Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Lepingu p 3.2.5 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tähtaegselt impordi- ja ekspordimaksud, trahvisummad, lõivud ja muud sarnased tasud, kui need kuuluvad õigusaktide alusel tasumisele. 04.12.2009 tellis kostja hagejalt lepingu alusel 1 200 kasti (22 224 kg) viina transiidideklaratsiooni vormistamise Narva piiripunktist kostja tollilattu. Pärast kauba jõudmist kostja tollilattu tehti osale kaubast importdeklaratsioon. 1140 kasti (21 111 kg, 22 798 pudelile) viinale vormistas hageja transiidideklaratsiooni. Transiitvedu algas lähtetolliasutuses 29.01.2010 ja pidi lõppema 06.02.2010 deklareeritud sihttolliasutuses Poolas. Kaup määratud ajaks sihttolliasutusse ei jõudnud ja Põhja Maksu- ja Tollikeskus tegi 09.04.2010 hagejale maksuotsuse, mille kohaselt oli hageja kohustatud 30 päeva jooksul tasuma Maksu- ja Tolliametile tollivõla 1 242 335 krooni. 13.04.2010 saatis hageja kostjale lepingu p-de 3.2.4 ja 3.2.5 alusel arve koos palvega tasuda hagejale 1 242 335 krooni. Kostja arvet ei tasunud. Poolte vahel sõlmitud leping on olemuselt käsundusleping, mille alusel hageja osutas kostjale teenuseid ning kostja kohustus hagejale selle eest maksma tasu (lepingu p 3.2.4) ja tasuma hagejale tähtaegselt impordi- ja ekspordimaksud, trahvisummad, lõivud ja muud sarnased tasud, kui need kuuluvad õigusaktide alusel tasumisele (lepingu p 3.2.5). Sama tuleneb ka lepingu p-st

Põhja Maksu- ja Tollikeskuse 09.04.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/2933-2 määratud maksu tasumise kohustus on põhjustatud kostja poolt tollitransiitvedu reguleerivate õigusaktide nõuete mittetäitmisest. Lepingu punktist 3.2.8. tulenevalt oli kostja lepinguliseks kohustuseks korraldada tollitransiitveol oleva kauba vedu tollitransiitveo sihtkohta ja esitada sihtkoha tolliasutusele tollitransiitveo lõppemisel kaup ning kaupa puudutavad dokumendid. Seda kohustust pidi kostja täitma tolliasutust rahuldaval viisil. Alates 2006 detsembrist kuni 2009 detsembri lõpuni on kostja hagejalt lepingu alusel printsipaaliteenuse osutamise tellinud 1 073 korral. Kõigil kordadel on kostja korraldanud ka kauba veo tollitransiitveo sihtkohta ja esitanud sihtkoha tolliasutusele kauba ning seda puudutavad dokumendid tollitransiitveo lõpetamiseks. See kinnitab, et hageja ja kostja on lepingut täitnud printsipaaliteenuse osutamiseks sõlmitud lepingutele tavapäraselt omasel viisil ning kostja on kauba tollitransiitveo korraldamist ja dokumentide esitamist aktsepteerinud oma lepingu punktist 3.2.8 tuleneva kohustusena ja tegutsenud selle kohustuse täitmiseks. Tollitransiitveo nõuetekohaseks lõpetamiseks tuleb tollieeskirjade kohaselt sihtkoha tolliasutusele esitada kaup ja kaupa puudutavad dokumendid (Euroopa Ühenduse Nõukogu määrusega nr 2913/92 kehtestatud Ühenduse tolliseadustiku artikkel 92 lg 1 ja lg 2); kauba puudujäägi ilmnemisel toob see kaasa puudujäägilt imporditollimaksude tasumise kohustuse (Ühenduse tolliseadustiku artikkel 203 lg 1) kuna on indikatsiooniks selle kohta, et tollitransiitveo käigus ei ole tagatud kauba puutumatul kujul säilimist ega välistatud selle ebaseadusliku tollijärelevalve alt väljaviimist. Kostja ei täitnud tollieeskirjadeks tulenevaid nõudeid nõuetekohaselt, kuivõrd kaup ning selle saatedokumendid ei jõudnudki tollitransiitveo sihttollipunkti. Kauba kaotsimineku tõttu jäi tollitransiitvedu Ühenduse tolliseadustik artikli 92 lg 2 kohaselt lõpetamata ja hagejalt kui kaubalt tasumisele kuuluvate impordimaksude tasumise eest vastutavalt isikult nõuti ebaseaduslikult tollijärelevalve alt väljunud kaubalt impordimaksude tasumist. Seega põhjustas maksuhalduri poolt hagejale maksude tasumiseks nõude esitamise kostja poolt tollieeskirjadest tulenevate nõuete mittetäitmine. Lepingu punktide 3.2.5 ja 3.2.12 ning 5.3 ja 5.4 alusel on kostja kohustatud rahalise kohustuse täitma ning hüvitama hagejale kaubalt arvestatud impordimaksude tasumiseks makstud summa 1 242 335 krooni. VÕS § 128 lg 3 kohaselt on vara vähenemine otseseks varaliseks kahjuks. Kostja poolt kohustuste mittetäitmine ja hagejal kahju tekkimine on põhjuslikus seoses. Kui kostja oleks oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud, ei oleks täiendavat maksukohustust tekkinud ja hageja ei oleks olnud kohustatud seda tasuma ning hageja vara ei oleks vähenenud. Kostja pidi tollilaopidajana tollieeskirju oma majandustegevusest tulenevalt hästi tundva isikuna tollitransiitveo käigus tekkiva kauba puudujäägi tõttu maksukohustuse tekkimist ette nägema, ka selliste maksukohustuste suuruse määratlemise alused ja iga konkreetse tollitransiitveo käigus sellelt tekkida võiva maksukohustuste suurus oli kostja jaoks määratletav ja ettenähtav. Kostjale lepinguga pandud kohustuste eesmärgiks oli lepingu p-dest 5.3 ja 5.4 nähtuvalt vaieldamatult tollivõla tekkimisest tuleneva kahju vältimine. Hageja on maksuotsuse alusel 1 242 335 krooni tasunud. Eksitav on kostja väide, et hageja vormistas transiidideklaratsiooni kauba omanikule AAOÜ. Transiidideklaratsiooni kohaselt on kauba saatjaks/eksportijaks kostja, mitte kusagilt ei nähtu, et transiidideklaratsioon oleks koostatud AAOÜ-le. Samuti on transiidideklaratsiooni koostamine toimunud kostjaga 04.12.2006 sõlmitud lepingu alusel, mitte kokkuleppel AAOÜ-ga. Hagejal puudub õigussuhe AAOÜ-ga. Kuigi maksuotsus koostati hagejale, siis poolte omavahelistes suhetes on selle maksukohustuse eest vastutav kostja. Lepingust tulenevalt oli just kostja kohustatud tagama nende tollieeskirjadest tulenevate kohustuste täitmise tollitransiitveol, mille tõttu maksuhaldur maksuotsuse koostas. Kui kostja ei teosta tollitransiitvedu täies ulatuses ise vaid kasutab selleks kolmandaid isikuid, siis on ta endiselt hageja ees vastutav hoolimata sellest, et seda lepingu punktides 3.2.5 ja 3.2.12 pole eraldi nimetatud. Kostja viide ÜTS artiklile 213, faktiliselt kahju tekitanud isikute mittetuvastamisele ja hageja võimalusele regressi korras hagiavalduse esitamiseks tuvastatud kahjutekitaja või kahjutekitajate

vastu, ei oma seetõttu tähtsust. Kostja vastutus hageja ees tuleneb lepingust. Seetõttu ei oma tähtsust ka kostja viide käibemaksuseadusele. Asjaolu, et seoses kauba puudujäägiga algatatud kriminaalasjas ei ole veel tuvastatud kauba ebaseaduslikult tollijärelevalve alt väljaviinud isikuid, ei mõjuta kostja lepingust tulenevat tsiviilõiguslikku vastutust hageja ees. 07.12.2010 menetlusdokumendis esitas hageja nõude kostjalt viivise väljamõistmiseks. Hageja palub mõista kostjalt lisaks põhivõlale välja alates 24.04.2010 kuni kohtu kohtulahendi tegemise kuupäevani arvestatud viivise 71 340,66 krooni. Samuti palub hageja TsMS § 367 alusel mõista kostjalt hageja kasuks alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni välja viivise VÕS § 113 sätestatud määras. Lähtudes eespool esitatust ja juhindudes viidatud õigusaktide sätetest palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja: põhinõue summas 1 232 355,00 krooni ja põhinõudelt kohtuotsuse tegemise kuupäeva seisuga arvestatud viivis ning alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni välja viivis VÕS § 113 sätestatud määras. Menetluskulud, mis koosnevad hagi esitamisel tasutud riigilõivust ning õigusabikuludest, palub hageja jätta kostja kanda ning kostja menetluskulud kostja enda kanda. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Tollideklaratsiooni vormistamise eest arve tasumisega täitis kostja kohustuse. 04.12.2009 Tallinna toimetatud viin 1 140 karpi paigutati kostja tollilattu. 28.01.2010 palus kauba omanik kostjal vormistada transiidideklaratsiooni 1 200 viinakastile ja esitada see kaup veoks TB OÜ veofirma käsutusse. Kostja tellis omakorda transiidideklaratsiooni hagejalt. Deklaratsioon vormistati 28.01.2010. Samal päeval esitas kostja kauba veoks TB OÜ-le, kes võttis 1 140 pudelit veoks vastu. CMR art 17 lg 1 kohaselt vastutab vedaja kauba täieliku või osalise kaotsimineku või vigastamise eest kauba veoks vastuvõtmise hetkest kuni üleandmise hetkeni. Lepingu p 3.1.1. järgi osutas hageja kostjale teenuse – kauba tollivormistuse. Lepingu p 3.2.4 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale arve tollivormistuse ja printsipaali teenuse osutamise eest. Kostja on kohustuse täitnud. Vaidlus on selles, kas kostja peab tasuma 1 242 335 krooni Maksu- ja Tolliameti otsuse alusel. Lepingu p-de 3.2.5 ja 3.2.12 alusel kohustub kostja tasuma hagejale tollieeskirjade ja/või teiste õigusaktide rikkumise eest riiklike organite, sh Tolli määratud trahvid ja ettekirjutused, mida esitatakse hageja nimele vaid siis, kui need kohustused on põhjustatud kostja poolt. MTA poolt tehtud maksuotsus ei olnud põhjendatud kostja tegevusega/tegevusetusega ja selle eest ei pea kostja tekkinud kahju tasuma. Hageja tõlgendab lepingu punkte 5.3 ja 5.4 ekslikult. Lepingu p 5.3 kohaselt kohustub kostja hüvitama hagejale kahjud, mida hageja on kandnud seoses lepingust või tollieeskirjadest tulenevate kohustuste mittetäitmisega või mittenõuetekohase täitmisega kostja poolt. Seejuures tollieeskiri e tollikorraldus on meetmete kogum, mida rakendatakse kauba suhtes seoses selle Eesti Vabariiki või sealt välja toimetamisega ning maksuseaduste või teiste Tolliametile ülesandeid sätestavate seaduste kohaldamisega. Maksuotsus on aga maksukorralduse seaduse § 46 sätestatud nõuetele vastav haldusakt. Maksuotsusest peab selguma, kuidas on tasumisele kuuluv maksusumma määratud. Maksukohustuslase esitatud tõendite täielik või osaline arvestamata jätmine maksusumma määramisel tuleb maksuotsuses motiveerida. Eeltoodust tulenevalt tollieeskiri ja maksuotsus on täiesti erinevad terminid ja kategooriad ning kostja ei ole rikkunud lepingust tulenevat kohustust kauba ja transiididokumentide õigeaegseks esitamiseks sihttolliasutusele. Tollieeskirjad on täidetud kostja poolt täiel määral. Seega ei ole kostja maksuotsesega määratud trahvide/rahasummade vastutavaks isikuks. Vastavalt VÕS § 127 on isik kohustatud hüvitama kahju, kui asjaolud, millele rajaneb tema vastutus on seotud kahju tekitamisega selliselt, et tekkinud kahju on ülalnimetatud asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Maksuotsusega väljamõistetud rahasumma ja kostja tegevuse vahel puudub igasugune põhjuslik seos. Hageja aga ei ole tõendanud, et nimetatud põhjuslik seos on olemas ning just kostja on vastutavaks isikuks kahjude hüvitamisel. Kostja on vastutavaks isikuks veo korraldamisel. Kuid veo teostamisel toimunud tegude/toimingute eest on vastutavaks isikuks on vedaja TB OÜ. Kauba kaotsiminek toimus juba veo teostamisel e siis, kui vedaja TB OÜ võttis kauba vedamiseks vastu. Seejuures ÜTS art 213 kohaselt kui ühest tollivõlast tuleneva

maksusumma tasumise eest vastutab mitu isikut, vastutavad need selle eest solidaarselt kauba omaniku AAOÜ ning kauba vedaja TB OÜ-ga. Faktiliselt hagejale tekitatud kahjus süüdi olevad isikud pole veel tuvastatud. Hagejal on õigus regressi korras esitada oma kahju hüvitamise nõue kahju tekitaja vastu. Asjaolu, et hageja ja AAOÜ vahel puudub õigussuhe, ei välista ega piira hageja õigust nõude esitamiseks lepinguväliste kohustuste raames. VÕS § 628 – hageja pole tõendanud, et oleks kostjalt nõutava summa Maksu- ja Tolliametile tasunud. Seega puudub hagejal kahju. ÜTS art 231 – võlgniku asemel võib tasuda kolmas isik. Poolte vahel sõlmitud lepingu p-dest 3.2.5 ja 3.2.12 ei nähtu, et kostja võtab endale kohustuse kolmandate isikute poolt tekitatud kahju hüvitamisel. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega, poolte poolt menetluse käigus esitatud avaldustega ja esitatud tõenditega, leiab, et hagi tuleb rahuldada. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et: 1) 04.12.2006 sõlmisid pooled teeninduslepingu nr 3431/067T (lk 6-10); 2) 04.12.2009 tellis kostja hagejalt lepingu alusel 1 200 kasti (22 224 kg) viina transiidideklaratsiooni vormistamise Narva piiripunktist kostja tollilattu; 3) hageja täitis kostja tellimuse (lk 12); 4) kostja tasus tollideklaratsiooni koostamise eest esitatud arve; 5) kaup määratud ajaks sihttolliasutusse ei jõudnud; 6) 09.04.2010 tegi Põhja Maksu- ja Tollikeskus hagejale maksuotsuse, mille kohaselt oli hageja kohustatud 30 päeva jooksul tasuma Maksu- ja Tolliametile tollivõla 1 242 335 krooni (lk 13-20); 7) 13.04.2010 esitas hageja kostjale arve 1 242 335 krooni tasumiseks (lk 21). Pooled vaidlevad selle üle, kas 09.04.2010 Põhja Maksu- ja Tolliameti poolt tehtud maksuotsus, mille kohaselt kohustus hageja tasuma Maksu- ja Tolliametile tollivõla 1 242 335 krooni, kuulub kostja poolt hagejale hüvitamisele. Hageja on seisukohal, et kostja peab nimetatud kohustuse täitma tulenevalt poolte vahel sõlmitud lepingust. Kostja leiab, et tollieeskiri ja maksuotsus on täiesti erinevad terminid ja kategooriad ning kostja ei ole rikkunud lepingust tulenevat kohustust kauba ja transiididokumentide õigeaegseks esitamiseks sihttolliasutusele. Tollieeskirjad on täidetud kostja poolt täiel määral ning kostja ei ole maksuotsusega määratud trahvide/rahasummade vastutavaks isikuks. Poolte vahel 04.12.2006 sõlmitud teeninduslepingu nr 3431/06T punkti 2.1 kohaselt oli lepingu objektiks kaupade Euroopa Ühenduse välisest riigist Euroopa Ühenduse liikmesriiki või liikmesriigist Euroopa Ühenduse välisesse riiki toimetamisega seotud transiidi tollivormistuse korraldamine kostja eest hageja nimel lepingu alusel ning Euroopa Ühenduse ja Eesti Vabariigi õigusaktides sätestatud korras ning transiidiga kaasneva printsipiaali teenuse osutamine. Lepingu objektiks ei olnud kaupade veo korraldamine (lk 7). Punktide 3.2.4 ja 3.2.5 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale arve alusel tollivormistuse ja printsipiaali teenuse osutamise eest ning impordi- ja ekspordimaksud, trahvisummad, lõivud ja muud sarnased tasud, kui need kuuluvad tollieeskirjade alusel tasumisele (lk 8). Vastavalt punktile 3.2.12 on kostja kohustatud tasuma hagejale kostja poolt põhjustatud tollieeskirjade ja/või teiste õigusaktide rikkumise eest riiklike organite, s.h tolli määratud trahvid ja ettekirjutused, mida esitatakse hageja nimele. Samuti kohustub kostja tasuma hagejale määratud trahvidelt, intressidelt ja sunnirahadelt maksekohustused (ettevõtlusega mitteseotud kulutused). Lepingu üldmõistete järgi on tollieeskirjad tollikorraldust reguleerivad Eesti Vabariigi ja Euroopa Ühenduse õigusaktid (p.1.1 lk 7). Kooskõlas VÕS § 29 lõikega 1 lähtutakse lepingu tõlgendamisel lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav lepingupoolte ühine tahe. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt kui lepingupoolte ühist tegelikku

tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. § 29 lõike 5 järgi tuleb lepingu tõlgendamisel tuleb eelkõige arvestada: 1) lepingu sõlmimise asjaolusid, sealhulgas lepingueelseid läbirääkimisi; 2) tõlgendust, mille lepingupooled on samale lepingutingimusele varem andnud; 3) lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist; 4) lepingu olemust ja eesmärki; 5) vastaval tegevus- või kutsealal mõistetele ja väljenditele tavaliselt antavat tähendust; 6) tavasid ja lepingupooltevahelist praktikat. Tulenevalt lõikest 6 tuleb lepingutingimust tõlgendada koos teiste lepingutingimustega, andes sellele tähenduse, mis tuleneb lepingu kui terviku olemusest ja eesmärgist. Pooled vaidlevad selle üle, kas tollieeskirjade all on silmas peetud vaid konkreetseid tollitoiminguid või ka maksustamist reguleerivaid õigusnorme. Pooled tõlgendavad lepingut erinevalt ja nende ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha. Seega tuleb lepingut tõlgendada nii, nagu lepingupooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Arvestades VÕS § 29 lõikes 5 sätestatut. Kohus leiab, et lepingu punktidest 3.2.5, 3.2.12 ja 1.1 tuleb aru saada, et tollieeskirjade mõiste all pidasid pooled silmas kõiki Eesti Vabariigi ja Euroopa Ühenduse õigusakte, mis reguleerivad tollikorraldust s.t kõiki norme, mis omavad puutumust tollikorraldusega s.h ka maksustamist puudutavaid õigusnorme. Nimetatud järeldusele pidi tulema ka kostja majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isikuna (tollilaopidajana). Viidatud seisukohta kinnitab asjaolu, et nt tolliseadus reguleerib nii tolli- kui ka maksuõigust puudutavat ja ka asjaolu, et viidatud valdkonna üle teostab Eesti Vabariigis järelvalvet üks amet – Maksu- ja Tolliamet. Samuti reguleerib eksporditolli ja imporditolli maksustamist Ühenduse tolliseadustiku (Euroopa Ühenduse Nõukogu määrus nr 2913/92; ÜTS) artikkel 92. Kohus leiab, et lepingupooltega sarnane mõistlik isik pidi samadel asjaoludel printsipiaaliteenust telliva isikuna punktide 1.1, 3.2.5 ja 3.2.12 lugemisel mõistma, et leping viitab kõigile Eesti Vabariigi ja Euroopa Ühenduse õigusaktidele, mis reguleerivad tollikorraldust s.t kõiki norme, mis omavad puutumust tollikorraldusega s.h ka maksustamist puudutavaid õigusnorme. Pooled ei vaidle selle üle, et kaup määratud ajaks sihttolliasutusse ei jõudnud. Kostja leiab, et ta ei pea hagejale tekkinud kahju tasuma, kuna Maksu- ja Tolliameti poolt tehtud maksuotsus ei olnud põhjendatud kostja tegevusest või tegevusetusest. Kostja on seisukohal, et kuna ta ei ole vastutav kauba kaotsimineku eest, siis tema ei ole hageja ees kahju tekkimise eest vastutavaks isikuks. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lõike 1 punktist 1 tulenevalt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. Kooskõlas VÕS § 25 lõikega 1 on lepingupooled oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul kohustatud järgima iga tava, mille järgimises nad on kokku leppinud, ja praktikat, mis on nendevahelistes suhetes tekkinud. Kohus leiab, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähtsust, millal kaup kadus või kes kauba kaotas. Kohus nõustub hagejaga selles, et asjaolu, et seoses kauba puudujäägiga algatatud kriminaalasjas ei ole veel tuvastatud kauba ebaseaduslikult tollijärelevalve alt väljaviinud isikuid, ei mõjuta kostja lepingust tulenevat tsiviilõiguslikku vastutust hageja ees. Lepingu punktist 3.2.8. tulenevalt oli kostja lepinguliseks kohustuseks korraldada tollitransiitveol oleva kauba vedu tollitransiitveo sihtkohta ja esitada sihtkoha tolliasutusele tollitransiitveo lõppemisel kaup ning kaupa puudutavad dokumendid. Pooltevahelist praktikat tõendab asjaolu, et 2006-2009 on kostja hagejalt printsipiaali teenust tellinud 1 073 korral (lk 98). Kõigil kordadel on kostja korraldanud ka kauba veo tollitransiitveo sihtkohta ja esitanud

sihtkoha tolliasutusele kauba ning seda puudutavad dokumendid tollitransiitveo lõpetamiseks. See kinnitab, et hageja ja kostja on lepingut täitnud printsipaaliteenuse osutamiseks sõlmitud lepingutele tavapäraselt omasel viisil ning kostja on kauba tollitransiitveo korraldamist ja dokumentide esitamist aktsepteerinud oma lepingu punktist 3.2.8 tuleneva kohustusena ja tegutsenud selle kohustuse täitmiseks. Kui kostja ei teostanud tollitransiitvedu täies ulatuses ise vaid kasutas selleks kolmandaid isikuid, siis on ta endiselt hageja ees vastutav. Kauba kaotsimineku tõttu jäi tollitransiitvedu Ühenduse tolliseadustik artikli 92 lg 2 kohaselt lõpetamata ja hagejalt kui kaubalt tasumisele kuuluvate impordimaksude tasumise eest vastutavalt isikult nõuti ebaseaduslikult tollijärelevalve alt väljunud kaubalt impordimaksude tasumist. Seega põhjustas maksuhalduri poolt hagejale maksude tasumiseks nõude esitamise kostja poolt tollieeskirjadest tulenevate nõuete mittetäitmine. Kostja vastutab lepingu punktidest 3.2.5, 3.2.8 ja 3.2.12 tulenevalt lepingu kohustuse täitmata jätmise eest ning kohustub hagejale hüvitama kohustuse täitmata jätmise eest hagejale tekkinud kahju. Kostjal on kriminaalasjas kauba ebaseaduslikult tollijärelevalve alt väljaviinud isikute tuvastamisel õigus nimetatud isikult regressi korras kahju sisse nõuda. Kahjuks on 09.04.2010 Maksu- ja Tolliameti maksuotsuse alusel hageja poolt Maksu- ja Tolliametile tasutud tollivõlg 1 242 335 krooni. Hagejal kahju olemasolu kinnitab maksuotsuse alusel 1 242 355 krooni tasumine hageja poolt (lk 99). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 1 242 335 krooni e 79 399,68 eurot. Kohus nõustub hagejaga ja leiab, et hageja ja kostja vahelistes suhetes ei kohaldu CMR. CMR artiklist 17 tulenev vadaja vastutus on kohaldatav vedaja s.o TB OÜ ja kostja suhetes, mitte kostja suhetes hagejaga. Käesolevas vaidluses ei oma tähtsust kauba käekäik kostja tollilattu võtmisele eelnevalt ja kostja tellimusel lepingu alusel transiitdeklaratsiooni koostamisele eelnenu pärast kauba kostja tollilattu võtmist. Kohus ei hinda kostja poolt esitatud tõendeid (lk 63, 66-68), kuivõrd esitatud dokumentaalsed tõendid ei tõenda asjas tähtsust omavaid asjaolusid. TsMS § 403 lg 1 esimese ja teise lause kohaselt võib kohus poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. 16.11.2010 kohtuistungil lõpetas kohus eelmenetluse (lk 135 pöördel eelviimane lõik). Pooled nõustusid, et asja võib edasi menetleda kirjalikus menetluses. 18.11.2010 määras kohus menetleda OÜ T hagi ATOÜ vastu 1 242 335 krooni saamiseks kirjalikus menetluses ja kohustas esitama kõik asjas tähtsust omavad dokumendid ja taotlused. 07.12.2010 menetlusdokumendis esitas hageja seisukoha kostja teesidele ja taotluse viivise väljamõistmiseks. TsMS § 392 lg 1 järgi on eelmenetluse ülesandeks muuhulgas ka hageja nõuete ja menetlusosaliste seisukohtade nende suhtes välja selgitamine. Kohus leiab, et 07.12.2010 hageja uus nõue viivise väljamõistmiseks on esitatud hilinenult ja tuleb jätta tähelepanuta. Kohus lõpetas poolte nõusolekul käesolevas tsiviilasjas eelmenetluse 16.11.2010 kohtuistungil ning tulenevalt TsMS § 392 lõikest 1 lõppes hagejal õigus esitada uusi nõudeid käesolevas menetluses. Tegemist ei ole taotlusega nagu märgib menetlusdokumendis hageja, vaid iseseisva nõudega, mida hageja ei ole varem kohtule esitanud. Nõude lahendamine

käesoleva tsiviilasja raames põhjustaks asja venimist. Hagejal on võimalik nimetatud viivisenõue esitada eraldi hagina. TsMS § 403 lõikes 1 sätestatud avalduste ja dokumentide esitamise õigus ei hõlma uute nõuete esitamise õigust. Vastasel juhul puuduks seadusest tulenevalt mõte määrata otsuse avalikult teatavakstegemise aeg. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus tähelepanuta hageja esitatud viivisearvestuse (lk 154). Ülaltoodust tulenevalt tuleb hagi rahuldada ja kostjalt hageja kasuks välja mõista 1 242 335 krooni e 79 399,68 eurot. Tulenevalt TsMS § 124 lg 1 on hagi hind 1 242 335 krooni e 79 399,68 eurot. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamisega jätta menetluse kulud kostja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on hagejal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Hagi rahuldamise tõttu jätab kohus hagi tagamise määruse jõusse.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.