Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Lea Pavelson Otsuse tegemise aeg ja koht 13.01.2011, Rapla Tsiviilasja number 2-10-17471 Tsiviilasi Korteriühistu Alu-Pargi Esimene hagi Jack Ronald Ottmani vastu kohustuse täitmiseks Tsiviilasja hind 523,87 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad hageja Korteriühistu Alu-Pargi Esimene, reg.nr 80049761, asukoht Alu, Pargi 1, hageja esindaja vandeadvokaat Natalia Suvorova; kostja Jack Ronald Ottman, sünd xx.xx.xxxx, elukoht xxxxx, xxxxxxxxxx x-xx-xx, xxxxx xxxxx Resolutsioon Välja mõista Jack Ronald Ottmanilt 523,87 eurot Korteriühistu Alu-Pargi Esimene kasuks. Menetluskulud jätta Jack Ronald Ottmani kanda. Välja mõista Jack Ronald Ottmanilt riigilõiv 121,43 eurot ja 115,04 eurot Korteriühistu AluPargi Esimene kasuks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendmaist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendmaise eesmärgil See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Jack Ronald Ottman võib kohtuotsuse peale esitada Pärnu Maakohtu Rapla kohtumajale kaja 28 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Kostja omab korteriomandi xxxx xxxxx x ning ta on korteriühistu liige. Vastavalt korteriühistu põhikirjale on korteriühistu liige kohustatud tasuma esitatud arvete alusel igakuiseid kommunaalmakseid 18.kuupäevaks. Alates 18.09.2010 on kostja jätnud tasumata hageja poolt esitatud järgmised arved: nr 619 summas 1,20 kr; nr 702 summas 371.- kr; nr 785 summas 1090,40 kr; nr 868 summas 1228,20 kr; nr 951 summas 1760.- kr; nr 37 summas 2012,60 kr; nr 120 summas 1733,40 kr. Kokku 8196,80 kr. Käesolevaks ajaks on võlgnevus kostja poolt hagejale hüvitamata. Hageja nõue ja põhjendused Hageja esindaja N.Suvorova palub Korteriomandiseaduse § 13 lg 1, AÕS § 75 alusel kostjalt välja mõista võlgnevuse 523,87 eurot, riigilõivu 121,43 eurot, tasu õigusabi eest 114,04 eurot. Kostja vastuväited Kostja kohustus kohtule kirjalikult vastama 16.12.2010. Kostja kohtule nimetatud kuupäevaks kirjalikult ei vastanud. Kohtuotsuse põhjendus Korteriühistu seaduse § 8 lg 2 sätestab, et korteriomanikud võivad teha korteriühistule ettemakseid korteriühistu valduses olevate ehitiste mõtteliste osade remondiks ja muudeks põhikirjas ettenähtud kulutuste katmiseks. Korteriühistu seaduse § 15 lg 1 sätestab, et korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid ning korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel ja andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Korteriühistu seaduse § 151 lg 1 sätestab, et majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.