12. jaanuar 2011 kell 16.00, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-09-43736 KÜ hagi DŠ`i vastu võlgnevuse saamiseks
Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad
5 246,27 eurot (82 086,24 krooni) Hageja KÜ (registrikood xxx, asukoht xxx), seaduslik esindaja AN, lepinguline esindaja Juri K Kostja DŠ (isikukood XXX, elukoht XXX)
Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
02.12.2010 Hageja seaduslik esindaja AN Hageja lepinguline esindaja Juri K Kostja DŠ Kostja nõunik Gennady S
RESOLUTSIOON
Hagi rahuldada. Välja mõista DŠ’ilt võlg summas 5 959 (viis tuhat üheksasada viiskümmend üheksa)eurot ja 75 senti (93 249,90 krooni) KÜ kasuks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud mõista välja 100% ulatuses DŠ’ilt KÜ kasuks. Hüvitatava summa kindlakstegemiseks tuleb esitada avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Menetlusabi taotluse esitamine ei pikenda eelmärgitud menetlustoimingute tegemiseks ettenähtud tähtaegu.
02.09.2009 esitas KÜ hagi DŠ`i vastu võlgnevuse saamiseks. 14.05.2010 suurendas hageja nõuet ja palub kostjalt välja mõista 93 249,90 krooni (tl 61-62). Asjaolud, hageja nõue ning põhjendused
2.Kostja on korteriomandi asukohaga XXX, Maardu omanik ning KÜ liige. Perioodil 01.11.2007 – 01.05.2010 ei ole kostja kordagi tasunud majandamiskulusid. Seoses sellega on tekkinud perioodil 01.01.2008 – 01.05.2010 võlg 93 249,90 krooni (sh põhivõlgnevus 82 086,24 krooni ja viivis 11 163,66 krooni). Vaatamata korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja siiani võlga tasunud.
3.Tulenevalt kostja vastuväidetest teatab hageja, et enne 25.04.2009 oli kostja KÜ liige ja seega võib kohaldada KÜS § 13 lg 4. Peale kostja korteriühistust väljaarvamist, reguleerib kostja kohustusi AÕS § 75. Kostja väljaarvamine korteriühistust, kui tal on võlad korteri ülalpidamise eest, ei piira hageja õigust pöörduda kostja vastu hagiga kohtusse. Majanduskulude kehtestamise kohta esitab hageja üldkoosoleku protokolli, millest nähtub, et koosolek otsustas kehtestada tariifi 6 krooni 1m2 kohta ning neile korteriomanikele, kes vee ja elektrinäitusid ei esita, määras hageja juhatus 01.12.2007 otsusega eraldi arvestuse – 5m3 külma vee ja 5m3 sooja vee tarbimise eest 100 kilovatti päevas päevase tariifiga ja 100 kilovatti öise tariifiga. Hageja märgib, et kostja esitas ebakonkreetseid ja asjasse mittepuutuvaid avaldusi ja päringuid. Seoses raske majandusliku olukorraga, puudub juhatusel võimalus tegeleda mõttetu kostja kirjavahetusega. Arvetel on märgitud raamatupidaja telefon ja e-posti aadress, mistõttu oleks kostja saanud kõik vajalikud selgitused raamatupidaja käest. Vastavalt 16.04.2010 audiitori poolt läbi viidud raamatupidamise kontrolli tulemustele on nõuded omanike vastu esitatud ning korterite lõigus jaotatud õigesti ning kinnitatud tariifiga vastavuses. Hageja palub kostjalt välja mõista majandamiskulude võlgnevuse koos viivistega summas 93 249,90 krooni ning menetluskulud. Hageja tugineb oma nõudes KÜS § 7 lg 4, § 13 lg 4, VÕS § 76 lg 1, § 108, AÕS § 75. Kostja vastuväited
4.Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
5.Kostja teatab, et ta ei ole alates 25.04.2009 KÜ liige. 25.04.2009 võeti KÜ üldkoosolekul vastu otsus arvata kostja korteriühistust välja. Seega leiab kostja, et hagi on esitatud valel õiguslikul alusel ja hagi tuleb jätta läbivaatamata. Juhul, kui kohus otsustab teisiti, on kostja seisukohal, et hagi sisust ei ole selge, millest summa koosneb. Kostjale ei ole arusaadav, mis on hageja tegelik nõue ja mis ajavahemiku eest. Lisaks märgib kostja, et ta ei ole saanud hagejalt ühtegi meeldetuletuskirja. Kostja on püüdnud ise võtta hagejaga ühendust, kuid hageja on ignoreerinud kostjat. Samuti hoidus KÜ juhatus kõrvale kostjaga suhtlemisest. Hageja ei ole esitanud kostjale korteriüüri arvutust ega korteriühistut puudutavat informatsiooni.
6.Tulenevalt hageja selgitustest teatab kostja, et ei ole arusaadav, millest koosneb augustis 2009 märgitud summa suurusega 50 671,87 krooni. Hageja on näidanud, et võlg on kokku viivistega 177 227,01 krooni, kuid kostjale jääb arusaamatuks, millest võlgnevus koosneb, kuna hageja on märkinud nõude summaks 62 313,55 krooni. Samuti ei ole hageja kajastanud viivise arvestuse metoodikat ega viivise summasid igakuiselt. Kostja leiab, et VÕS § 76 lg 1 ei ole antud asjas kohaldatav, kuna kostjal ei ole hagejaga sõlmitud ühtegi lepingut. Lisaks leiab kostja, et tema korter ei ole hageja kaasomandis, mistõttu ei ole tegemist kaasomandiga ja ei kohaldu AÕS § 75. KÜS § 7 lg 4 ei ole ka käesolevas asjas kohaldatav, kuna alates 25.04.2009 ei ole kostja KÜ liige. Kostja leiab, et üldkoosoleku protokollist ei nähtu, et üldkoosolek otsustas kinnitada kapitaalremondifondi tariifi, vaid nähtub, et otsustati koguda rahalisi vahendeid otsaseinte soojustamiseks. Samuti leiab kostja, et ametlikele kirjadele reageerimine on KÜ juhatuse otsene kohustus ning audiitori aruanne ja tema seisukohad ei oma õiguslikku jõudu. Kohtu põhjendused
2-09-43736
7.Kohus, ära kuulanud hageja esindajad ja kostja, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
8.Tsiviilkohtumenetluse seadustik (edaspidi TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
9.Poolte vahel puudub vaidlus, et kostja on korteriomandi asukohaga XXX, Maardu omanik (tl 45). Poolte vahel on vaidlus, kas kostja on kohustatud tasuma majandamis- ja kommunaalkulude võlgnevuse.
10.Korteriühistuseadus (edaspidi KÜS) § 5 lg 1 kohaselt on korteriühistu liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks. Kostja väide, et ta ei ole alates 25.04.2009 KÜ liige, kuna ta arvati korteriühistust välja, on ebaõige, kuivõrd KÜ sellekohane otsus (tl 32-33) on tühine ning tulenevalt KÜS § 5 lg-st 1 on kostja kui korteriomanik KÜ XXXliige. Kohtuistungil pooled nõustusid eeltoodud kohtu seisukohaga.
11.KÜ põhikirja p 8.1 kohaselt on korrashoiukulude tasumise põhiprintsiibiks tasumine tegelikult saadud teenuste eest. Põhikirja p 8.2 kohaselt arvestatakse raha sihtkogumise summa maja korrashoiuks ja kommunaalteenuste kulude kustutamiseks üldkoosoleku poolt kinnitatud tariifide, eeskirjade, arvutusmetoodika, kulude eelarve ja teiste reglementeerivate dokumentide alusel. Põhikirja p 8.3 kohaselt üksikjuhtudel, üldkoosoleku otsuse alusel võib juhatusele delegeerida volitusi raha sihtkogumise sissenõudmist reglementeerivate, koosoleku poolt kinnitatud dokumentide korrigeerimiseks ja viimistlemiseks (tl 124-126). Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja üldkoosoleku otsuseid majandamiskulude suuruse määramise kohta on tühistatud. KÜS § 13 lg 4 kohaselt on korteriühistu otsused elamu majandamise ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemise ning majandamiskulude kandmise kohta kõigile korteriühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 151 lg 1 alusel majandamiskulud käesoleva seaduse tähenduses on korteriühistu vajalikud kulud eluruumide ja nende pindala osatähtsusele vastava elamu ja elamu ümbruse osa hoolduseks ja remondiks ning tasu korteriühistu poolt elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest, sealhulgas energiaauditi ja energiamärgise tellimise eest, arvestatuna eluruumi üldpinna ühe ruutmeetri kohta, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti. Korteriomandiseadus (edaspidi KOS) § 13 lg 1 järgi korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kostjal kui korteriomanikul lasub kohustus tasuda eelpool loetletud teenuste ja majandamiskulude eest. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
12.Kostja on tarbinud hageja poolt osutatud ja vahendatud hooldus- ja kommunaalteenuseid, kuid ei ole selle eest aastaid maksnud. Hageja esitas kostjale igakuiselt arveid. Kostja ei ole arvete eest tasunud alates 01.11.2007 kuni käesoleva ajani kordagi. Seega on tekkinud kostjal makseperioodil 01.01.2008 – 01.05.2010 võlg 93 249,90 krooni (sh põhivõlgnevus 82 086,24 krooni ja viivis 11 163,66 krooni).
2-09-43736
13.Kohus leiab, et kostja väited ei ole aluseks hagi rahuldamata jätmiseks. Kostja ei ole esiletoonud, milles ja milliste teenuste osas seisneb valearvestus arvetel. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hagi sisust ei ole selge, millest summa koosneb, kuivõrd kohtu hinnangul on hageja poolt esitatud tõenditega piisavalt tõendatud tasumisele kuuluvad summad (tl 65-69, 72-102). Kostja võlg suureneb iga kuuga, kuna kostja ei maksa teenuste eest. Seega hageja nõue kostja vastu ongi muutuv ja kuni kostja ei maksa, siis ainult suurenev. Kostjale peaks olema teada, et Eesti Vabariigis on kehtestatud arvestusperioodiks 1 kuu. Kohtule esitatud arvetest nähtub kostja võlgnevuse arvestus, millel on kuude lõikes maksetähtajaga alates 2008. jaanuarist kuni 2010. maini ära näidatud võlgnevus iga perioodi algul, perioodi eest määratud tasu suurus, perioodi jooksul laekunud summad ja võlgnevuse suurus iga kuu lõpuks. Kostjale esitatud arvetel on eraldi väljatoodud teenused, mille eest peab kostja tasuma ja arvestuse maksemäärad (tl 72-102). Arvetest nähtuvalt lähtutakse makse suuruse kindlaksmääramisel korteri üldpinna suurusest. Kostja omandis on korter suurusega 84,4 m2. Kostja ei saa eeldada, et igal arvel oleks võlg pikalt lahti kirjutatud kui varasemalt talle igakuiselt juba arve on esitatud. Kostjal on võimalus vaadata eelnevaid arveid, mida tasunud ei ole. Kostja väide, et ta ei saanud arveid ei ole tõsiselt võetav kui ülejäänud korteriomanikud said arved kirjakastidest kätte. Lisaks juhib kohus tähelepanu asjaolule, et kostja saatis hageja juhatusele pidevalt kirju nõudes korteriüüri ümberarvestust. Kohus leiab, et kui ei oleks kostja saanud arveid, siis ei oleks ta osanud nõuda ümberarvestust. Kostja vastuväide, et ta ei usalda arveid ei ole aluseks aastaid saadud teenuste sh vee ja kütte, prügiveo, maja hoolduse (maja koristus) jne eest mittetasumiseks. Kostja ei ole esitanud omapoolset arvestust. Kohus juhib tähelepanu, et vee, kütte, elektri hinnad on avalikud. Kostja arusaam, et kütte arvestamisel oleks pidanud vannitoa pinna välja jätma, kuna seal puudub käterätiku kuivati, ei ole õige. Kohus juhib kostja tähelepanu asjaolule, et vannitoast läbiv kuumavee püstik soojendab vannituba sõltumata sellest kas kuum vesi läbib käteräti kuivatit või mitte. Hageja komisjon tuvastas, et kostja korteri vannitoas on torud olemas ja pikkuselt rohkem kui on käterätiku kuivati. Kütte arvestus korteri pindala järgi on kooskõlas kehtiva seadusega. Arvete mittetasumine ei ole vabandatav ka põhjusel, et kostja pidevalt tegi juhatusele järelpärimisi ja nõudes raamatupidamise dokumente ja aruandeid. Kostjal on küll õigus tutvuda raamatupidamise dokumentidega, kuid kostja ei saa eeldada, et hageja dokumendid antakse kostja valdusse. Kohtuistungil kostja kinnitas, et tal puuduvad raamatupidaja eriteadmised. Seega jääb arusaamatuks alusdokumentide nõue. Kostja väited, et ta ei ole saanud hagejalt ühtegi meeldetuletuskirja ning KÜ juhatus on hoidnud kõrvale kostjaga suhtlemisest, ei ole aluseks arvete tasumata jätmiseks. Hageja on kohtule esitanud hoiatuse koopia, mis saadeti kostjale tähitult (tl 70, 71). Asjaolu, et kostja on püüdnud ise võtta hagejaga ühendust esitades hagejale erinevaid päringuid, ei vabasta kostjat kommunaalteenuste eest maksmisest. Seega ei ole asjakohased ka kostja poolt hagejale esitatud päringud, mistõttu jätab kohus nimetatud tõendid tähelepanuta (tl 34-58). Kostjal lasub kohustus tulenevalt KÜS § 13 lg-st 1 kanda kaasomandi majandamise kulutused vastavalt oma osale. Kostjale pidi olema teada, et igakuuliselt on kulutused tema vara majandamiseks ja hooldamiseks, mille kohta ka kostjale igakuuliselt esitati arve. Kostja arusaam, et alates tema korteriühistust väljaarvamisega pole tal kohustust teenuste eest maksta on vastuolus kehtiva seadusega. Kuivõrd kostja on hagejalt teenust saanud, on tal ka seadusest tulenev kohustus selle eest tasuda. Kostja ei ole käitunud heas usus. Kostjale osutatud teenuste eest on pidanud hageja tasuma teiste korteriomanike makstud raha arvelt. Kostja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et kaasomanikud on nõustunud tema eest tasuma majandus-, haldus- ja kommunaalkulude eest.
14.Kostja viide, et antud asjas ei ole VÕS § 76 lg 1 kohaldatav, kuna kostjal ei ole hagejaga sõlmitud lepingut, on väär, kuna VÕS § 76 lg-t 1 kohaldatakse ka siis, kui kohustus tuleb täita vastavalt seadusele. Kostja kohustus tuleb KÜS-st.
15.Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi on põhjendatud ja kostjalt kuulub välja mõistmisele majandamiskulude võlgnevus summas 82 086,24 krooni. Kohus ei pea vajalikuks analüüsida iga arvet eraldi (tl 72-102). Hinnang arvete sisu kohta on antud käesoleva otsuse punktis 13. Hageja tellis audiitorilt raamatupidamise kontrolli, kes oma 16.04.2010 ja 22.07.2010
2-09-43736 kontrolli tulemustes on hinnanud hageja raamatupidamist teostatuks kooskõlas EV seaduste ja raamatupidamise hea tavaga (tl 104-105, 117-118). Kohtul puudub alus kahelda vastupidises.
16.Tulenevalt KÜS § 7 lg-st 4 võib korteriühistu juhatus majandamiskulude maksmisega viivitamisel nõuda korteriomanikult viivist kuni 0,07 protsenti maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest majandamiskulude maksmise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast arvates. Kohus ei nõustu kostja väitega, et hageja ei ole kajastanud viivise arvestuse metoodikat ega viivise summasid igakuiselt, kuivõrd kohtule esitatud tõendist võlgnevuse kohta nähtub viivitatud päevade arv ja viivise summa (tl 6, 64). Kohus on seisukohal, et kuna kostja on majandamiskulude tasumisega võlgnevuses, siis on hagejal õigus viiviseid arvestada ning seetõttu tuleb kostjalt välja mõista viivis 11 163,66 krooni. Menetluskulud
17.Kooskõlas TsMS § 162 lg-ga 1, 2, 3 jätab kohus hageja menetluskulud sh kulud õigusabile kostja kanda täielikult s.o. 100%. Juhindudes TsMS §-st 174 on hagejal õigus esitada hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus koos nimekirja ja kulusid tõendavate dokumentidega kohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Maire Lukk Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.