Harju Maakohus
Kohtunik
Krista Kirspuu
Otsuse tegemise aeg ja koht
07. mai 2010.a. Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-39232
Tsiviilasi
AV`i hagi VG`i ja AG vastu 14.07.2008.a. isikliku kasutusõiguse seadmiseks, korteriomandi kinkelepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse kehtetuks tunnistamiseks ning kostjate kohustamiseks anda nõusolek AG kinnistusraamatust kustutamiseks ja kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna VG sissekandmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – AV (isikukood XXX) Hageja lepinguline esindaja Anastasia N Kostja – VG (isikukood XXX) Kostja esindaja RÕS määratud korras vandeadvokaat Andres LX Kostja AG(isikukood XXX) Kostja esindaja VG
Hagi hind
500 000 krooni
Kohtuistungi toimumise aeg
06 aprill 2010.a.
Resolutsioon
Hagi rahuldada osaliselt. Tunnistada kehtetuks VG`i ja AG vahel 14.07.2008.a. sõlmitud kinkeleping, millega VG kinkis AG`le Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriosasse nr XXX kantud korteriomandi.`
Tuvastada AG tahteavaldus tema omanikukande kustutamiseks Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosast nr XXX. Tuvastada VG`i tahteavaldus tema omanikuna sissekandmiseks Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX. Hageja menetluskulud jätta 90 % ulatuses võrdsetes osades kostjate kanda ja ülejäänud osas hageja enda kanda, kostjate menetluskulud jätta 10 % ulatuses hageja kanda ülejäänud ulatuses kostjate enda kanda. Jätta kostja VG`i kanda 90 % riigi õigusabi tasust, mis kuulub hüvitamisele Eesti Vabariigile. Jätta hageja kanda 10 % riigi õigusabi tasust, mis kuulub hüvitamisele Eesti Vabariigile. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb kaebuse esitamisel menetlusabi peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Edasikaebamise kord
Pooltel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Hagiavalduse kohaselt tegi Harju maakohus 02.07.2008.a. otsuse tsiviilasjas nr 2-07-28756, millega VG mõisteti välja hageja kasuks 182 874,50 krooni. Kohtuotsus jõustus 25.03.2009.a. 14.04.2008.a. edastas hageja otsuse sundtäitmiseks kohtutäiturile. VG kohtuotsust vabatahtlikult ei täitnud, kohtutäituri poolt algatatud täiteasi jäi tulemusteta. Sundtäitmine osutus võimatuks võlgnikul igasuguste rahaliste vahendite pangakontodel puudumise tõttu. Võlgnikul puudub kinnisvara. 14.07.2008.a. sõlmis kostja VG kinkelepingu oma alaealise tütrega AG. Kostja VG kinkis oma tütrele korteriomandi aadressil XXX, Tallinn. Kostja võõrandas oma korteri vahetult peale seda, kui Harju Maakohus tegi 02.07.2008.a. otsuse hageja kasuks. Eelnimetatud korteriomand oli ainus kostjale VG`ile kuuluv väärtuslik vara, millele oli võimalik pöörata sissenõuet. Kinkelepinguga kahjustas kostja teadlikult võlausaldaja huve. Kostja VG ei tööta ja ei saa pensioni, kuna ta kinkis ära oma kinnisvara, siis ei ole võimalik kohtuotsust täita. Hagiavalduses palus hageja tunnistada tühiseks, hiljem muutis oma nõuet ja palus tunnistada kehtetuks 14.07.2008.a. isikliku kasutusõiguse seadmise, korteriomandi kinkelepingu, asjaõiguslepingu ja kinnistamisavalduse ning kohustada kostjaid andma nõusolek AG kinnistusraamatust kustutamiseks ja kinnistusraamatusse kinnistu omanikuna VG sissekandmiseks.
Kostjad hagi ei tunnista. Kostjad leiavad, et 14.07.2008.a. tehing ei olnud näilik, ei olnud tehtud eksimuse pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. Hageja on nimetanud, et alles jõustunud kohtuotsus on menetlusosalistele kohustuslik ja toonud esile asjaolud, et 02.07.2008.a. kohtuotsus ei olnud 14.07.2008.a. veel jõustunud. Kostjad paluvad jätta hagi rahuldamata.
Kohus, uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Täitemenetluse seadustiku § 187 lg 1 järgi võib sissenõudja esitada hagi võlgniku ja tehingu teise poole vastu ning nõuda, et kohus tunnistaks kehtetuks tehingu, mis kahjustab sissenõudjate huvisid, lg 2 järgi võib sissenõudja tagasivõitmist nõuda, kui tal on täitedokument ja tema nõue on muutunud sissenõutavaks ning sissenõude pööramisega võlgniku varale ei ole kaasnenud tema nõude täielikku rahuldamist või on alust eeldada, et sissenõude pööramine ei vii nõude rahuldamiseni. Asja materjalidele lisatud 02.07.2008.a. kohtuotsusest (tlk 9-12) nähtuvalt mõisteti VG välja AVi kasuks 182 874,50 krooni. Kohtuotsus jõustus 25.03.2009.a. (tlk 13). Tallinna kohtutäitur Katrin Vellet`i teate (lk 20) kohaselt puudub VG`il vara pangakontol, kui ka ARK, Kinnistu- ja Ehitusregistri järgi seisuga Võlgnik ei tööta ja ei saa pensioni. 06.04.2010.a. toimunud kohtuistungil teatas VG, et vaidlus selles, et tal ei ole vara ja sissetulekuid, puudub. Asja materjalidest nähtub, et 14.07.2008.a. sõlmisid VG, kes tegutses iseenda nimel ja AG, kelle seadusliku esindajana tegutses VG, korteriomandi kinkelepingu, asjaõiguslepingu, kinnistamisavalduse ja avalduse isikliku kasutusõiguse seadmiseks.(lk 14-19) Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 189 lg 1 järgi tunnistab kohus kehtetuks võlgniku sõlmitud kinkelepingu, välja arvatud juhul, kui leping on sõlmitud varem kui kaks aastat enne tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist. Käesolevast asjast nähtub, et kinkeleping sõlmiti 14.07.2008.a., hagi tehingu kehtetuks tunnistamiseks esitati kohtusse 11.08.2009.a. Kuna VG`il vara puudub, siis leiab kohus, et 14.07.2008.a. VG`i ja AG vahel sõlmitud kinkeleping tuleb tunnistada kehtetuks ning selles osas tuleb hagi rahuldada. Hagi tuleb samas rahuldamata jätta asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamise nõudes, kuna TMS § 189 lg 1 võimaldab kehtetuks tunnistada võlaõigusliku lepingu. TMS § 195 lg 1 järgi, kui kohus tunnistab tehingu tagasivõitmise korras kehtetuks, on teine pool kohustatud andma sissenõudja kasuks täitemenetlust läbiviiva kohtutäituri käsutusse tehingu alusel saadu koos vilja ja muu kasuga. Kohtutäitur korraldab saadu jaotamise sissenõudjate vahel vastavalt nõuete esitamise järjekorrale, lg 2 kohaselt tagasivõitmise õiguslikele tagajärgedele kohaldatakse pankrotiseaduse § 119 lõigetes 2–4 sätestatut. Kuna 14.07.2008.a. kinkeleping on kehtetu, siis langeb ära õiguslik alus, mille alusel sai korteriomandi omanikuks AG. TMS § 195 lg 1 juhindudes tuleb rahuldada hageja nõuded,
millega ta hages kostjate tahteavaldusi kinnistusraamatust AG omanikukande kustutamiseks ja VGi omanikuna sissekandmiseks Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX. Täitemenetluse seadustiku § 188 lg 1 kohaselt kohus tunnistab kehtetuks tehingu, mille võlgnik on teinud kolme aasta jooksul enne sissenõudja tehingu kehtetuks tunnistamise hagi esitamist teadlikult sissenõudja huvide kahjustamiseks, kui teine pool teadis või pidi sellest teadma tehingu tegemise ajal, lg 2 järgi eeldatakse, et teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse teise võlausaldaja huvisid, kui teine pool on võlgniku lähikondne või kui tehing tehti kuus kuud enne täitemenetluse alustamist või võlgniku vara arestimist. Hageja on palunud tunnistada ka kehtetuks isikliku kasutusõiguse seadmise tehingu ja kinnistamisavalduse. Kohus on seisukohal, et kuivõrd TMS § 188 lg 1 võimaldab kehtetuks tunnistada vaid võlaõigusliku lepingu, tuleb hageja nõue isikliku kasutusõiguse seadmise tehingu ja kinnistamisavalduse kehtetuks tunnistamiseks jätta rahuldamata. Kuna aga 14.07.2008.a. kinkeleping on kehtetu, siis on hagejal õigus VG hageda tahteavaldust isikliku kasutusõiguse kustutamiseks kinnistusraamatust. Käesolevas asjas hageja seda teinud ei ole, TsMS § 439 järgi ei või kohus otsust teha nõude kohta, mida esitatud ei ole. Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.
Arvestades asjaolu, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja arvestades hagi rahuldatud ja rahuldamata osasid ning vaidluse olemust, leiab kohus, et 90 % ulatuses tuleb hageja menetluskulud jätta kostjate kanda ja kostjate menetluskulud 10 % ulatuses hageja kanda, ülejäänud osades poolte endi kanda. 23.12.2009.a. määrusega rahuldas kohus kostja VG riigi õigusabi taotuse ning määras anda talle riigi õigusabi kohustusega hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Kuna hagi tuleb rahuldada osaliselt, siis arvestades hagi rahuldatud ja rahuldamata osasid ning vaidluse olemust, leiab kohus, et 90 % ulatuses tuleb riigi õigusabi kulud jätta kostja VG`i kanda ja 10 % ulatuses hageja kanda. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemiseks esitada avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Krista Kirspuu Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.