Tsiviilasi nr 2-10-53255
Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavaks- 20. jaanuar 2011, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-53255
Tsiviilasi
VVO Kinnisvara Arenduse OÜ hagi OÜ Introlux ja Zaza Masurashvili vastu 25 133,68 euro ja lisanduva viivise nõudes
Tsiviilasja hind
18 578,57 eurot
Menetlusosalised ja nende hageja VVO Kinnisvara Arenduse OÜ (registrikood 10901230; esindajad asukoht Ed. Vilde tee 150, 12618 Tallinn); hageja esindaja Sergei Desjatnikov (postiaadress Jakobi 34, 51005 Tartu; e-post [email protected]); kostja OÜ Introlux (registrikood 11389840; asukoht Lina 7-36, 10314 Tallinn); kostja Zaza Masurashvili Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (TsMS § 187 lg 6).
16 080 krooni (ilma käibemaksuta), kohtutäituri tasust 11 040 krooni ja hagi tagamise tagatisest 19 130,66 krooni. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg-st 2 tuleneb, et kohtukuluks on riigilõiv. TsMS § 139 lg 1, lg 2 p 1 ja lg 3 kohaselt riigilõiv on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti Vabariigile tasutav rahasumma, mida tuleb tasuda hagilt ja mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on TsMS § 122 lg 1 ja 2, § 124 lg 1 ja § 133 lg 1 ja 2 alusel 290 691,49 krooni (põhinõue), millelt tuli hagi kohtusse esitamise ajal tasuda riigilõivuseaduse (RLS) § 56 lg 1 ja lisa 1 järgi riigilõivu 30 000 krooni. Hageja on 27.10.2010 tasunud hagi esitamisel riigilõivu 35 000 krooni (tl 3), seega 5000 krooni enam seaduses sätestatust. Hagejal on TsMS § 150 lg 1 p 1 ja lg 4 alusel õigus nõuda riigilõivu tagastamist enam tasutud osas. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule avalduse hagi tagamiseks, tasudes 27.10.2010 hagi tagamise avalduselt riigilõivu 450 krooni (tl 3), mis vastas taotluse kohtusse esitamise ajal RLS § 56 lg-s 21 sätestatud suurusele. Kuna riigilõivude suurused tulenevad seadusest ja riigilõiv makstakse lõivustatud toimingu tegemiseks ette, siis on hageja kohtukulu (riigilõiv) olnud vajalik ja põhjendatud kulu summas 30 450 krooni (30 000 + 450) ehk 1946,11 eurot. TsMS § 144 p 5 kohaselt on kohtuväliseks kuluks kohtutäituri tasu hagi tagamise eest ja hagi tagamise määruse täitmise kulud. Kohus tagas 09.11.2010 määrusega (tl 30-31) hagi. Hageja poolt kohtuvälise kulu kandmist kinnitavad Tallinna kohtutäitur Veiko Kaasiku kohtutäituri tasu väljamõistmise otsused täiteasjades nr 007/2010/78959 ja nr 007/2010/78960, mille kohaselt kohustus hageja täiturile maksma kogusummas 11 040 krooni (2 × 5520). Samas nähtub kohtule esitatud kohtutäituri tasu väljamõistmise otsustest, et nimetatud summa sisaldab 20% suurust käibemaksu. Kuivõrd hageja on käibemaksukohustuslane (vt www.emta.ee), siis saab hageja tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada, mistõttu on põhjendatud rahuldada hageja kohtuvälise kulu nõue summas 9200 krooni (2 × 4600), mis on 587,99 eurot. Vastavalt TsMS § 144 p-le 1 on kohtuväliseks kuluks menetlusosaliste esindajate kulud. Tulenevalt TsMS § 175 lg-st 1 kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Nimetatud sätte eesmärk on muuhulgas kaitsta vastaspoolt ülemääraste kulude hüvitamise eest. Avaldusest nähtuvalt on hageja lepingulise esindaja kuluks 16 080 krooni (ilma käibemaksuta). Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses kostjatelt väljamõistmist. Arvestades nõude olemust (konstitutiivsest võlatunnistusest tulenev nõue), hagiavalduse vormi ja asjaolu, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust (kostjad võtsid hagi õigeks) ning kohus lahendas asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatud ja vajalikuks õigusabi kuluks 8000 krooni ehk 511,29 eurot. Hageja on menetluskulude kindlaksmääramise avalduses esitanud kohtule taotluse kostjatelt tagatisraha väljamõistmiseks menetluskuluna. Kohus kohustas 28.10.2010 määrusega (tl 20-21) hagejat tagatise andmiseks, kuna hageja taotles rahalise nõudega hagi tagamist. Hageja tasus 05.11.2010 kohtu tagatiste kontole 19 130,66 krooni (tl 26). Kuna tagatis ei kuulu menetluskulude koosseisu, siis ei ole tagatisena tasutud summa kostjatelt menetluskuluna väljamõistmine põhjendatud. Tagatis tagastatakse tagatise andja avalduse alusel TsMS §-s 195 ja § 391 lg-s 2 nimetatud asjaoludel. Kohus, rahuldades hagi, mõistab TsMS § 1741 lg 1 alusel hageja taotlusel kostjatelt solidaarselt välja menetluskuluna 3045,39 eurot (riigilõivu 1946,11 eurot, lepingulise esindaja tasu 511,29 eurot ja kohtutäituri tasu 587,99 eurot).
3(4)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.