Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

tellida uue ja kallima teenuse väljamõeldud andmetega. Kostja hinnangul ei peaks iga inimene saama aktiveerida uut sobivat teenust võltsitud ja olematute andmetega. Hageja kostjale ühtegi teadet võlgnevuse kohta saatnud ei ole. Kohtu põhjendused 13.12.2010. a määrusega määras kohus lahendada tsiviilvaidlus TsMS § 405 lg 1 alusel lihtmenetluses. Kuna pooled ei taotlenud neile määratud tähtaja jooksul kohtuistungi määramist ega nende ärakuulamist, lahendab kohus poolte vaidluse kohtuotsusega lihtmenetluses. Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel oli sõlmitud kliendileping, mille alusel osutas hageja kostjale sideteenust.. Lepingu alusel esitas hageja kostjale arved kogusummas 8 696 krooni, mille kostja jättis tasumata. Kostja ei eita võlgnevust, kuid kostja vastuse kohaselt on selle tekitanud üürnik RM. Samuti leiab kostja, et hageja on aktiveerinud kostjale osutatava sideteenuse kostja tahte vastaselt võltsitud andmete alusel. Kohtu hinnangul ei vabasta üürniku poolne kohustuste rikkumine kostjat oma lepinguliste kohustuste täitmisest hageja ees. Vastavalt üürilepingu p 2.2 pidi üürnik tasuma üürileandjale kolmanda isiku poolt osutatavate teenuste eest vastavalt üürileandja arvetele. Eeltoodust tulenevalt saab üürileandja nõuda üürnikult tarbitud teenuste eest tasumist vastavalt tema poolt üürnikule esitatud arvetele. Sellise punkti lepingu lisamisel ja teenustele juurdepääsu võimaldades, pidi üürileandja siiski veenduma, et üürnik oma kohustusi täitma asub. Juhul kui üürileandjal selline veendumus puudus, tulnuks teenusele juurdepääs katkestada. Kostja vastuväite kohaselt oli ta enesele teadaolevalt kõik teenused hagejaga lõpetanud. Samas ei nähtu ühestki kohtule esitatud tõendist, et kostja oleks hagejale vastava tahteavalduse teinud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Vastavalt TsÜS § 69 lg 1 kindlale isikule suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Seisuga 26.03.2010. a ei olnud hageja kostjalt tahteavaldust sideteenuse lõpetamiseks saanud, mistõttu tuleb kohtu hinnangul asuda seisukohale, et poolte vahelist lepingut ei olnud kostja poolt lõpetatud ning see tuleb lugeda hageja poolt ühepoolselt 28.05.2008. a lõpetatuks. VÕS § 76 lg 1 alusel kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kohus on seisukohal, et hageja poolt esitatud nõue osutatud sideteenuse eest summas 8 696,60 krooni on põhjendatud. Vastavalt lepingu p 3 ja üldtingimuste p 6.10 ning hageja hinnakirja p 2.8.2 on kostja kohustatud tasuma ka võla sissenõudmise kulud summas 473 krooni ja maksekäsu kiirmenetluse avalduselt tasutud 250 krooni. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 9 419,60 krooni.

Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja menetluskulu (s.h. riigilõiv 1 800 krooni) täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.