Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Kaimo Räppo (Rotermanni 8, 10111 Tallinn; telefon 66 76 440 elektronpost: [email protected]); Kostja: K R(isikukood XXX, elukoht XXX). Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotamine Jätta menetluskulud hageja H OÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise
taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
1.Hageja nõudis kostjalt kahju hüvitise 61 312 krooni ehk 3918,55 euro väljamõistmist ning samuti viivise väljamõistmist suurusega 0,5% võlgnetavalt summalt päevas kuni nõude rahuldamiseni.
2.Hagiavalduse kohaselt oli kostja 11.07.2007.a kuni 09.07.2009.a BBOÜ juhatuse liige. Alates 09.07.2009.a oli BBOÜ-le määratud ajutine pankrotihaldur. Hageja väidete kohaselt oli BBOÜ ostnud hagejalt ehitusmaterjale, mille eest hageja esitas nimetatud ettevõttele kolm arvet. Kolmest arvest tasuti vaid üks ning hageja esitatud arved nr 445 ja 455 jäid tasumata.
3.Hageja esitas 30.12.2008.a Harju Maakohtule avalduse BBOÜ pankroti väljakuulutamiseks. Vastavalt kohtule 23.03.2009.a ajutise halduri poolt esitatud aruandele oli BBOÜ varade väärtuseks vaid 1235 krooni, kohustusi oli kokku aga 287 675 krooni ulatuses. Ettevõtte majandustegevus oli lõppenud. Ajutine pankrotihaldur leidis, et BBOÜ arveldusarve kohaselt on ettevõttele laekunud 172 000 krooni, millest enamus ehk 140 000 krooni on läinud OÜ-le BR. 2009.a on BBOÜ arveldusarvelt võetud sularahas välja 22 050 krooni ning lisaks on teostatud erinevaid kaardimakseid. Vaatamata eeltoodule ei tasunud BBOÜ hageja arveid. BBOÜ võttis põhjendamatuid kohustusi ning eelistas üht võlausaldajat teistele.
4.Harju Maakohtu 26.06.2009.a määrusega lõpetati BBOÜ pankrotimenetlus raugemise tõttu. Ajutine haldur oli seisukohal, et tegemist võib olla juhatuse liikme raske juhtimisveaga ning võlgniku olukord oli tingitud juhatuse hoolimatust suhtumisest oma kohustuste täitmisse. Hageja leidis, et kostja jättis püsiva maksejõuetuse tekkimisel õigeaegselt esitamata pankrotiavalduse, mis on käsitletav raske juhtimisveana, mille süü vorm on vähemalt raske hooletus. Hageja leidis, et ta esitas oma viimase arve 12.10.2008.a tasumise tähtajaga 19.10.2008.a. Kuna arve jäi tasumata, oli 20 päeva pärast arve tasumistähtaja möödumist selge, et tegemist oli BBOÜ maksejõuetusega ning juhatuse liikmel oli kohustus esitada pankrotiavaldus. Kostja jättis oma hoolsuskohustuse täitmata. Õiguslikult viitas hageja äriseadustiku (ÄS) § 180 lõikele 51 ning §-le 187.
5.Harju Maakohtu 14.05.2010.a istungil märkis hageja täiendavalt, et kostja jättis täitmata oma kohustused, kuna ta ei esitanud õigeaegselt pankrotiavaldust. Kostja oleks pidanud pankrotiavalduse esitama hiljemalt pärast hageja esitatud arvete maksetähtaja saabumist, kuna see oli märk selle kohta, et äriühing ei suuda tasuda oma võlgasid. Samuti leidis hageja, et kostja ei käitunud heas usus, kuna ta eelistas hagejale teisi võlausaldajaid.
6.Kohtule 02.06.2010.a esitatud menetlusdokumendis leidis hageja, et tema nõude õiguslikuks aluseks on VÕS § 1045 lg 1 p 7, mille kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega. Vastavalt VÕS § 1045 lg 1 punktile 8 on kahju tekitamine õigusvastane ka siis, kui see tekitati heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Kostjal kui äriühingu juhatuse liikmel oli kohustus käituda suhetes äriühingu võlausaldajatega heas usus ning hoiduda kahju tekitamisest võlausaldajatele. Hageja leidis, et kostja vastutab hagejale tekitatud kahju eest ka ÄS § 180 lg 51 alusel. Nimetatud sättes toodud pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine, millega kaasneb kahju tekkimine
Lk (12) 2
võlausaldajale, võib olla juhatuse liikme vastutuse tekke aluseks VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi. Hageja viitas, et ajutise halduri aruande kohaselt oli BBOÜ-l tasumata arveid läbi 2008.a, mistõttu võis pankrotiseis tekkida juba enne kostjale ehitusmaterjalide müümist.
7.Pärast pankrotiavalduse esitamist laekus BBOÜ arveldusarvele koostööpartneritelt raha summas 172 000 krooni, millest 140 000 krooni kanti OÜ-le BR selgitusega „arve tasumine“. 2009.a on võlgniku arveldusarvelt sularahas välja võetud 22 050 krooni. Samuti on äriühingu tegutsemise ajal ajutise halduri aruande järgi teostatud kaardimakseid erinevates ööklubides ja baarides. Suuri summasid on sularahas välja võetud. Hageja leidis, et kostja käitus võlausaldajaid tahtlikult kahjustavalt, tasudes juhatuse liikmena ostude eest kaardimaksetega ööklubides ja baarides. Samuti pidas hageja tahtlikult kahjustavaks tegevuseks laenu andmist olukorras, kus oli teada, et laenuvõtja majanduslik olukord on kehv ja ta ei suuda oma kohustusi täita. Juhatuse liikme poolt heas usus toimimiseks ei saa lugeda raamatupidamise korraldamata jätmist, mis nähtub ajutise halduri aruandest.
8.Hageja pidas tõendamatuks kostja väidet, et hageja ei müünud mitte ehitusmaterjale, vaid teostas ehitustöid. Arvete kohaselt müüdi ehitusmaterjale. Hageja poolt ehitusmaterjalide müüki tõendab hageja raamatupidamislik tabel, kust nähtuvad müüdud kaubad ja kviitungid/arved, mida hageja on ise saanud neid kaupu ostes. Samuti väitis hageja, et OÜ-l H ei ole ühtegi töötajat, vaid ehitustöödel on kasutatud koostööpartnerina N OÜ-d, mille juhatuse liige on J M , kes teostab ehitustöid ka iseseisva ettevõtjana. Mistahes ülekandeid võis kostja teha J M le teostatud ehitustööde eest, mitte müüdud ehitusmaterjalide eest. Hageja viitas ühtlasi, et kostja on seotud veel mitme äriühinguga, mis on registrist kustutatud majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu. Kostja on erinevatel äriühingutel korduvalt ärinimesid vahetanud, mis viitab soovile tekitada võlausaldajates segadust.
9.Kohtule 30.08.2010.a esitatud menetlusdokumendis leidis hageja, et kostja vastuväited hagejal nõude puudumise kohta on paljasõnalised. Hageja pidas pärast BBOÜ vastu pankrotiavalduse esitamist kostjaga läbirääkimisi võlgnevuse tasumise üle, mille käigus kostja tunnistas võlgnevust. Seni ei ole kostja kauba saamist eitanud. Kostja on varem ka aktsepteerinud viivise määra, kuna BBOÜ on tasunud arve nr 448. Hageja rõhutas, et äriregistri andmete kohaselt jääb kostjast mulje kui erakordselt pahatahtlikust ja hooletust isikust.
10.16.09.2010.a kohtule esitatud seisukohtades leidis hageja, et tema nõuet kostja vastu tõendavad arved ning hageja raamatupidamise poolt koostatud kokkuvõtlik tabel, millest nähtuvad BBOÜ-le müüdud kaupade ostmine teistelt äriühingutelt. Kostja ei ole enne menetluse algust arvetele vastuväiteid esitanud. Hageja kinnitas veel kord, et on pidanud kostjaga pärast pankrotiavalduse esitamist läbirääkimisi, milliste käigus kostja tunnistas võlgnevust. BBOÜ sai vaidlusalused arved kätte 2008.aastal.
11.Hageja väitis, et ÄS § 180 lg 51 järgi ei või juhatuse liikmed pärast maksejõuetuse ilmnemist teha osaühingu eest makseid, välja arvatud makseid, mille tegemine on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Ülekannet OÜ-le BR summas 140 000 krooni pidas hageja korraliku ettevõtja hoolsuse rikkumiseks. Hageja väitis, et pankrotiseis võis OÜ-l BB tekkida juba enne ehitusmaterjalide müüki.
12.Hageja leidis, et põhjuslik seos seisneb selles, et kui kostja oleks esitanud õigeaegselt pankrotiavalduse, ei oleks ta ostnud hagejalt materjale ning hagejal oleks jäänud tekkimata kahju tasumata arvete näol.
Lk (12) 3
13.Kohtule 29.11.2010.a esitatud seisukohtades rõhutas hageja, et kostja on oma 10.11.2010.a seisukohtades tunnistanud arvete nr 445 ja 455 kättesaamist. Kostja on möönnud arvete osas läbirääkimiste pidamist, mistõttu ei pidanud kostja arveid tegelikult ebaselgeteks. Samuti viitas hageja, et OÜ BB arveldusarvelt 2009.a jaanuaris OÜ-le BR tehtud ülekannete puhul ei ole üheselt tuvastatav, mis põhjusel või alusel on need ülekanded tehtud. Lisaks on pärast pankrotiavalduse esitamist võetud BBOÜ arveldusarvelt sularaha kokku 22 050 krooni. Antud raha arvelt oleks saanud tasuda kohustuse hageja ees. OÜ-le BR tasudes eelistas kostja ühte võlausaldajat teistele, millist asjaolu on kostja ise tunnistanud.
KOSTJA VASTUVÄITED JA NENDE PÕHJENDUSED
14.Kostja hagiavaldust ei tunnistanud ning vaidles sellele vastu.
15.Kostja leidis, et kõigile tema toimingutele äriühingu juhatuse liikmena on olemas põhjendused ning toimingud olid tehtud äriühingu parimates huvides. Kostja leidis, et hageja nõue ei ole selge ning pooled ei ole nõude osas kokkuleppele jõudnud. Hageja viidatud arvet nr 455 ei ole BBOÜ-le esitatud ega üle antud. Lisaks on hageja esindaja palunud kaks korda tasuda raha mitte hageja arvele, vaid J M isiklikule arveldusarvele.
16.Harju Maakohtu 14.05.2010.a istungil väitis kostja, et pärast hageja poolt arvete esitamist ei olnud BBOÜ maksejõuetu ja seetõttu polnud vajadust esitada pankrotiavaldust. Kostja leidis, et hageja nõue ei ole selge ning ta vaidles sellele vastu. Hageja teostas BBOÜ-le ehitustöid, mitte ei müünud ehitusmaterjale. Hageja teostas ehitustöid Saaremaal Auriga kaubanduskeskuse W kaupluses, mis kuulus BR OÜ-le. Töid tellinud BR OÜ oli raskes seisus, mistõttu paluti arved esitada BBOÜ-le, millel on OÜ-ga BR ühine emafirma OÜ V . Arveid aga ei tasutud, kuna ehitustöid vastu ei võetud. Osa summasid tasuti J M le ehituse eest ettemaksuna. BBOÜ-l oli rohkem võlausaldajaid ning tasuti ainult selgeid nõudeid. 140 000 krooni tasuti OÜ-le BR, kuna BBOÜ-l oli selline kohustus ning kogu kasum teeniti OÜ BR kaudu. Pankrotiavalduse esitamist hageja poolt pidas kostja pahatahtlikuks. Kostja väitis, et BBOÜ ei ole talle ühtegi ülekannet teinud ning kostja ei ole nimetatud ettevõttest palka saanud.
17.Kohtule 16.08.2010.a esitatud menetlusdokumendis väitis kostja, et hageja väited BBOÜ võlgnevusest tema ees on alusetud ja tõendamata. Pelgalt asjaolu, et hageja on BBOÜle väljastanud arveid, ei tähenda, et hagejal oleks olemas reaalne ja tegelik nõue. BBOÜ ei ole arveid nr 445 ja 455 aktsepteerinud ega tunnustanud. BBOÜ on keeldunud arvete tasumisest, kuna tegemist on alusetute ja tõendamata arvetega. Hageja tegi BBOÜ-le üksnes ehitustöid summas 8258 krooni, mille kohta esitati arve nr 448, mida BBOÜ aktsepteeris ja tasus. Muid töid ega materjale ei ole hageja teostanud ega üle andnud. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks BBOÜ-le ehitusmaterjale üle andnud summas, mis on kajastatud arvetes nr 445 ja nr 455. Hageja poolt arve väljakirjutamise fakt ei tähenda, et hagejal oleks õigus nõuda arve tasumist, kui arvel puudub tegelik alus ja sisu. Asjaolu, et hageja on 2008.a ostnud erinevatelt kolmandatelt isikutelt erinevaid tooteid, ei tähenda ega tõenda, et ostetud tooted oleks BBOÜle üle antud. Samuti ei ole kostja arveid tunnistanud ka mistahes kirjavahetuses hagejaga. Kuna ei esine põhivõlgnevust, ei esine ka kohustust tasuda viiviseid. Hageja viivisenõue on alusetu ja ainetu. Hageja nõuab kostjalt viivist summas 0,5% päevas, kuid puudub mistahes pooltevaheline kokkulepe viivise tasumiseks sellises määras.
Lk (12) 4
18.Alternatiivselt leidis kostja, et hageja ei ole arusaadavalt põhistanud ega tõendanud, milles seisneb kahjunõude eelduseks olev koosseis ehk milles seisneb kostja õigusvastane tegu, tekitatud kahju ning põhjuslik seos kahju ja teo vahel. Hageja ei ole ära näidanud, millal oli see väidetav päev, millal BBOÜ muutus püsivalt maksejõuetuks ja alates millisest päevast oleks juhatuse liige pidanud esitama pankrotiavalduse. Hageja ise on välja toonud, et veel 2009.a tegid koostööpartnerid BBOÜ-le makseid summas 172 000 krooni, mille tõttu leidis kostja, et ettevõte ei olnud 2009.a püsivalt maksejõuetu ja püsiv maksejõuetus ilmnes alles pärast pankrotiavalduse menetlusse võtmist. Seega ei esine mistahes kostja õigusvastast tegu.
19.Samuti leidis kostja, et hageja ei ole tõendanud, kuidas tekitas kostja pankrotiavalduse esitamata jätmisega hagejale kahju. Hageja ei ole tõendanud, kuidas oleks tema väidetav kahju olnud olemata, kui kostja oleks BBOÜ pankrotiavalduse esitanud varem. Kostja rõhutas, et hageja viidatud ÄR § 180 lg 51 võimaldab võlausaldajal nõuda kahju hüvitamist osaühingule, mitte kolmandale isikule.
20.Kostja rõhutas, et BBOÜ poolt 2009.a jaanuaris OÜ-le BR tehtud maksed summas 140 000 krooni olid põhjendatud ja kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Makse tehti reaalselt tarnitud kaupade eest. Hageja teisi väiteid kostja seoste kohta muude äriühingutega pidas kostja spekulatiivseteks ning emotsionaalseteks.
21.Kohtule 10.11.2010.a esitatud menetlusdokumendis pidas kostja hageja väiteid endiselt põhjendamatuteks. Kostja kordas, et hageja tegi BBOÜ-le üksnes ehitustöid summas 8258 krooni, mille eest esitati arve nr 448, mis ka tasuti. Hageja ja BBOÜ vahel oli kokkulepe ehitustööde tegemiseks, kuna hageja on ehitustöid tegev ettevõte.
22.Kostja ei nõustunud, et BBOÜ püsiv maksejõuetus tekkis 20 päeva pärast hageja esitatud arvete tasumise tähtaja saabumist. Pärast väidetavate arvete esitamist laekus BBOÜ arvele veel 172 000 krooni, mistõttu ei olnud tegemist maksejõuetusega. Kostja väitis, et BBOÜ poolt 140 000 krooni suuruse ülekande tegemine OÜ-le BR oli kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega, kuna nimetatud summa tasumine oli eelduseks sellele, et BBOÜ 2009.a jaanuaris 172 000 krooni suuruse summa sai. Kui BBOÜ poleks tasunud antud summat, poleks OÜ BR omakorda suutnud tasuda summat Rootsi koostööpartneritele ja see oleks omakorda jätnud maksmata OÜ-le BR. Täiendavalt märkis kostja, et ta on käesoleval ajal seotud 5 äriühinguga, mis on toimivad, millel puuduvad maksuvõlad ning pikemaajalised võlgnevused.
23.Kohtule 03.01.2011.a esitatud menetlusdokumendis eitas kostja asjaolu, et hageja esitatud arved on olnud põhjendatud. Arved on olnud hageja poolt välja kirjutatud ja BBOÜ on arveid näinud, kuid arved ei tõenda reaalse nõude olemasolu. Puudub mistahes dokument arvetes kajastatud ehitusmaterjalide üleandmise kohta. Läbirääkimiste käigus ei ole BBOÜ samuti arveid tunnistanud, vaid on soovinud selgitada, mille eest on need esitatud. Kostja leidis, et hageja esitatud pankrotiavalduse näol oli tegemist survestamisega, mille tõttu kaotas BBOÜ oma koostööpartneri ja võimaluse majandustegevust jätkata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
24.Kohus leiab, hinnates asjas kogutud tõendeid ning arvestades poolte seisukohti, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
Lk (12) 5
25.Käesolevas asjas ei vaidle pooled järgmiste asjaolude üle: 1) kostja oli alates 11.07.2007.a kuni 09.07.2009.a BBOÜ juhatuse liige; 2) hageja esitas Harju Maakohtule 30.12.2008.a pankrotiavalduse BBOÜ pankroti väljakuulutamiseks; 3) pärast pankrotiavalduse esitamist laekus BBOÜ arveldusarvele täiendavalt 172 016 krooni, millest 140 000 krooni kanti üle OÜ-le BR ning 22 050 krooni võeti välja sularahas; 4) BBOÜ pankrotimenetlus lõppes raugemisega Harju Maakohtu 26.06.2009.a määruse kohaselt tsiviilasjas nr 2-08-91590.
26.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on BBOÜ juhatuse liikmena tekitanud hagejale kahju, kuna kostja ei esitanud kohtule õigeaegselt pankrotiavaldust ega täitnud oma kohustusi juhatuse liikme jaoks vajaliku hoolsusega. Pooled vaidlevad selle üle, kas BBOÜ oli kohustatud tasuma hagejale viimase poolt esitatud arvete nr 445 ja 455 alusel kokku 61 312 krooni ning kas BBOÜ oli ühtlasi kohustatud tasuma viivist 0,5% tasumata summalt päevas. Pooled vaidlevad selle üle, kas tasumata arvetest tulenev summa on kostja poolt hagejale tekitatud kahju.
27.Kohus peab käesoleva asja lahendamisel vajalikuks esmalt määratleda, milline õigusnorm saab olla hageja poolt esitatud nõude õiguslikuks aluseks. Seejärel hindab kohus, kas kostja täitis kohaselt oma kohustusi BBOÜ juhatuse liikmena ehk kas kostjal oli kohustus esitada pankrotiavaldus ning kas kostja täitis oma kohustusi juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega. Viimaks analüüsib kohus, kas kostja on hagejale oma väidetavate kohustuste rikkumise tulemusena tekitanud kahju ning kas hageja rahaline põhinõue ja viivisvõlgnevuse nõue on tõendatud. Äriühingu juhatuse liikme vastutus võlausaldaja ees
28.Esialgses hagiavalduses viitas hageja oma nõude õigusliku alusena ÄS § 180 lõikele 51 ning §-le 187. Hiljem täiendas hageja oma õiguslikke väiteid ning viitas nõude õigusliku alusena VÕS § 1045 lõike 1 punktidele 1 ja 8.
29.ÄS § 180 lg 51 näeb ette, et kui osaühing on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud makseid, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikme vastutusele kohaldatakse ÄS § 187.
30.ÄS § 187 lg 1 sätestab, et juhatuse liige peab oma kohustusi täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Kooskõlas ÄS § 187 lõikega 2 vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, tekitatud kahju hüvitamise eest osaühingule. Kooskõlas ÄS § 187 lõikega 4 võib ÄS § 187 lõikes 2 nimetatud kahju
Lk (12) 6
hüvitamist osaühingule nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Osaühingu pankroti väljakuulutamise korral võib nõude esitada üksnes pankrotihaldur.
31.Analoogiliselt ülalviidatud äriseadustiku sätetele näeb TsÜS § 36 ette, et kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Juhatuse liikme kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist juriidilisele isikule saab TsÜS § 37 lg 2 järgi nõuda ka juriidilise isiku võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada juriidilise isiku vara arvel.
32.Eeltoodud sätetest tuleneb, et äriseadustiku ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse alusel saavad võlausaldajad nõuda juhatuse liikme poolt tekitatud kahju hüvitamist mitte iseendale, vaid üksnes sellele juriidilisele isikule, kelle juhatuse liikmega tegemist on. Võlausaldaja saab temale endale tekitatud kahju hüvitamist juhatuse liikmelt nõuda VÕS § 1043 ja § 1045 järgi. Riigikohus on leidnud, et võlausaldajate ees vastutavad äriühingu juhtorganite liikmed juhul, kui nad rikuvad mingit seadusest tulenevat kohustust, mis on kehtestatud kas ainuüksi või sealhulgas ühingu võlausaldajate kaitseks. Sel juhul põhineb juhtorgani liikme vastutus deliktiõigusel, konkreetsemalt VÕS §-l 1043, § 1045 lg 1 punktil 7 või punktil 8 (RK TKo31.03.2010.a nr 3-2-1-7-10, p. 30). Samuti on Riigikohus leidnud, et juriidilise isiku juhatuse liige võib vastutada juriidilise isiku võlausaldaja ees deliktiõiguse alusel, kui ta on toime pannud õigusvastase teo, milleks võib olla seaduses sätestatud kohustuse rikkumine, mida ta pidi täitma isiklikult selleks, et juriidilise isiku võlausaldajal ei tekiks kahju. Selliseks kohustuseks võib olla ÄS § 180 lõikest 51 tulenev kohustus esitada osaühingu püsiva maksejõuetuse korral osaühingu pankrotiavaldus. Sellisel juhul tuleb kohtul vaadata, kas oli kohustus esitada pankrotiavaldus, millal see tekkis ja kas kostja rikkus seadust. Kui kostja rikkus oma kohustust, tuleb hinnata, kas selle tagajärjel tekkis kahju (RK TKo17.12.2009.a nr 3-2-1-150-09, p 11). Riigikohus on ka leidnud, et ÄS § 187 lg 1 eesmärgiks on kaitsta osaühingut, mitte osaühingu võlausaldajaid. Isegi kui asjas on tuvastatud, et isik rikkus ÄS § 187 lõikest 1 tulenevat juhatuse liikme hoolsuskohustust, ei võimalda see hagejal nõuda kostjalt VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 7 alusel kahju hüvitamist, kuivõrd VÕS § 1045 lg 3 kohaselt ei ole seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega tekitatud kahju õigusvastane, kui kahju tekitaja rikutud sätte eesmärgiks ei olnud kannatanu kaitsmine selle kahju tekke eest. ÄS § 187 lg 1 eesmärgiks on kaitsta osaühingut, mitte osaühingu võlausaldajaid (RK TKo 17.12.2009.a nr 3-2-1-150-09, p 12).
33.Ülalmärgitu alusel leiab kohus, et hageja poolt kostja vastu esitatava nõude õiguslikuks aluseks saavad olla VÕS § 1045 lg 1 punktid 7 ja 8. VÕS § 1045 lg 1 p 7 järgi on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati seadusest tulenevat kohustust rikkuva käitumisega. VÕS § 1045 lg 8 alusel on õigusvastane kahju, mis on tekitatud heade kommete vastase tahtliku käitumisega. Seadusest tuleneva kohustuse rikkumise korral tuleb lähtuda vastava normi kaitse-eesmärgist ning kostja peab vastutusest vabanemiseks VÕS § 1050 alusel tõendama süü puudumist kahju tekitamisel. VÕS § 1045 lg 1 p 8 puhul on toimepandava teo tunnusteks tahtlus ja heade kommete vastasus. VÕS § 1045 lg 1 p 8 puhul peab hageja tõendama lisaks kostja poolt teo toimepanekule tahtluse olemasolu. Seega kohus hindab käesolevas asjas, kas kostja on pannud toime mõne teo, mis VÕS § 1045 lg 1 p 7 alusel kujutas seadusest tuleneva kohustuse rikkumist või VÕS § 1045 lg 1 p 8 alusel heade kommete tahtlikku rikkumist. Kostja poolt BBOÜ pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata jätmine
34.Käesolevas asjas on hageja väitnud, et kostja seadusest tuleneva kohustuse rikkumine seisnes BBOÜ pankrotiavalduse õigeaegses esitamata jätmises. Hagiavalduse kohaselt esitas Lk (12) 7
hageja oma viimase arve 12.10.2008.a tasumise tähtajaga 19.10.2009.a. Kuna arve jäi tasumata, oli 20 päeva pärast arve tasumistähtaja möödumist selge, et tegemist oli BBOÜ maksejõuetusega ning juhatuse liikmel oli kohustus esitada pankrotiavaldus. Kostja jättis oma kohustuse täitmata.
35.Kostja vaidles hageja väidetele vastu ning leidis, et pärast hageja poolt arvete esitamist ei olnud BBOÜ maksejõuetu ja seetõttu polnud vajadust esitada pankrotiavaldust. Hageja ei ole kostja hinnangul ära näidanud, millal oli see väidetav päev, millal BBOÜ muutus püsivalt maksejõuetuks ja alates millisest päevast oleks juhatuse liige pidanud esitama pankrotiavalduse. Veel 2009.a tegid koostööpartnerid BBOÜ-le makseid summas 172 000 krooni, mille tõttu ei olnud ettevõte 2009.a püsivalt maksejõuetu ja püsiv maksejõuetus ilmnes alles pärast pankrotiavalduse menetlusse võtmist.
36.Kohus leiab, et hageja väited selle kohta, nagu oleks BBOÜ pidanud esitama pankrotiavalduse 20 päeva jooksul pärast hageja poolt esitatud viimase arve maksetähtaja saabumist, ei ole põhjendatud. Käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud, et ta esitas BBOÜ-le arved nr 445 ja nr 455 koheselt pärast nende väljastamist. Hageja on tõendanud üksnes BBOÜ-le võlgnevuse meeldetuletuse saatmist koos arvetega 24.11.2008.a (toimiku lk 12-14). Kostja on mõlemat arvet pidanud täielikult põhjendamatuteks ning kostja ei ole tunnistanud arvetest tulenevat hageja nõuet tema vastu. Juhul, kui juriidiline isik ei tasu talle esitatud arveid mitte maksejõuetuse, vaid arvete põhjendamatuse tõttu, ei lasu juriidilisel isikul kohustust esitada arve maksetähtaja möödumisel pankrotiavaldust. Käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks arved jätnud tasumata nimelt maksejõuetuse tõttu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt lasub kummalgi poolel hagimenetluses kohustus tõendada neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus tegi hagejale oma 01.09.2010.a pöördumises ettepaneku esitada oma nõude tõendamiseks täiendavaid tõendeid (toimiku lk 129-130), kuid hageja ei ole kohtule täiendavaid tõendeid esitanud. Seega ei loe kohus tõendatuks, et kostja oleks pidanud esitama pankrotiavalduse 20 päeva jooksul pärast hageja viimase arve maksetähtaja saabumist.
36.Kohus ei nõustu aga ka kostja väidetega, mille kohaselt oli BBOÜ maksejõuline kuni hageja poolt pankrotiavalduse esitamiseni ning juhatuse liikmel endal ei olnudki kohustust pankrotiavaldust esitada. Ajutise halduri aruandest (toimiku lk 15-20) nähtub, et selle koostamise ajaks ehk 23.03.2009.a oli BBOÜ-l vara vaid kokku 1 235 krooni. Ajutise halduri täiendatud aruandest (toimiku lk 21-25) nähtub, et sellegi aruande koostamise ajaks ehk 09.06.2009.a oli ettevõttel raamatupidamise dokumentidele ja teistele kättesaadavatele andmetele vara üksnes 1 235 krooni, kuid võlgniku bilanss kajastas võlgu hankijatele kokku 205 125,71 krooni ulatuses, arvestamata hageja väidetavat nõuet. Ajutise halduri täiendatud aruandest nähtub ühtlasi, et BBOÜ-l oli tasumata arveid kogu 2008.a jooksul. Ajutise halduri aruannete koostamise ajaks oli BBOÜ maksejõuetu ning see maksejõuetus ei olnud ajutine ja ettevõttel puudusid igasugused varad, mille arvelt oleks saanud võlausaldajate nõudeid rahuldada. Vaatamata eeltoodule ei esitanud kostja BBOÜ juhatuse liikmena kohtule pankrotiavaldust. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et BBOÜ püsiv maksejõuetus oli välja kujunenud hiljemalt ajutise halduri esimese aruande koostamise ajaks 23.03.2009.a, kui ei nimetatud ajaks ega ka hiljem ei esitanud kostja äriühingu juhatuse liikmena kohtule ise pankrotiavaldust. Seega on kostja BBOÜ juhatuse liikmena selgelt rikkunud ÄS § 180 lõikest 51 tulenevat kohustust. Kohus peab tõenäoliseks, et püsiv maksejõuetus võis BBOÜ-l tõenäoliselt tekkida juba varem ehk 2008.a lõpuks, kuid täpsema maksejõuetuse tekkimise aega ei ole võimalik tuvastada ajutise halduri poolt koostatud aruannete ega teiste asjas kogutud tõendite alusel. Püsiva maksejõuetuse tekkimist ei välista kohtu hinnangul asjaolu, et 2009.a jaanuaris laekus BBOÜ arveldusarvele 172 000 krooni, kuna vaatamata nimetatud
Lk (12) 8
summale ületasid ettevõtte kohustused ettevõtte varasid ning muu vara ettevõttel sisuliselt puudus, mis nähtub ajutise halduri täiendatud aruandest.
37.Kuivõrd kostja rikkus temale seadusega ette nähtud kohustust, on hageja kohtu hinnangul tõendanud VÕS § 1045 lg 1 punkti 7 kohaselt kostja poolt õigusvastase teo toimepanekut. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi. Käesolevas asjas ei ole kostja tõendanud, et ta ei olnud süüdi pankrotiavalduse tähtaegses esitamata jätmises. Kostja kui BBOÜ juhatuse liikme poolt hoolsuskohustuse täitmine
38.Hageja leidis oma hagiavalduses, et kostja ei käitunud heas usus, kuna ta eelistas hagejale teisi võlausaldajaid. Pärast pankrotiavalduse esitamist laekus BBOÜ arveldusarvele koostööpartneritelt raha summas 172 000 krooni, millest 140 000 krooni kanti OÜ-le BR selgitusega „arve tasumine“. Hageja viitas, et 2009.a on võlgniku arveldusarvelt sularahas välja võetud 22 050 krooni. Samuti on äriühingu tegutsemise ajal teostatud kaardimakseid erinevates ööklubides ja baarides ning võetud suuri summasid välja sularahas. Ajutise halduri aruandest nähtuvalt oli korraldamata BBOÜ raamatupidamine. Hageja leidis, et eelkirjeldatud viisil käitus kostja võlausaldajaid tahtlikult kahjustavalt. Samuti pidas hageja tahtlikult kahjustavaks tegevuseks laenu andmist olukorras, kus oli teada, et laenuvõtja majanduslik olukord on kehv. Hageja väitis, et ÄS § 180 lg 51 järgi ei või juhatuse liikmed pärast maksejõuetuse ilmnemist teha osaühingu eest makseid, välja arvatud makseid, mille tegemine on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Ülekannet OÜ-le BR summas 140 000 krooni pidas hageja korraliku ettevõtja hoolsuse rikkumiseks.
39.Kostja leidis, et kõigile tema toimingutele äriühingu juhatuse liikmena on olemas põhjendused ning need olid tehtud äriühingu parimates huvides. BBOÜ-l oli rohkem võlausaldajaid ning tasuti ainult selgeid nõudeid. 140 000 krooni tasuti OÜ-le BR, kuna BBOÜ-l oli selline kohustus ning kogu kasum teeniti OÜ BR kaudu. Kostja rõhutas, et BBOÜ poolt 2009.a jaanuaris OÜ-le BR tehtud maksed summas 140 000 krooni olid põhjendatud ja kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Makse tehti reaalselt tarnitud kaupade eest.
40.Kohus leiab, et hageja väited selle kohta, et kostja ei ole BBOÜ juhatuse liikmena täitnud hoolsuskohustust, on põhjendatud. TsÜS § 35 sätestab, et juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. ÄS § 187 lg 1 näeb ette, et juhatuse liige peab oma kohustuse täitma korraliku ettevõtja hoolsusega. Siinkohal on tegemist objektiivse käitumisstandardiga ning juhatuse liige peab ilmutama hoolsust, mida mõistlik inimene taolises ametis sarnastel tingimustel ilmutaks (RK TKo 11.05.2005 nr 3-2-1-41-05, p 31 ja 02.06.2003.a nr 3-2-1-67-03, p 23). Ajutise halduri täiendatud aruandest (toimiku lk 2125) ning BBOÜ konto väljavõttest (toimiku lk 158-166) nähtuvalt on nimetatud ettevõtte pangakontole laekunud pärast pankrotiavalduse esitamist 2009.a jaanuaris 172 016 krooni, mis on osaliselt koheselt üle kantud OÜ-le BR ning osaliselt sularahas välja võetud. Selline tegevus olukorras, kus kohtule oli esitatud pankrotiavaldus ning ettevõttel oli mitmeid võlausaldajaid, millist asjaolu on kostja ise kinnitanud, ei ole kooskõlas juhatuse liikmelt eeldatava hoolsusega. Mõistlik isik oleks taolises olukorras ära oodanud pankrotimenetluse tulemuse ning taganud kõigi võlausaldajate võrdse kohtlemise. Samuti ei ole juhatuse liikmelt tavaliselt oodatava hoolsusega ilmselgelt kooskõlas mitmed BBOÜ rahaliste vahendite eest teostatud ülekanded söögikohtades, kauplustes ja ööklubides (sealhulgas öisel ajal), mis nähtub ettevõtte pangakonto väljavõttest (toimiku lk 158-166). Ajutise halduri täiendatud aruandest (toimiku lk 21-25) nähtub, et kostja BBOÜ juhatuse Lk (12) 9
liikmena ei taganud nõuetekohase raamatupidamise korraldamist ning hoidis kõrvale pankrotimenetluse läbiviimisest. Ka seesugune tegevus ei ole kooskõlas juhatuse liikme hoolsuskohustusega. Kostja on väitnud, et kõik BBOÜ vahenditega teostatud tehingud tehti tavapärase majandustegevuse raames ning olid põhjendatud, kuid kostja ei ole oma väidete tõendamiseks esitanud kohtule ühtegi tõendit, kuigi kohus tegi kostjale Harju Maakohtu 14.05.2010. a istungil (protokoll toimiku lk 68-69) ettepaneku oma vastuväiteid tõendada. Seega loeb kohus kostja vastuväiteid paljasõnalisteks.
41.Vaatamata eeltoodule on kohus seisukohal, et juhatuse liikme hoolsuskohustuse täitmine tema poolt juhitava äriühingu ees on juhatuse liikme ja selle äriühingu vaheline sisesuhe. ÄS § 187 lg 1 eesmärgiks on kaitsta osaühingut, mitte osaühingu võlausaldajaid, nagu on osundanud Riigikohus. Seega vaatamata hoolsuskohustuse rikkumisele ei tulene sellest automaatselt võlausaldaja õigust nõuda juhatuse liikmelt kahju hüvitamist, kuivõrd sellise kahju hüvitamine ei ole VÕS § 1045 lg 3 järgi viidatud ÄS § 187 lg 1 ja TsÜS § 35 kaitseeesmärkideks.
42.Hageja väidetest järeldub, et hageja hinnangul oli juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumise näol tegemist VÕS § 1045 lg 1 punktis 8 toodud heade kommete tahtlikus rikkumises seisneva teoga. Kohus leiab, et hageja antud väide ei ole käesolevas asjas tõendamist leidnud, kuna VÕS § 1045 lg 1 p 8 eeldab heade kommete vastase teo toime pannud isiku tahtluse tõendamist kannatanu poolt. Käesolevas asjas ei ole hageja tõendanud, et kostja oleks oma tegusid toime pannud tahtlikult Hagejale kahju tekitamine
43.Käesolevas asjas on kohus tuvastanud, et kostja rikkus seadusest tulenevat kohustust, kuna ta ei esitanud õigeaegselt BBOÜ pankrotiavaldust. Kohus on samas leidnud, et vaatamata kostja kui juhatuse liikme hoolsuskohustuse täitmata jätmisele ei ole tegemist tahtliku heade kommete rikkumisega, kuna kostja tahtlus oma tegude toime panekul ei ole tõendatud. Kohus leiab, et kirjeldatud asjaoludel hageja kahju hüvitamise nõude lahendamisel tuleb kohaldada VÕS § 127.
44.VÕS § 127 lg 1 sätestab, et kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kooskõlas VÕS § 127 lõikega 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).
45.Hageja väitis hagiavalduses, et kostja on kohustatud hüvitama hagejale tekitatud kahju, mis tuleneb BBOÜ-le esitatud arvetest nr 445 na 455, millised viimane jättis tasumata. Hageja müüs BBOÜ-le ehitusmaterjale. Hageja pidas pärast BBOÜ vastu pankrotiavalduse esitamist kostjaga läbirääkimisi võlgnevuse tasumise üle, mille käigus kostja tunnistas võlgnevust ning kuni käesoleva kohtuvaidluseni ei ole kostja kauba saamist eitanud. Kostja aktsepteeris ka hageja viidatud viivise määra, kuna BBOÜ on tasunud arve nr 448. Hageja leidis, et tema nõuet BBOU vastu tõendavad esitatud arved ja hageja koostatud raamatupidamise tabel, millest nähtub BBOÜ-le müüdud kaupade ostmine teistelt äriühingutelt.
46.Kostja vaidles hagejale vastu ning väitis, et arvet nr 455 ei ole BBOÜ-le esitatud ega üle antud. Hageja teostas BBOÜ-le ehitustöid, mitte ei müünud ehitusmaterjale. Hageja teostas ehitustöid Saaremaal Auriga kaubanduskeskuse W kaupluses, mis kuulus OÜ-le BR. Arveid
Lk (12) 10
aga ei tasutud, kuna ehitustöid vastu ei võetud. Samuti leidis kostja, et pelgalt arvete esitamine hageja poolt ei tähenda reaalse nõude olemasolu. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks BBOÜle ehitusmaterjale üle andnud. Samuti ei ole kostja arveid tunnistanud mistahes kirjavahetuses hagejaga. Kuna ei esine põhivõlgnevust, ei esine ka kohustust tasuda viiviseid. Hageja viivisenõue on alusetu ja ainetu. Hageja nõuab kostjalt viivist summas 0,5% päevas, kuid puudub mistahes pooltevaheline kokkulepe viivise tasumiseks sellises määras.
47.Kohus nõustub kostja seisukohtadega ning leiab, et hageja ei ole tõendanud tegeliku nõude olemasolu BBOÜ vastu. Ainuüksi arve kui raamatupidamisliku dokumendi koostamine ja esitamine ning samuti raamatupidamislike tabelite koostamine ei tõenda kohtu hinnangul nõude olemasolu teise äriühingu vastu. Kohus juhtis korduvalt hageja tähelepanu vajadusele oma nõuet täiendavalt tõendada (Harju Maakohtu istungil 14.05.2010.a, toimiku lk 68-69, kohtu kirjalik pöördumine 01.09.2010.a, toimiku lk 129-130), kuid hageja ei esitanud kohtule täiendavaid tõendeid, mis tõendaksid reaalse nõude olemasolu BBOÜ vastu. Hageja ei ole oma hagiavalduses ega täiendavates seisukohtades välja toonud, kas või millisel lepingulisel alusel esitati BBOÜ-le arved nr 445 ja nr 455. Hageja poolt kohtule esitatud pooltevahelisest kirjavahetusest (toimiku lk 66) ei tulene, et kostja oleks hageja nõuet tunnustanud ning kogu kohtumenetluse vältel on kostja hageja nõude põhjendatusele vastu vaielnud. Kooskõlas TsMS § 230 lõikega 1 tuleb hagejal tõendada oma nõude olemasolu ja hageja ei saa kostjale ete heita ainult vastuväidete esitamist seni, kuni ta ise ei ole esitanud tõendeid oma nõude aluseks olevate asjaolude tõendamiseks (RK TKo 06.02.2008.a nr 3-2-1-137-07). Kohus leiab, et arve nr 448 (toimiku lk 10) tasumine BBOÜ poolt ei tõenda viimase kohustust tasuda ühtlasi arved 445 ja 455, kuna hageja ei ole tõendanud arvete esitamise alust ehk seda, kas või kuidas lepiti poolte vahel kokku ehitusmaterjalide tarnimises BBOÜ-le ning kas või millal arvetes viidatud ehitusmaterjalid üle anti.
48.Kohus leiab, et hageja nõude põhjendatus ei ole tulene hageja enda poolt esitatud arvetest nr 445 ja 455 ning väidetavalt arvete aluseks olnud tšekkidest ja kviitungitest. Hageja on BBOÜ-le arvete nr 445 ja nr 448 alusel müünud väidetavalt ehitusmaterjale Rakverre kokku 44 258 krooni eest, kuid hageja nendest tšekkidest ja kviitungitest, millele on käsikirjaliselt lisatud märge „Rakvere“ või mis on ostetud Rakverest (toimiku lk 89-95) nähtub, et „Rakvere“ otstarbelisi oste on tehtud kokku 39 660,50 krooni eest. Hageja esitatud arve nr 455 järgi on Kuressaarde müüdud ehitusmaterjale summas 25 343,55 krooni, kuid hageja esitatud tšekkide ja kviitungite järgi, millele on käsikirjaliselt lisatud märge „Kuress“ või mis on ostetud Kuressaarest (toimiku lk 80-88) nähtub, et ehitusmaterjale on ostetud kokku 26 542,50 krooni eest. Hageja esitatud arvetest nr 445 ja 455 ei nähtu täpsemalt, mis ehitusmaterjale ostetud on ning selgusetuks jääb, miks pidi hageja näiteks ostma ehitusmaterjale Rakveres või Kuressaares asuvatest ehitusmaterjalide poodidest, et neid siis väidetavalt samades linnades BBOÜ-le edasi müüa.
49.Kohus leiab, et kuna hageja ei ole tõendanud nõude olemasolu BBOÜ vastu, ei ole hageja vaatamata kostja poolt pankrotiavalduse õigeaegsele esitamata jätmisele tõendanud kostja poolt talle kahju tekitamist. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud nõude olemasolu BBOÜ vastu, ei kuulu hageja nõue kostja vastu rahuldamisele VÕS § 127 lg 1 alusel, kuna kahju hüvitamise eesmärgiks on üksnes kahjustatud isiku asetamine olukorda, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kuna hageja ei ole tõendanud nõude olemasolu BBOÜ vastu, ei saanud kostja kui BBOÜ juhatuse liikme mistahes teost tuleneda hagejale kahju tekkimist, kuid VÕS § 127 lg 4 näeb kahju hüvitamise obligatoorse eeldusena ette põhjusliku seose olemasolu. Kostja poolt BBOÜ pankrotiavalduse tähtaegne esitamine ei oleks automaatselt kaasa toonud hagejal nõude olemasolu ja rahuldamist BBOÜ vastu. Nõude tõendamatuse tõttu ei oleks kostja oma tegudega hagejale Lk (12) 11
kahju tekitanud isegi siis, kui kostja kui juhatuse liikme hoolsuskohustuse täitmata jätmist saaks pidada VÕS § 1045 lg 1 p 8 kohaselt heade kommete vastaseks tahtlikuks käitumiseks.
50.Kuivõrd hageja ei ole tõendanud mistahes nõude olemasolu BBOÜ vastu, on kohtu hinnangul tõendamata ja alusetu ka hageja viiviste nõue kostja vastu. Kohus märgib täiendavalt, et hageja ei ole ka tõendanud mistahes viiviseid puudutava kokkuleppe olemasolu hageja ja BBOÜ vahel.
51.Täiendavalt on hageja käesolevas menetluses väitnud, et äriregistri andmete kohaselt jääb kostjast mulje kui erakordselt pahatahtlikust ja hooletust isikust. Kostja oli seotud veel mitme äriühinguga, mis on registrist kustutatud majandusaasta aruande esitamata jätmise tõttu ning kostja on mitmetel äriühingutel vahetanud nimesid. Kostja pidas hageja selliseid väiteid spekulatiivseteks ning emotsionaalseteks. Kohus leiab, et hageja sellekohased viited käesolevas vaidluses ei ole asjakohased, kuna kohus saab kahju hüvitise isikult välja nõuda üksnes konkreetse õigusliku aluse olemasolu korral, mitte lähtuvalt sellest, milline mulje võib kohustatud isikust jääda mistahes muude täiendavate andmete järgi.
Menetluskulud
52.TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd kohus tegi otsuse hageja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Anu Uritam Kohtunik
Lk (12) 12
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.