Harju Maakohus
Kohtunik
Peeter Pällin
Otsuse tegemise aeg ja koht
17.01.2011. a Tallinn, Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-51834
Tsiviilasi
AS ELI hagi AKvastu võla nõudes.
Tsiviilasja hind
191,73 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS ELI(registrikood: XXX, aadress: XXX); Hageja esindaja: Kristjan V (XXX); Kostja: AK(isikukood: XXX, aadress avalduses: XXX); Kostja esindaja: VN(isikukood XXX, elukoht XXX).
Kohtuistungi toimumise aeg või menetluse liik
Lihtmenetlus, kirjalik menetlus
1 (4)
kohtuotsuse kättetoimetamisest.
ELIAS esitas 20.10.2010.a. Harju Maakohtule hagiavalduse AK vastu võla nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid SMS Laen OÜ (edaspidi nimetatud ka esialgne võlausaldaja) ja AK(edaspidi nimetatud ka kostja) sõlmisid interneti vahendusel lepingu . Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale võtta kiirlaenu. esitas kostja laenutaotluse 3 000 krooni saamiseks 30-ks päevaks intressiga 700 krooni laenu perioodiks. Esialgne võlausaldaja rahuldas taotluse, ja SMS Laen OÜ kandis kostja poolt märgitud pangakontole laenu summas 3000 krooni. Kostja kohustus laenusumma 3 000 krooni ja intressi 700 krooni tasuma hiljemalt . Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nõuetekohaselt täitnud. Esialgne võlausaldaja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletustega ja esitanud kostjale võlateatised, milles palus kostjal võlgnevus likvideerida. ELIAS omandas nõude AK vastu summas 3000 krooni. Nõude loovutamise aluseks on OÜ SMS Laen ja ELIAS vahel sõlmitud nõuete loovutamise leping ( XXX). Hageja nõudis suuliselt ja kirjalikult kostjalt võlgnevuse likvideerimist summas 3000 krooni, kuid kostja on jätnud hageja nõude tähelepanuta. Esialgne võlausaldaja kandis kostja kontole laenusumma 3000 krooni. Laenu tagastamise tähtaeg oli 12.07.2007. Kostja sooritas 20.04.2008 makse summas 3700 krooni. Vastavalt lepingu p 13 on hagejal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,5% kalendripäevas, kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu ja/või muude maksete tagasimakset tähtaegselt. Kostja kohustus laenusumma 3000 krooni tasuma hiljemalt 12.07.2007.a. Kostja tagastas laenupõhiosa ja intressi 20.04.2008, seega kokkulepitust hiljem 283 päeva. Hageja arvestab viivise alates 13.07.2007 tagastamata laenupõhiosalt 3000 krooni ja on arvestanud perioodi 13.07.2007 kuni 20.03.2008 viivist summas 3000 x 283p x 0,5%= 4245 krooni. Hageja vähendab vabatahtlikult viivise nõuet summani 3000 krooni. Seisuga 13.10.2010 oli kostja võlgnevus ELIAS-le kokku 3000 krooni. Seega palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevus summas 3000 krooni ja menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja oma vastuses kostja esitatud vastusele, selgitab viivise tekkimise põhimõtteid ja lisab, et kuna kostja ei tagastanud laenusummat koos kokkulepitud intressiga tähtaegselt, siis tekkis hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summa pealt alates laenu tagastamise tähtajast 12.07.2007.a. Hageja viivise nõue tekkis laenulepingu punkti 13. alusel, mille järgi hagejal on õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% päevas tähtaegselt tasumata summa pealt alates laenu tagastamise tähtajast. Hageja lisab, et ta on hagiavalduses vähendanud viivist põhinõude suuruseni, küllgi kostja on põhisumma maksmisega viivituses olnud 283 päeva. Seega hageja leiab, et nõue viivise osas summas 3000 krooni on põhjendatud. Hageja on nõus heatahtlikult vähendama viivise nõuet summani 1500 krooni ning palub kostjalt välja nõuda viivise summas 1500 krooni. Kostja toob maksmisega hilinemise põhjusena välja, et talle ei edastatud arvet ELIAS juhatuse liikme Teigo Tamme poolt. Hageja leiab, et selline kostja väide on paljasõnaline ja tõendamata ühegi tõendiga. Hageja leiab, et kostja oleks saanud näha maksetähtaega kontoväljavõtte pealt ja kostja väited, et ta ei ole teadnud tähtaega, millal ta on pidanud laenu tagastama on väär. Kuna kostja on sõlminud laenulepingu ja saanud raha ja ei ole seda tagastanud tähtaegselt ja kostja rikkumine ei ole vabandatav, siis hageja leiab, et kostja vastutab rikkumise eest. Kostja vastus
2 (4)
Kostja kirjaliku vastuse kohaselt ei tunnista kostja hagiavalduses tema vastu suunatud nõudeid. Kostja leiab, et hageja on kohtule andnud ebaõiget teavet. Hageja väidab, et ta nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult võlgnevuse likvideerimist summas 3000 krooni. Kostja ei ole saanud ühtegi teadet. Kostja selgitab, et kuna temal on raske füüsiline puue ja vaimselt on kostja vähearenenud, siis ta ei teadnudki, et tema nimel on kiirlaenu võetud. Asi tuli ilmsiks, kui kolm firmat s.h OÜ Raha24, OÜ Ferratum Estonia ja AS Monetti saatsid teateid laenu tagastamise kohta. Kostja pöördus panka ja konto väljavõtete pealt oli näha, mis oli toimunud. Hansapank AS-ist oli XXX AK ́i nimel võetud neli kiirlaenu kokku summas 10200, s.h OÜ-lt SMS Laen. Kostja lisab, et laenusummad võeti kellegi SM nimel välja. Kostja tegi kohe avalduse Põlva politseile, mille alusel algatati uurimine. Kostja esindaja AK ́i õde VN lisab, et tema võttis ühendust kõigi nelja laenufirmaga ja teavitas firmasid politsei uurimisest ja palus neil viiviseid mitte arvestada, kuni algatatakse kohtuasi. Kostja esindaja tasus oma arvelt kolmele laenufirmale nende poolt esitatud arvete alusel nende firmadest välja petetud laenude summad. Kuna SMS Laen OÜ-lt kohe teadet ei tulnud, ei saanud kostja esindaja neile koheselt tasuda. Kostja esindaja lisab, et ta võttis äriregistrist saadud andmete alusel ühendust OÜ-ga SMS Laen ja vestles SMS Laen OÜ juhatuse liikme AJ, kes ütles, et nõue on üle antud AS-le Era Liisingu Inkassoteenused. Kostja esindaja lisa, et ta helistas mitme korral juhatuse liikmele TTja palus tal saata arve, mille alusel laen ära maksta. Kuna arvet ei tulnud, tasus kostja esindaja 20.04.2008.a. OÜ-le SMS Laen AK ́i pangakonto väljavõttel olevate andmete alusel põhilaenu 3000 krooni ja 700 krooni. Kostja esindaja selgitab, et kui SMS Laen OÜ ja hiljem ELIAS oleksid kostjale kohe saatnud teate võlgnevuse likvideerimise kohta, poleks laenu summade tasumine nii hiljaks jäänud. Sellest tulenevalt arvab kostja esindaja, et viivise summa 3000 krooni nõudmine AK ́ilt ei ole õiglane, kuna nad on üles näidanud head tahet laenu tasuda. Kostja esindaja lisab, et kuna AK on raske puudega ja tema ainuke sissetulek on invaliidsuspension, siis ei ole tal kuidagi võimalik nõutud viiviseid, kohtukulusid ja riigilõivu maksta. Samuti VN ́il kui kostja esindajal ei ole enam võimalik lisakulutusi teha, kuna ta on pensionil ja tööl ei käi. Kostja esindaja palub mitte rahuldada hageja nõuet viivise summas 3000 krooni, riigilõivu summas 1000 krooni ja menetluskulude väljamõistmise osas.
Kohus, kuulanud ära pooled ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leidis, et hagi kuulub rahuldamisele. Kohus tuvastas, et SMS Laen OÜ ja kostja sõlmisid interneti vahendusel lepingu . Lepingu sõlmimisel võimaldas esialgne võlausaldaja kostjale võtta kiirlaenu. esitas kostja laenutaotluse 3 000 krooni saamiseks 30-ks päevaks intressiga 700 krooni laenu perioodiks. Esialgne võlausaldaja kandis kostja kontole laenusumma 3000 krooni. Laenu tagastamise tähtaeg oli 12.07.2007. Kostja sooritas 20.04.2008 makse summas 3700 krooni. Hageja palub välja mõista viivise 3000 krooni. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Vastvalt VÕS § 113 lg 8 viivise maksmiseks kohustatud isik võib nõuda selle vähendamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 162 sätestatule. Vastavalt VÕS § 162 lg 1 kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse
3 (4)
täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Vastavalt lepingu p 13 on hagejal õigus nõuda laenusaajalt viivist 0,5% kalendripäevas, kui laenusaaja ei tee lepingu alusel saadud laenu ja/või muude maksete tagasimakset tähtaegselt. Kostja on maksmisega hilinenud ning hageja arvestuse kohaselt, mida kostja vaidlustanud ei ole, tekkis kostjal kohustus tasuda viivist enam kui 3000 krooni ulatuses. Kostja on viivise välja mõistmisele vastu vaielnud muu hulgas põhjusel, et ta on invaliid ja tal on raske majanduslik olukord. Hageja on viivist vähendanud summani 1500 kr. Kohus leiab, et välja mõistetavat viivist tuleb vähendada summani 1500 krooni. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 162 lg 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus tegi otsuse kostja kahjuks, seega jäävad menetluskulud kostja kanda. Kostjalt kuulub välja mõistmisele riigilõiv 1000 krooni e 63,91 eurot.
Peeter Pällin Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.