Tsiviilasi nr 2-09-36351
Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Hagihind Menetlustoiming Menetlusosalised ja nende esindajad
Tartu Maakohus Tartu Maakohtu kohtunik Andrus Miilaste 18.jaanuaril 2011, Tartu kohtumaja 2-09-36351 Era Liisingu Inkassoteenused AS hagi Eva Kurm vastu võlgnevuse nõudes. 958,67 eurot Kompromissi kinnitamine Hageja:Era Liisingu Inkassoteenused AS (reg.kood 10625474, asukoht Tartu mnt. 24-15 10115 Tallinn) Hageja esindaja Kristjan Vahar Kostja: Eva Kurm
Võtta vastu ja kinnitada poolte – hageja ja kostja vahel saavutatud kompromiss, mis seisneb järgnevas: Võlgnik tunnistab võlgnevust koos poole riigilõivuga summas 1054,54 eurot
Eva Kurm tasub iga kuu 10 – daks kuupäevaks Era Liisingu Inkassoteenuste AS arvele 10220064480012 SEB Pangas veebruaris 2011 5 eurot, märtsis 5 eurot ja alates aprillist 2011 30 eurot kuus kuni võlgnevuse (1054,54 eurot) lõpliku tasumiseni.
ja
riigilõivu
tagastamiseks
Kohtute
Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 3 päeva
jooksul määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates.
Pooled saavutasid kohtus kompromissi. Pooled paluvad kompromissi kinnitamist ja lõpetada menetlus antud tsiviilasjas. Pooled on teadlikud TsMS § 432 sätestatud tagajärgedest. Hageja palub kohtul TsMS § 150 lg 2 p-st 1 lähtuvalt tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. TsMS § 661 lg 4 alusel on pooled edasikaebeõigust lühendanud
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada. Hagi lahendamine kompromissiga on mõistlik ja reaalselt täidetav. Kompromiss (transactio) muudab vaieldava ja kaheldava õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi tagab kompromiss edasise õigusrahu, kus pooled on vastastikku loobunud igasugustest pretensioonidest. Kohus kinnitab kompromissi, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi on võimalik täita. TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kompromiss kehtib täitedokumendina (TsMS § 430 lg 5). Hageja poolt on tasutud riigilõivu 27.07. 2009.a. 3000 krooni. Rahandusministeeriumi arvele 10220034796011 viitenumbriga 2900072699 (tl.3). TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.