2-10-6287/6 - Võlaõigus - Laenu- ja krediidilepingud - Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus - lahend.ee

2-10-6287 Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Kostja võib 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest taotleda kajas Tartu Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Hageja nõuded ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 26.06.2006.a. laenulepingu nr 06-104275-VL (edaspidi leping 1 ) summas 30 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 18.06.2009. Hageja kandis laenusumma kostja kontole. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 18.kuupäeval summas 1084,58 krooni. Kostja jäi laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 18.11.2007.a. Alates 18.11.2007.a. kuni 18.05.2008.a. kostja laenu tagasi ei maksnud, olles viivituses seitsme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Lepingu p. 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel tulenevalt VÕS § 113. 17.11.2006.a. sõlmisid hageja ja kostja arvelduskrediidi lepingu nr 06-217967-KP (edaspidi leping 2), mille põhitingimuste kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 8 000 krooni kostja arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxx. Tagatiseks oli kostja igakuine laekumine. Arvelduskrediit võimaldas kostjal teha tehinguid kasutades arvelduskonto negatiivset saldot limiidi ulatuses. Limiidi kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressi 16% aastas kasutuses olevast limiidist. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks fikseeriti kuu

2-10-6287 04.02.2010.a. seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 23 960,96 krooni, sellest: 1) lepingust nr 06-104275-VL tulenev võlgnevus kokku 23 791,38 krooni (põhiosa 18515,50 krooni, intress 2125,84 krooni ajavahemiku 18.11.2007-03.06.2008.a. eest, põhiosa viivis 3121,40 krooni ajavahemiku 18.11.2007-04.02.2010.a. eest ja menetlustasupostikulu 28,64 krooni võlgnevuse kirja tähitult saatmise eest); 2) lepingust 08-073948-KX tulenev võlgnevus kokku 169,58 krooni (intress 51,80 krooni ajavahemiku 16.11.2007.a. kuni 18.11.2007.a. eest ja põhiosa viivis 117,78 krooni ajavahemiku 17.11.2007.a. kuni 25.04.2008.a. eest). Eeltoodust lähtudes ja juhindudes TsMS §-st 367 ning VÕS §-des 8 lg 2, 23 lg 1, 76 lg 1, 101 lg 1 p-d 1 ja 6, 94, 102, 113 lg 1 sätestatust taotleb hageja kostjalt 23 960,96 krooni väljamõistmist, samuti viivise protsendina põhinõudelt (18 515,50 krooni) alates 05.02.2010.a. kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras (EKP intress + 7% aastas) väljamõistmist. Ühtlasi palub hageja kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu (milleks on riigilõiv 4250 krooni) ja viivise menetluskuludelt. Kostja vastuväited Kostjale on hagiavaldus kätte toimetatud 11.11.2010.a. vastavalt Euroopa parlamendi ja nõukogu 13.11.2007.a. määruse ( EÜ) nr 1393/2007 artiklile 7 (1), mille kohta on kohtule esitatud artikli 10 (1) nõuetele vastav teatis. Kostja ei ole kohtule määratud tähtajaks s.o hiljemalt 21 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest ega käesoleva ajani saatnud kirjalikku vastust. Kohus on kostjat hoiatanud, et tähtajaks kirjaliku vastuse mittesaatmise korral võib kohus hagi rahuldada tagaseljaotsusega (tl 22). Kohtu poolt tuvastatud asjaolud, otsuse põhjendused TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja saab lahendada tagaseljaotsusega TsMS § 407 lg 1 alusel, sest kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud ja hageja on juba hagis esitanud taotluse (tl 4 pöördel) tagaseljaotsuse tegemiseks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse teha TsMS §-s 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata. TsMS § 444 lg 4 kohaselt võib tagaseljaotsuse põhjendavas osas märkida üksnes õigusliku põhjenduse. Samas on ka märgitud, et tagaseljaotsus tehakse kirjeldava ja põhjendava osaga, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Lepingu koopia (tl 6) tõendab, et hageja ja kostja sõlmisid 26.06.2006.a. käenduseta väikelaenulepingu nr 06-104275-VL summas 30 000 krooni, intressimääraga 18% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 18.06.2009. Lepingu 1 sõlmimise päeval koostati ka laenu tagastamise graafik (tl 7), mille kohaselt kohustus kostja tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 18.kuupäeval summas 1084,58 krooni. Lepingu 1 punkti 10 kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates panga hinnakirjas fikseeritud määra alusel. Hageja väitel, mille on õigeks võtnud ka kostja ja kinnitab lepingul sooritatud operatsioonide väljatrükk ( tl 9-10), jäi kostja laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 18.11.2007.a. Alates 18.11.2007.a. kuni 18.05.2008.a. kostja laenu tagasi ei maksnud. Seega oli kostja viivituses seitsme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega. Hageja väitel, mille on õigeks võtnud ka

2-10-6287 kostja, on 04.02.2010.a. seisuga lepingust nr 06-104275-VL tulenev võlgnevus kokku 23 791,38 krooni (põhiosa 18515,50 krooni, intress 2125,84 krooni ajavahemiku 18.11.200703.06.2008.a. eest, põhiosa viivis 3121,40 krooni ajavahemiku 18.11.2007-04.02.2010.a. eest ja menetlustasu-postikulu 28,64 krooni võlgnevuse kirja tähitult saatmise eest). Lepingu koopia (tl 11) tõendab, et 17.11.2006.a. sõlmisid hageja ja kostja arvelduskrediidi lepingu nr 06-217967-KP, mille põhitingimuste kohaselt avas hageja kostjale arvelduskrediidi limiidi summas 8 000 krooni kostja arvelduskontol nr xxxxxxxxxxxx. Arvelduskrediit võimaldas kostjal teha tehinguid kasutades arvelduskonto negatiivset saldot limiidi ulatuses. Limiidi kasutamise eest kohustus kostja tasuma intressi 16% aastas kasutuses olevast limiidist. Igakuise intressi tasumise tähtpäevaks fikseeriti kuu 16. kuupäev. Lepingu 2 kohaselt kohustus kostja tähtaegselt omama piisavalt rahalisi vahendeid intressi tasumiseks. Lepingule allakirjutamisega kinnitas kostja, et on lepingu läbi lugenud ning teadlik asjaolust, et kui ta on viivituses kolme üksteisele järgneva laenusumma tagasimaksega, on hagejal õigus leping üles öelda lepingu p. 13.1.2 kohaselt. Hageja väitel, mille on õigeks võtnud ka kostja ning nähtub lepingul sooritatud operatsioonide väljatrükist (tl 12-13) 20.05.2008.a. sulges hageja lepingu 2 kasutuslimiidi ja kandis võla (kogunenud intress ja põhiosa viivis) uue lepingu nr 08-073948-KX alla. Hageja väitel, mille on õigeks võtnud ka kostja, on lepingust 08-073948-KX tulenev võlgnevus kokku 169,58 krooni (intress 51,80 krooni ajavahemiku 16.11.2007.a. kuni 18.11.2007.a. eest ja põhiosa viivis 117,78 krooni ajavahemiku 17.11.2007.a. kuni 25.04.2008.a. eest). VÕS § 402 kohaselt on tarbijakrediidileping krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu. VÕS § 416 lg 1 kohaselt võib krediidiandja osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 sätestavad, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivist). VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja ei ole lepingutest tulenevaid kohustusi hageja ees nõuetekohaselt täitnud. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 alusel tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust nr 06-104275-VL tulenev võlgnevus 23 791,38 krooni (põhiosa 18515,50 krooni, intress 2125,84 krooni ajavahemiku 18.11.2007-03.06.2008.a. eest, põhiosa viivis 3121,40 krooni ajavahemiku 18.11.2007.a. -04.02.2010.a. eest ja menetlustasu-postikulu 28,64 krooni võlgnevuse kirja tähitult saatmise eest) ja lepingust 08-073948-KX tulenev võlgnevus 169,58 krooni (intress

2-10-6287 51,80 krooni ajavahemiku 16.11.2007.a. kuni 18.11.2007.a. eest ja põhiosa viivis 117,78 krooni ajavahemiku 17.11.2007.a. kuni 25.04.2008.a. eest). TsMS §-s 367 on sätestatud, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja on 04.02.2010.a. koostatud hagis arvestanud viivise 04.02.2010.a. seisuga. Seoses asjaoludega, et kohtul tekkisid probleemid kostjale hagi kätte toimetamisega, menetleva kohtuniku töölt lahkumise tõttu tuli tsiviilasja ühelt kohtumajalt teisele üle anda, on menetlus märkimisväärselt veninud. Seetõttu on otstarbekas viivis kindla summana välja mõista kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hagist nähtuvalt on hageja viivisemäärana arvestanud 0,022 %. Seega on tegemist VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määraga. Eesti Panga intressimäära avaldamise teade kohaselt Ametlikes Teadaannetes on võlaõigusseaduse § 94 lõige 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne 1. jaanuari 2010.a. ja enne 1.juulit 2010.a. ja enne 1.jaanuari 2011.a. olnud 1,00%. Seega VÕS §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivis 2010.a. ja käesoleval ajal on 8 % aastas so 0,022 päevas. Arvestades põhinõude suurust 18515,50 krooni on viivis päevas sellelt 4,07 krooni. Seega ajavahemiku 05.02.2010.a. kuni 16.01.2011.a. eest moodustab viivis 1408,22 krooni (346 x 4,07). Seega kokku tuleb kostjalt seisuga 16.01.2011.a. võlgnevuse katteks kindla summana välja mõista 25369,18 krooni (sh 18515,50 krooni tagastamata laenu, 2177,64 krooni intresside, 4647,40 krooni viiviste ja 28,64 krooni menetlustasu-postikulu katteks). Alates 17.01.2011.a. tuleb kostjalt viivis välja mõista VÕS §-s 113 lg 2 teises lauses sätestatud määras. Alates 01.01.2011. a on Eestis rahaühikuna käibel euro (EUR). Eesti krooni (EEK) vahetuskursiks euro suhtes on 1 EUR=15,6466 EEK. Seega tuleb kõik kroonides väljendatud summad ümber arvestada eurodeks, jagades need 15,6466-ga. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks lepingutest tuleneva võlgnevuse katteks 1621 eurot 39 senti (sh 1183,36 eurot tagastamata laenude, 139,18 eurot intressi, 1,83 eurot menetlustasu-postikulu ja 297,02 eurot viiviste seisuga 16.01.2011.a.) katteks. TsMS § 173 lõigete 1 ja 3 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 1741 lg 3 sätestab, et kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja on hagiavalduses palunud jätta kostja kanda hageja menetluskuluna maksekäsu kiirmenetluse ja hagi esitamisel tasutud riigilõivu kokku 4250 krooni. Hageja on esitanud ka menetluskulude kandmist tõendava dokumendi (tl 5). Seetõttu määrab kohus TsMS § 1741 lg 3 alusel käesolevas tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruse.