Harju Maakohus
Kohtunik
Indrek Soots
Otsuse avalikult teatavaks -
14. jaanuar 2011.a Tallinn, Harju Maakohtu Kentmanni
tegemise aeg ja koht
kohtumaja, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2-09-35798
Tsiviilasi
S F hagi M B vastu kahju hüvitamiseks
Menetlusosalised ja nende
hageja S F (isikukood xxx, elukoht xxx)
esindajad
kostja M B (isikukood xxx, elukoht xxx) 292,72 eurot
Hagi hind
Hagiavalduse kohaselt seisis hageja 21.05.2009.a kella 23.00 paiku oma sõidukiga BMW Tallinnas Õismäe tee 27 asuva maja ees. Juurde tulid kaks meesterahvast, kellest üks küsis hagejalt sigaretti. Hageja vastas, et ta ei suitseta. Meesterahvas hakkas hageja elukaaslast solvama. Hageja tagurdas oma sõidukiga, et liikuda nende juurest ära. Kui hageja hakkas uuesti sõitma, et oma elukaaslast maja trepikoja juurde viia, hüppas teine meesterahvas (hiljem selgus, et tema nimi on M B) sõiduki ette ja lõi rusikaga vastu auto kapotti. Sellega tekitas kostja hagejale kahju summas 4580 krooni. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista kahju hüvitamiseks 4580 krooni. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei löönud rusikaga vastu auto kapotti. Kostja küsis oma sõbraga hagejalt, miks ta pargib oma auto kõnniteele. Peale seda hakkas hageja autoga ähvardavalt kostja poole liikuma. Kohtu põhjendused Väärteoasja nr 2317,09,004546 materjalidest nähtuvalt on T Ž andnud tunnistajana ütlusi, mille kohaselt lõi üks meesterahvas 21.05.2009.a käega vastu hageja auto kapotti. Ütlustest nähtuvalt viibis T Ž vaidlusaluse sündmuse ajal hageja autos. Põhja Politseiprefektuuri 16.06.2009.a teatise kohaselt on kostjale koostatud suuline hoiatus karistusseadustiku § 218 lg 1 tunnustel. Kohus leiab, et T Ž ülekuulamisprotokolliga on tõendatud, et kostja on kahjustanud hageja vara. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 sätestab, et teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 sätestab, et kahju tekitamine on õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega. Seega oli kostja käitumine õigusvastane. Tulenevalt VÕS § 1050 lg 1 ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja ei ole tõendanud, et tal puudub süü. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjal hagejale tekitatud kahju hüvitada. AA OÜ eelkalkulatsiooni ja arve kohaselt maksab sõiduki kapoti remont 4580 krooni. Seega on hageja nõue summas 4580 krooni põhjendatud. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Seega tuleb ümberarvestamisel lähtuda ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 2 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud korras saadud tulem ümardatakse 1 sendi täpsusega kolmanda koha alusel pärast koma. Kui kolmandal kohal pärast koma olev arv on 0–4, jäetakse teisel kohal pärast koma olev number muutmata. Kui kolmandal kohal pärast koma olev number on 5–9, ümardatakse teisel kohal olev number ühe võrra ülespoole. Arvestades kroonid ümber eurodeks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 292,72 eurot. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb kõik menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.
Indrek Soots kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.