Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

II Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 3 sätestab, et juriidilisest isikust võlgnik on maksejõuetu ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.

2-10-29763 PankrS § 29 lg 3 sätestab, et kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 39 p 41 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik juriidilise isiku pankroti väljakuulutamisega või pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 136 sätestab, et osakapitali väljendatakse eurodes. Osakapital peab olema vähemalt 2 500 eurot. ÄS § 176 sätestab, et kui osaühingul on netovara vähem kui pool osakapitalist või vähem kui ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus, peavad osanikud otsustama: osakapitali vähendamise või suurendamise tingimusel, et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvitusele võtmise, mille tulemusena osaühingu netovara suurus moodustaks vähemalt poole osakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 136 nimetatud osakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalse suuruse; osaühingu lõpetamise, ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 180 lg 51 sätestab, et kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 187 sätestatut. OÜ HM seaduslik esindaja juhatuse liige on esitanud 18.06.2010 Harju Maakohtule avalduse OÜ HM pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku majandusliku olukorra tinginud majanduslangus. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Võlgniku pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikul vara kokku 1 628 446 krooni (104 076.67 eurot), millest varud on 1 594 krooni (101.88 eurot) ja nõuded ostjate vastu 1 626 852 krooni (103 974.79 eurot) (tl 3). Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub. Võlgniku pangaarvete jääk on 0 krooni. Võlgniku bilansis kajastatud varud summas 1 594 krooni (101.88 eurot) on ettemaks OÜ-le LM, kes ei tunnista ettemaksu, mistõttu tegemist on ebatõenäoliselt laekuva nõudega. Võlgniku bilansis kajastatud nõuded ostjate vastu summas 1 626 852 krooni (103 974.79 eurot) koosneb nõudest OÜ T vastu summas 923 543.27 krooni (59 025.17 eurot), nõudest PDOÜ vastu summas 691 007.23 krooni (44 163.41 eurot) ja nõudest O OÜ (likvideerimisel) vastu kogusummas 12 301.50 krooni (786.21 eurot). 03.03.2010 on võlgnik loovutanud nõuded OÜ T ja PDOÜ vastu kokku 20 000 krooni (1 278.23 euro) eest (tl 55-65). Kohus leiab, et kuna võlgnik on loovutanud nõuded summas

2-10-29763 1 626 852 krooni (103 974.79 eurot), siis ei saa nimetatu vara võlgniku varaks lugeda. Ajutine pankrotihaldur on teinud teabenõude OÜ-le O (likvideerimisel), et selgitada välja, kas OÜ O tunnistab võlgnevust. Ajutise pankrotihalduri teabenõudele ei ole vastatud. OÜ O likvideerimismenetluse kohta on avaldatud teade väljaandes Ametlikud Teadaanded 20.04.2009. OÜ-l O on maksuvõlg summas 152 656 krooni (9 756.50 eurot), millele lisandub intressivõlg. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatest ilmneb, et OÜ-lt O nõuetakse täitemenetluses 43 224 krooni (2 762.52 euro) tasumist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku nõue OÜ O vastu on ebatõenäoliselt laekuv, kuna toimub OÜ O likvideerimismenetlus ja ilmnenud on, et äriühingul on ka muid täitmata kohustusi. Võlgniku bilansi kohaselt on võlgniku ettemaks Maksu- ja Tolliametile käibemaksu osas summas 10 893 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgnikul on vara kokku 10 893 krooni (696.19 eurot). Kohustusi on võlgnikul kokku 6 851 763.35 krooni (437 907.49 eurot), millest kohustusi tarnijate ees on summas 741 265.17 krooni (47 375.48 eurot) ja maksuvõlgnevusi summas 6 110 468.18 krooni (390 530.09 eurot). Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2010. a märtsis. Töölepingud töötajatega on lõpetatud. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnikul on vara 10 893 krooni (696.19 eurot) ja kohustusi kokku 6 851 763.35 krooni (437 907.49 eurot), siis ületavad võlgniku kohustused võlgniku vara ca 629 korda ja seetõttu on võlgnik maksejõuetu. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud ja töölepingud töötajatega lõpetatud ja puuduvad andmed selle kohta, et võlgniku majanduslik olukord võiks paraneda, siis ei ole võlgniku maksejõuetus ajutise iseloomuga. Seega on võlgnik tulenevalt PankrS § 1 lg 3 maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Pankrotiavaldusele lisatud seletuse kohaselt on võlgniku maksejõuetuse põhjuseks üldine majanduslangus ja hetkeseis ehitusturul. Ettevõte on kahjumisse läinud ehitusprojektide külmutamise tõttu ja uusi tellijaid ei ole õnnestunud leida. Ajutine pankrotihaldur nõustub võlgniku põhjendustega konkurentsi kasvuga ehitusturul ja äripartnerite makseraskustega. Kohus leiab, et üldine majanduslangus ei saa olla äriühingu maksejõuetuse põhjuseks. Juhul, kui äriühingu juhatuse liige täidab oma kohustusi nõuetekohaselt ei too majandustingimuste muutus kaasa äriühingu maksejõuetust. Osaühingu juhatuse liikme kohustuseks on muu hulgas äriühingu tegevust planeerida ja seega pidi võlgniku juhatuse liige äriühingu äriplaani koostades ette nägema võimaliku majanduslanguse, kuna üldteada asjaolu on, et majandus toimub tsüklite kaupa, kus majandustõusule järgneb langus. Seega ei ole äriühingu juhatuse liige, kes äriühingu äriplaani on ülese ehitanud igavesti kestva majandustõusu tingimustel, olnud piisavalt hoolas äriplaani koostamisel ega ole arvestanud võimaliku majanduslangusega kaasnevaid asjaolusid, s.h tellimuste vähenemist, äripartnerite maksevõime vähenemist jms. Äriühingu juhatuse liikme põhiliste kohustuste hulka kuulub ka kontrollikohustus, mille täitmine võimaldab kontrollida, kas äriplaanid realiseeruvad nõuetekohaselt. Konkurentsi suurenemisega peab äriühingu juhatuse liige äriühingu tegevuse planeerimisel arvestama ja konkurentsi tihenemisel tuleb kaaluda kasumliku tegevuse jätkamise võimalusi või nende võimaluste puudumisel lõpetama õigeaegselt äriühingu tegevuse. Asjaolu, et võlgniku juhatuse liige on põhjendanud makseraskusi äripartnerite makseraskustega viitab võlgniku juhatuse liikme hoolsuskohustuse rikkumisele. Juhatuse liige peab olema ärisuhete sõlmimisel piisavalt hoolas, koguma informatsiooni näiteks äripartneri maksevõime kohta ja hindama riske, mis kaasnevad ärisuhete loomisega. Hoolsuskohustuse ilmutamine peab olema pidev, s.t ärisuhete jätkumisel peab hoolsuskohustust täitma kogu aeg ja seega on äripartneri maksevõime vähenemisest võimalik varakult teada saada ja see on ka põhjuseks ärisuhete lõpetamiseks. Seega pidi võlgniku juhatuse liige olema eelnevalt informeeritud, et äripartneri maksevõime halvenes ja kuna juhatuse liige äripartneri maksevõime vähenemist ei teadnud või sellega ei arvestanud, siis on ta toime pannud juhtimisvea. Eeltoodust tulenevalt leiab

2-10-29763 kohus, et võlgniku maksevõime põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme hoolsus-, planeerimisja kontrollikohustuse rikkumine ning kuna need juhtimisvead tõid kaasa äriühingu maksevõimetuks muutumise, siis on tegemist raskete juhtimisvigadega. ÄS § 183 kohaselt korraldab juhatus osaühingu raamatupidamist. Raamatupidamise seaduse (RpS) § 4 p 1 ja 2 kohaselt on raamatupidamiskohustuslane, kelleks on iga Eesti Vabariigis registreeritud eraõiguslik äriühing, kohustatud korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest ning dokumenteerima kõiki oma majandustehinguid. Võlgnik on esitanud ajutisele pankrotihaldurile bilansi seisuga 31.05.2010 (tl 114). Võlgniku bilansis kajastatud varud summas 1 594 krooni (101.88 eurot) on ettemaks OÜ-le LM, kes ei tunnista ettemaksu, mistõttu tegemist on ebatõenäoliselt laekuva nõudega. Võlgniku bilanss seisuga 31.05.2010 kajastab nõudeid OÜ T vastu summas 923 543.27 krooni (59 025.17 eurot) ja PDOÜ vastu summas 691 007.23 krooni (44 163.41 eurot), kokku 1 614 550.50 krooni (103 188.58 eurot), mis on võlgniku poolt loovutatud 03.03.2010 (tl 55-65). Võlgniku bilansis sisaldab bilansirida nõuded ostjate vastu ka nõuet O OÜ (likvideerimisel) vastu kogusummas 12 301.50 krooni (786.21 eurot). Väljaandes Ametlikud teadaanded on 20.04.2009 avaldatud teade OÜ O likvideerimismenetluse kohta. OÜ-l O on maksuvõlg summas 152 656 krooni (9 756.50 eurot), millele lisandub intressivõlg. Väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatud teatest ilmneb, et OÜ-lt O nõuetakse täitemenetluses 43 224 krooni (2 762.52 euro) tasumist. Seega on võlgniku nõue OÜ O vastu ebatõenäoliselt laekuv ja seetõttu poleks võlgnik pidanud seda oma bilansis kajastama. Samuti ei ole võlgnik kajastanud bilansis maksunõuet kogu ulatuses. Võlgniku 31.05.2010 seisuga bilansi ja võlgniku 18.06.2010 pankrotiavaldusele lisatud vara ja võlgade nimekirja kohaselt on võlgnikul maksukohustusi summas 93 908 krooni (6 001.82 eurot), Maksu- ja Tolliameti 15.07.2010 saldoteatise (tl 67) kohaselt on võlgnikul maksukohustusi kokku 4 352 198.61 krooni (278 156.19 eurot), millele lisandub intress 1 754 750.57 krooni (112 149 eurot). Võlgnik maksunõude vaidlustamiseks kohtusse pöördunud ei ole. Eeltoodust tuleneb, et võlgniku bilansis ei ole adekvaatselt kajastatud varade väärtus, kuna nõuete koosseisus on kajastatud ebatõenäoliselt laekuvaid nõudeid ja nõudeid, mis on võlgniku poolt loovutatud, samuti ei ole võlgniku bilansis kajastatud võlgniku kohustused kogu ulatuses. KarS § 3811 kohaselt on raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige ei ole täitnud võlgniku raamatupidamise korraldamise kohustust, millest tulenevalt ei kajasta võlgniku raamatupidamine võlgniku tegelikku varalist olukorda ja raamatupidamisaruannete puudumine ei võimalda välja selgitada pankrotimenetluse seisukohast olulisi asjaolusid ning raamatupidamise korraldamise kohustuse rikkumine on süütegu, siis on võlgniku juhatuse liige toime pannud raske juhtimisvea. Kuna võlgnik ei ole raamatupidamist nõuetekohaselt korraldanud, siis kajastab võlgniku bilanss ebaõigelt võlgniku majandustulemusi ja jätab võlgniku ettevõttest mulje, kui maksejõulisest ettevõttest. Asjaolu, et võlgnikul on seisuga 15.07.2010 maksukohustusi kokku 4 352 198.61 krooni (278 156.19 eurot), millele lisandub intress 1 754 750.57 krooni (112 149 eurot) (tl 67) viitab sellele, et võlgniku maksukohustused on pikaaegsed ja neid oleks tulnud võlgniku bilansis varasemalt kajastada. Maksukohustuse suurus viitab ka asjaolule, et võlgniku kohustused on juba varasemalt ületanud võlgniku vara ja sellest tulenevalt on võlgnik olnud maksejõuetu oluliselt enne pankrotiavalduse esitamist. Kohtul puuduvad tõendid, et hinnata võlgniku alalise maksejõuetuse tekkimise täpset aega. Tulenevalt ÄS § 180 lg 51 peab juhatus osaühingu püsiva maksejõuetu korral viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule

2-10-29763 osaühingu pankrotiavalduse. Pankrotiavalduse õigeaegselt esitamata jätmine on karistusseadustiku (KarS) § 3851 kohaselt süütegu. KarS § 384 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme poolt võlgniku vara teadva hävitamise, kahjustamise, raiskamise, põhjendamatu kinkimise, loovutamise või välismaale paigutamise eest või põhjendamatute kohustuste võtmise või põhjendamatute soodustuste andmise või ühe võlausaldaja teisele eelistamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine, süütegu. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku juhatuse liige, kelle kohustuseks on võlgniku püsiva maksejõuetuse ilmnemisel esitada 20 päeva jooksul pankrotiavaldus, jättis pankrotiavalduse esitamata, mistõttu võlgniku varast ei piisa võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks ning pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumine ja maksejõuetuse oluline vähendamine on karistusseadustiku kohaselt süüteod, siis on võlgniku juhatuse liige pankrotiavalduse esitamise kohustuse rikkumise ja sellega kaasneva äriühingu maksevõime olulise vähendamisega toime pannud raske juhtimisvea. Võlgniku bilansis seisuga 31.05.2010 (tl 114) on kajastatud nõuded ostjate vastu summas 1 626 852 krooni (103 974.79 eurot), mis koosneb muu hulgas nõudest OÜ T vastu summas 923 543.27 krooni (59 025.17 eurot) ja nõudest PDOÜ vastu summas 691 007.23 krooni (44 163.41 eurot). 03.03.2010 on võlgnik loovutanud mõlemad nimetatud nõuded 20 000 krooni (1 278.23 euro) eest (tl 55-65). Mõlemad nõude loovutamise lepingud on sõlminud võlgniku juhatuse liige. Kohus leiab, et kuna võlgnik on loovutanud nõuded summas 1 614 550.50 krooni (103 188.58 eurot) 20 000 krooni (1 278.23 euro) eest, siis on võlgniku juhatuse liige põhjendamatult loovutanud võlgniku vara ja vähendanud sellega võlgniku maksevõimet. KarS § 384 kohaselt on juriidilisest isikust võlgniku juhatuse liikme poolt võlgniku vara põhjendamatu loovutamise eest, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine, süütegu. Pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise ja –nõudmise võimalused. Võlgnikul on erinevate võlgniku juhatuse liikme või temaga seotud ühingute vastu erinevate seadmete ja tööriistade tagasinõudmise nõue, samuti vara hüvitamise nõue, mille suurus ja koosseis vajab täpsustamist. Samuti esineb võimalus võlgniku poolt 03.03.2010 sõlmitud nõude loovutamise lepingute kehtetuks tunnistamiseks tagasivõitmise korras. 14.09.2010 määrusega tegi kohus ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta OÜ HM pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti 30 000 krooni, mida ei ole käesoleva ajani tasutud, samuti ei ole nimetatud isikud käesoleva ajani avaldanud soovi kõnealuse summa maksmiseks. Võlgnikul puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse kulude katteks. Kohus leiab, et kuna OÜ-l HM ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajad või kolmandad isikud ei soovi või ei saa kanda pankrotimenetluse kulusid, siis tuleb OÜ HM pankrotimenetlus lõpetada PankrS § 29 lg 2 alusel raugemise tõttu, pankrotti välja kuulutamata.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.