hageja seaduslik esndaja GK, lepinguline esindaja OL kostja MS
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada.
esindajad
KÜ hagi MS vastu võla nõudes
1.Välja mõista MS’lt võlgnevus 943,85 (üheksa tuhat nelikümmend kolm eurot ja 85 senti) eurot (14 768 krooni) KÜ kasuks. Menetluskulude jaotus
Menetluskulud jätta täielikult 100% MSkanda. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb hagejal esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul alates kirjeldava ja põhjendava osaga täiendatud kohtuotsuse kättetoimetamisest. Käesolev kohtuotsus on kirjeldava ja põhjendava osaga. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud
2-10-47008 menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu. Hageja nõue ja põhjendused
1.Hageja palub välja mõista kostjalt kommunaalteenuste võlgnevuse 14 768 krooni ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes KÜS § 151 lg 1, VÕS § 76 lg 1 ja 3, § 100, § 101 lg 1.
2.Vastavalt hageja põhikirja (tl 5-12) punktile 1.3 on ühistu tulu mittetaotlev korteriomanike ühendus. KÜ tegevuse eesmärk on elamu ja selle juurde kuuluva XXX asuva maatüki ühine majanduslik haldamine ja seoses sellega ühistu liikmete ühiste huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele elamu kasutamisega seotud teenuste osutamine. Põhikirja punkti 2.1 kohaselt on ühistu liikmelisus piiratud elamu, asukohaga XXX, korteriomanikega. Ühistu liikmeteks on kõik XXX asuva elamu korteriomanikud ühistu registreerimise hetkest. Kostja on korteriomandi asukohaga XXX , Tallinn omanik (tl 13). Hageja vahendab elanikele kommunaalteenuseid kolmandate isikutega sõlmitud lepingute alusel. Soojusenergia ostu-müügilepingu nr 1308 (tl 26-33), elektrienergia ostu-müügilepingu /01.08.2000 (tl 34-35), olmejäätmete äraveo lepingu (tl 36-38), veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste lepingu nr 001251/01 (tl 40-44) ja liftide tehnohoolduse ja remondi lepingu nr 790 (tl 45-47) alusel.
3.Kostja ei ole perioodil august 2006 - august 2010 hageja poolt kostjale esitatud arvete (tl 52-82) eest nõuetekohaselt tasunud ning seisuga 23.08.2010 moodustab kostja võlgnevus hageja ees 14 768 krooni (tl 48-51). Kostja tasub arveid osaliselt ja mitte korrapäraselt. Kostja ei ole võlgnevust tasunud ka vaatamata hageja poolt edastatud võlgnevuse teatisele, milles hageja kohustas kostjat võlgnevuse tasuma (tl 83-85). Kostja vastuväited
4.Kostja ei tunnista hagi ning leiab, et esitatud arved on alusetud. Hageja nõuab kostjalt arvete tasumist teenuste eest, mida kostja ei ole kasutanud. Kohtu põhjendused
5.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 määras kohus asja lahendamise lihtsustatud korras menetlusse võtmise määruses. Lihtsustatud korras menetlemine on lubatav, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole. Pooled ei esitanud vastuväiteid asja lahendamisele lihtmenetluses. Kohus kuulas pooled ära 09.12.2010.
6.Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
7.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
8.Kohus tuvastas, et kostjale kuulub korteriomand aadressil XXX, Tallinn (tl 13). Korteriomanikud on elamu ja selle juurde kuuluva XXX asuva maatüki haldamiseks moodustanud korteriühistu. KORTERIÜHISTU on registrisse kantud 24.05.2000. Vastavalt korteriühistu põhikirja punktile 2.1.
2-10-47008 on korteriühistu liikmeteks kõik XXX asuva elamu korteriomanikud ühistu registreerimise hetkest, ettenähtud korras ilma vastavat avaldust esitamata (tl 5).
9.Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg-st 1 ka §-st 151 tulenevalt on korteriühistu liige kohustatud võtma osa majandamiskulude tasumisest, maksma temale vahendatud kommunaalteenuste eest ja maksma maamaksu. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 75 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriomandiseadus (KOS) § 13 lg 1 järgi korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 76 lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 101 lg 1 p 1 alusel kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist.
10.Hageja põhikirja punkti 3.2. lg 6 kohaselt ühistu liige on kohustatud regulaarselt, kord kuus, mitte hiljem juhatuse poolt määratud tähtajast ja määratud summas, tasuma sihtotstarbelisi makseid maja jooksvate hoolduskulude (prügivedu, maja ja krundi korrashoid, ühiskasutatav elekter, võimalike kütte-, soojusvarustuse-, kanalisatsiooni- ja elektrisüsteemide avariide likvideerimine) katteks. Põhikirja punkt 3.2. lg 7 sätestab ühistu liikme kohustuse tasuda regulaarselt, kord kuus, mitte hiljem juhatuse poolt määratud tähtajast ja määratud summas maja üldkommunikatsioonide kaudu kasutatavate teenuste (veevarustus, kanalisatsioon, elektrivarustus ja tehnovarustus) eest. Teenustasu suuruse määramise aluseks on kütteks kuluva soojusenergia eest – korteri köetava pinna suurus; vee, sooja vee ja kanalisatsiooni eest – vastavalt korteris elavate inimeste arvule või vastavate näidikute näitude kohaselt. Põhikirja punkti 5.3. kohaselt ühistu liikmed tasuvad kütte, külma ja sooja vee, kanalisatsiooni ja teiste kommunaalteenuste eest ühistu kaudu. Nende maksete kohta peab ühistu eraldi arvestust. Ühistu tasub neile teenuseid osutanud organisatsioonidele vastavalt nendega sõlmitud lepingutes ettenähtud tähtajale, teatades järgmisel kuul ühistu liikmetele nende makse suuruse vastavalt üldkoosoleku otsusega kehtestatud korrale. Põhikirja punktist 5.7. tulenevalt ühistu peab raamatupidamislikku arvestust oma tegevuse kohta vastavalt kehtivale seadusandlusele. Raamatupidamise ja aruandluse õigsust kontrollib ühistu revisjonikomisjon ja teised seaduses ettenähtud kontrollorganid (p. 5.8.).
11.Hageja väidetel kostja on kostjale esitatud arveid tasunud osaliselt ja ebaregulaarselt. Hageja on oma väidete tõendamiseks hagiavaldusele lisanud teenuste osutajatega sõlmitud lepingud (soojusenergia ostu-müügilepingu nr 1308 (tl 26-33), elektrienergia ostu-müügilepingu /01.08.2000 (tl 34-35), olmejäätmete äraveo lepingu (tl 36-38), veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuste lepingu nr 001251/01 (tl 40-44) ja liftide tehnohoolduse ja remondi lepingu nr 790 (tl 45-47)) ning kostjale tarbitud teenuste eest esitatud arved (tl 52-82). Hageja raamatupidamise tõendis (tl 48-51) on esitatud kostja võlgnevuse arvestus, milles on kuude lõikes 2006 jaanuarist kuni 2010 juulini ära näidatud võlgnevus iga perioodi algul, perioodi eest määratud tasu suurus, perioodi jooksul laekunud summad ja võlgnevuse suurus iga kuu lõpuks. Kohus leiab, et esitatud tõenditega on kostja võlgnevus tõendatud.
12.Kostja väited, et esitatud arved on alusetud ja, et hageja nõuab kostjalt arvete tasumist teenuste eest, mida kostja ei ole kasutanud on paljasõnalised ja tõendamata ning ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja ei esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks, et kostja oleks vaidlustanud arvete koostamist ja esitamist, seega on kostja esitatud arveid tunnistanud. Kostja ei ole tõendanud, et ta oleks saadud kütte, vee, sooja vee ja kanalisatsiooni, prügiveo eest (üldkommunikatsioonide kaudu kasutatavate teenuste veevarustus, kanalisatsioon, elektrivarustus ja tehnovarustus) tasunud. Kohus on veendunud, et kostjale saadeti arved samal viisil kui ülejäänud korteriomanikele paljukorterilises elamus. Arvete mittetasumine põhjusel, et ei saa sideasutusse
2-10-47008 minna tasuma ei ole põhjendatud. Kostjale on pakkunud abi kohalik sotsiaalhoolekanne arvete tasumisel, samuti nende saamisel, kuid kostja on keeldunud.
13.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja tõendatud ning kostjalt kuulub väljamõistmisele kommunaalteenuste võlgnevus summas 14 768 krooni. Menetluskulud
14.Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.