Tsiviilasja number
2-09-39232
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Reet Allikvere ja Kaupo Paal
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.01.2011 Tallinnas
Tsiviilasi
A. V. hagi V. G. ja A. G. vastu isikliku kasutusõiguse seadmiseks, korteriomandi kinkelepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse kehtetuks tunnistamiseks ning kostjate kohustamiseks anda nõusolek A. G. kinnistusraamatust kustutamiseks ja kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna V. G. sissekandmiseks
Tsiviilasja hind
500 000 krooni
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 07.05.2010 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
V. G. ja A. G. apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja A. V. (IK XXXXXXXXXXX), esindaja Anastasia Nezgovorova Kostja V. G. (IK XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Andres Lusmägi Kostja A. G. (IK XXXXXXXXXXX), esindaja
Jätta Harju Maakohtu 07.05.2010 otsus tsiviilasjas nr. 2-09-39232 muutmata, kostjate apellatsioonkaebus rahuldamata ja menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud solidaarselt apellantide kanda. Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.
Asjaolud
A. V. esitas 11.08.2009 Harju Maakohtule hagi V. G. ja A. G. vastu isikliku kasutusõiguse seadmiseks, korteriomandi kinkelepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse kehtetuks tunnistamiseks ning kostjate kohustamiseks anda nõusolek A. G. kinnistusraamatust kustutamiseks ja kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna V. G. sissekandmiseks. Harju Maakohtu 02.07.2008 otsusega tsiviilasjas 2-07-28756 mõisteti välja V. G. A. V. kasuks 182 874,50 krooni. Kohtuotsus jõustus 25.03.2009. 14.04.2009 edastas hageja otsuse sundtäitmiseks kohtutäiturile. V. G. kohtuotsust vabatahtlikult ei täitnud, kohtutäituri poolt algatatud täiteasi jäi tulemusteta. Sundtäitmine osutus võimatuks võlgnikul igasuguste rahaliste vahendite pangakontodel puudumise tõttu. Võlgnikul puudub kinnisvara. 14.07.2008 sõlmis kostja V. G. kinkelepingu oma alaealise tütrega A. G.. V. G. kinkis oma tütrele korteriomandi aadressil XXXXXXXX XX-X, Tallinnas. Kostja võõrandas korteri vahetult peale seda, kui maakohus tegi otsuse hageja kasuks. Eelnimetatud korteriomand oli ainus V. G. kuuluv väärtuslik vara, millele oli võimalik pöörata sissenõuet. Kinkelepinguga kahjustas kostja teadlikult võlausaldaja huve. V. G. ei tööta ja ei saa pensioni ning kuna ta kinkis ära oma kinnisvara, siis ei ole võimalik kohtuotsust täita. Kostjad hagi ei tunnistanud ja palusid jätta see rahuldamata. 14.07.2008 tehing ei olnud näilik, ei olnud tehtud eksimuse pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. Alles jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik ja 02.07.2008 kohtuotsus ei olnud 14.07.2008 veel jõustunud. Maakohtu otsus Maakohus rahuldas hagi osaliselt ning tunnistas kehtetuks V. G. ja A. G. vahel 14.07.2008 sõlmitud kinkelepingu ning tuvastas A. G. tahteavalduse tema omanikukande kustutamiseks ja V. G. tahteavalduse tema omanikuna sissekandmiseks Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXXXXXX. TMS § 187 lg 1 ja 2 järgi võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huve. Sissenõudja võib tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Kohtutäitur Katrin Velleti 10.08.2009 teate kohaselt puudub V. G. vara nii pangakontol kui ka ARK ning Kinnistu- ja Ehitusregistri järgi seisuga 10.08.2009. Võlgnik ei tööta ja ei saa pensioni. 06.04.2010 toimunud kohtuistungil teatas V. G., et vaidlus selles, et tal ei ole vara ja sissetulekuid, puudub. TMS § 189 lg 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Kuna V. G. vara puudub, siis 14.07.2008 V. G. ja A. G. vahel sõlmitud kinkeleping tuleb tunnistada kehtetuks ning selles osas tuleb hagi rahuldada. Hagi tuleb samas rahuldamata jätta asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamise nõudes, kuna TMS § 189 lg 1 võimaldab kehtetuks tunnistada võlaõigusliku lepingu. 2(4)
TMS § 195 lg 1 järgi, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab saadu jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale. TMS § 195 lg.2 kohaselt kohaldatakse tagasivõitmise õiguslikele tagajärgedele PankrS § 119 lg-tes 2-4 sätestatut. Kuna 14.07.2008 kinkeleping on kehtetu, siis langeb ära õiguslik alus, mille alusel sai korteriomandi omanikuks A. G.. TMS § 195 lg 1 juhindudes tuleb rahuldada hageja nõuded, millega ta hages kostjate tahteavaldusi kinnistusraamatust A. G. omanikukande kustutamiseks ja V. G. omanikuna sissekandmiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXXXXXX. Kuivõrd TMS § 188 lg 1 võimaldab kehtetuks tunnistada vaid võlaõigusliku lepingu, tuleb hageja nõue isikliku kasutusõiguse seadmise tehingu ja kinnistamisavalduse kehtetuks tunnistamiseks jätta rahuldamata. Kuna aga 14.07.2008 kinkeleping on kehtetu, siis on hagejal õigus V. G. hageda tahteavaldust isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistusraamatust. Hageja seda teinud ei ole, TsMS § 439 järgi ei või kohus otsust teha nõude kohta, mida esitatud ei ole. Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja arvestades hagi rahuldatud ja rahuldamata osasid ning vaidluse olemust, tuleb hageja menetluskulud jätta kostjate kanda 90% ulatuses ja kostjate menetluskulud 10% ulatuses hageja kanda, ülejäänud osades poolte endi kanda. 23.12.2009 määrusega rahuldas kohus kostja V. G. riigi õigusabi taotluse ning määras anda talle riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kuna hagi tuleb rahuldada osaliselt, siis arvestades hagi rahuldatud ja rahuldamata osasid ning vaidluse olemust, tuleb riigi õigusabi kulud jätta kostja V. G. kanda 90% ulatuses ja 10% ulatuses hageja kanda. Apellatsioonkaebus Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ning uue otsusega jätta hagi täielikult rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsusest ei nähtu, et kohus oleks rahuldanud taotlust osas, millega taotleti: isikliku kasutusõiguse avalduse kehtetuks tunnistamist; millega taotleti asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamist; millega taotleti kinnistamisavalduse kehtetuks tunnistamist; millega taotleti kostjate kohustamist tegusid toime panna - nõusolekuid andma. Seega rahuldas kohus vaid ühe osa hageja taotlusest (20%) ja jättis rahuldamata neli osa hageja taotlusest (80%). Kohtuotsuses on tuvastatud A. G. tahteavaldus ja V. G. tahteavaldus, vaatamata sellele, et hageja pole tuvastusnõudeid esitanud. Seega on tehtud kohtuotsus nõude kohta, mida pole esitatud. Hageja soovis kostjaid kohustada tegu toime panema - nõusolekut andma ehk nõue oli suunatud kohustuse täitmisele, mitte mingi asjaolu või sündmuse tuvastamisele. Hageja ei esitanud kohtule nõuet tuvastada kostjate tahteavaldus. Eeltoodut arvestades on ebaõige kohtu seisukoht, millega jäeti menetluskulud 90% osas kostjate kanda ja riigi õigusabi tasu 90% osas V. G. kanda. Kohtuotsusest ei ole võimalik aru saada seda, kuidas on 90% ja 10% leitud. Need protsendid on leitud meelevaldselt ja 3(4)
seega on kohtu järeldused selles osas ekslikud. Ülaltoodut arvestades oleksid põhjendatud olnud 20% (90% asemel) ja 80% (10% asemel). Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Kostjate tahteavalduse tuvastamine kinnistusraamatu kande muutmiseks vastab TsÜS §-is 68 lg. 5 sätestatule ja kohtu poolt tavapärasest erineva sõnastuse kasutamine ei anna alust järeldada, et kohus ületas haginõuete piire. Arvestades hagiga taotletud eesmärgi saavutamise ulatust vastab maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotus TsMS §-le 163 lg.1. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jätab kolleegium menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud apellantide kanda.
Tiit Kollom
Reet Allikvere
Kaupo Paal
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.