roomikekskavaatori Kobelco SK200-6E, reg.nr YN10-40722, rendiga 180 krooni (11,50 eurot) töötund (tl 33-35). 31.03.2008 sõlmisid pooled rendilepingu nr 02/08 lisa 1, millega pikendasid rendilepingut nr 02/08 12. kuuks (tl 36-38). 16.03.2009 sõlmisid pooled rendilepingu nr 07/09 kaheks kuuks, millega hageja rentis kostjale roomikekskavaatori Kobelco SK200-6E, reg.nr YN10-40722, rendiga 25 000 krooni (1 597,79 eurot) (tl 39-41). Kostja tasus renti kuni oktoobrini 2008 summas 358 437,60 krooni Hageja esitas kostjale rendilepingute alusel 28.11.2008 arve nr 245258 summas 12 744 krooni (814,49 eurot) (tl 42), 30.01.2009 arve nr 002529 summas 4 035,60 krooni (257,92 eurot) (tl 43), 27.02.2009 arve nr 005013 summas 13 593,60 krooni (868,79 eurot) (tl 44), 19.03.2009 arve nr 006994 summas 5 947,20 krooni (380,10 eurot) (tl 45), 19.05.2009 arve nr 016161 summas 4 762,60 krooni (304,39 eurot) (tl 46). Kostja jättis tasumata arveid kokku summas 40 778,77 krooni. Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud hagejale tasuma hageja poolt esitatud arved. Võlaõigusseadus (edaspidi VÕS) § 339 alusel rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Kohus on seisukohal, et pooled allkirjastades rendilepingud võtsid endale kohustused, mis tuleb täita vastavalt lepingus kokkulepitule. Hageja kohustuseks oli üle anda vara roomikekskavaator Kobleco SK200-6E. Vaidlust ei ole selles, et hageja ei oleks kostjale renditavat vara üle andnud. Kostja kohustuseks lepingu jaotise II Renditingimused kohaselt oli tasuda rendimakseid. Rendimaksete suurus ja maksetähtaeg on konkreetselt kokkulepitud igas lepingus. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue tasumata rendi eest kokku summas 40 778,77 krooni on põhjendatud ja kuulub kostjalt väljamõistmisele.
Viivis
35.VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 3 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja kahju hüvitamist. VÕS § 108 lg 1 sätestab võlausaldaja õiguse nõuda võlgnikult raha maksmise kohustuse täitmist kui võlgnik seda rikub.
2-09-40982 VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Tuginedes eeltoodule peab kohus põhjendatuks kostjalt välja mõista viivis, mis on eraldi arvestatud töövõtulepingust tulenevalt nõudelt ja rendilepingust tulenevalt nõudelt kokku 23.03.2010 seisuga summas 40 778,77 krooni, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. Viivise arvestus on hageja poolt esitatud hagis ja selle täiendustes (tl 6, 110), mistõttu ei pea kohus vajalikuks eraldi otsuses arvestust pikalt kirjutada.
36.VÕS § 113 lg 1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 alusel Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hageja nõue viivise arvestamiseks kuni kohase täitmiseni päevas 154,71 krooni viivist alates 24.03.2010 on põhjendatud. Menetluskulud
37.Kooskõlas TsMS §-ga 162 lg 1,2,3 jätab kohus hageja menetluskulud 100 % ulatuses kostja kanda. Juhindudes TsMS §-st 174 on menetlusosalisel õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.