Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

Edasikaebamise kord Otsusele võivad menetlusosalised vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Asjaolud MaxKinnisvara OÜ esitas Harju Maakohtule 12.03.2010 hagi OÜ Saarte Investeering vastu viivise 19 945,21 krooni ja alates 12.03.2010 kuni kohustuse kohase täitmiseni põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni arvestatud viivise väljamõistmiseks, ning hagi tagamisega tekitatud kahju 27 244,80 kr. hüvitamiseks. Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoja Arbitraažikohus on 11.09.2009 otsuses tuvastanud, et kostja on rikkunud hagejaga sõlmitud koostöölepingut. Kostjalt mõisteti välja hageja menetluskulud 500 000 krooni. Kostja hagejale menetluskulusid ei tasunud ja hageja esitas nõude täitmiseks kohtutäiturile. Kostja esitas 21.09.2009 avalduse Tallinna Ringkonnakohtule vahekohtu otsuse tühistamiseks ja taotluse hagi tagamise korras vahekohtu otsuse täitmise peatamiseks. Tallinna Ringkonnakohus peatas 24.09.2009 kohtumäärusega vahekohtu otsuse täitmise kuni otsuse tühistamise avalduse lahendamiseni. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.01.2010 määrusega kostja avalduse vahekohtu otsuse tühistamiseks rahuldamata ja tühistas hagi tagamise korras täitemenetluse peatamise. Pärast seda esitas kostja hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja taotluse veelkord täitemenetluse peatamiseks, mille Pärnu Maakohus ka rahuldas. Pärnu Maakohus jättis kostja hagi rahuldamata. Kuna kostja hagi tagamise taotluste alusel on täitemenetlus peatatud ja kostja keeldub võlgnevuse tasumisest, siis ei saanud hageja kasutada rahalisi vahendeid Swedbank AS-iga sõlmitud laenulepingu maksete tasumiseks. Hagejal tekkis nii viiviseintress põhiosa võlgnevuselt kui ka laenuintressi võlgnevus tasumata laenumaksetelt. Vahekohtu otsus jõustus 11.09.2009. Kuna kostja on viivitanud rahalise kohustuse täitmisega, siis on hagejal õigus nõuda viivist alates 11.09.2009 seaduses sätestatud määras. Hagi esitamise seisuga oli viivis 19 945,21 krooni, lisaks tuleb kostjalt välja mõista viivis arvestatuna põhinõudelt (500 000 krooni) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgse viivismäärana. Hagi tagamisega tekitatud kahju on õigusvastane ning tekkinud kahju on põhjuslikus seoses hagi tagamisega. Hageja kavatses makseid pangale maksta kostjalt hageja kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitisega. Kuna kostja taotluse alusel peatati täitemenetlus, siis ei olnud hagejal võimalik tasuda laenumakseid. Hageja oleks oma laenukohustused täitnud korrektselt, kui kostja oleks õigel ajal tasunud oma võlgnevuse hageja ees. Kostja on tekitanud hagejale kahju jõustunud kohtuotsuse mittetäitmisega. Hagejal puudusid muud vahendid, mille arvelt laenumakseid tasuda. Hageja nõuab kostjalt üksnes intresside tasumist, sest need tekkisid seoses laenulepingu ülesütlemisega. Hageja ei nõua laenu osamaksete tasumist, sest neid oleks hageja pidanud tasuma sõltumata sellest, kas hagi tagati või mitte. Hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise riisikot kannab hagi tagamist taotlenud pool tulenevalt TsMS §-st 391 lg 1 p 1. Swedbank AS ütles 18.01.2010 laenulepingu üles ning selle seisuga olid hagejal kohustused panga ees: 2(6)

viiviseintressi võlgnevus 275,93 eurot ja laenuintressi võlgnevus 1465,33 eurot, mis on 27 244,80 krooni. Kostja vaidles hagile vastu. Täitemenetlus peatati Tallinna Ringkonnakohtu poolt kuni vahekohtu otsuse tühistamise osas lõpliku lahendi tegemiseni ning ringkonnakohus leidis, et hagi tagamine on põhjendatud. Hageja ei ole tõendanud, kuidas sai hagejale tekkida kahju seoses asjaoluga, et kostja pöördus oma õiguste kaitseks kohtusse. Hageja ei ole tõendanud, et väidetav kahju tekkimine on põhjuslikus seoses hagi tagamisega. Ainuüksi hageja kavatsus tasuda laenumakseid vahekohtu otsusega välja mõistetud menetluskulude arvelt ei tõenda põhjuslikku seost. Laenumakseid oleks saanud hageja tasuda muu vara arvelt ning laenulepingu ülesütlemine oli tingitud hagejast endast. Hageja ei ole tõendanud, et võlgnevus panga eest tekkis pärast 11.09.2009 vahekohtu otsuse jõustumist. Seega ei ole väidetav kahju tekkimine seotud hagi tagamisega, vaid asjaoluga, et hageja enese majanduslik olukord ei võimaldanud tal panga ees võetud kohustusi nõuetekohaselt täita. Hageja pidi tasuma laenumakseid ning laenuleping öeldi üles põhjusel, et hageja oma kohustust ei täitnud. Selle asjaolu eest kostja ei vastuta. Viivist ei saa arvestada alates 11.09.2009, kuna VÕS § 113 lg 4 kohaselt ei pea võlgnik tasuma viivist aja eest, mil ta õigustatult keeldus oma kohustuse täitmisest. Kostja keeldus õigustatult kohustuse täitmisest kuni vahekohtu otsuse tühistamise lõpliku lahendi tegemiseni ning kostjalt ei saa viivist välja mõista kuni 12.01.2010. Hagis esitatud viivisenõue on osaliselt vastuolus hea usu põhimõttega ja seetõttu alusetu. Viivist ei saa arvestada aja eest, mil kostjal oli seadusest tulenev õigus pöörduda kohtusse ning eksisteeris võimalus, et vahekohtu otsus tühistatakse. Maakohtu otsus Harju Maakohus jättis hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kuna kostja taotles hagi tagamise abinõude kohaldamist, siis võttis ta hagi tagamise avalduse esitamisega riski hagi tagamisest teisele menetluspoolele tekkida võiva kahju hüvitamiseks, kui hagi jääb rahuldamata. Hageja kohustus on tõendada kahju olemasolu ja selle põhjuslikku seost hagi tagamisega. Hüvitatavaks kahjuks saab pidada VÕS § 128 lg 3 kohaselt hageja võimalikud kulutused, milleks on intress ning viivis. Tulenevalt panga 18.01.2010 teatisest on sellised kulutused hagejal tekkinud, kuid teatisest ei nähtu kulutuste tekkimise periood. Kahju hüvitamise eesmärk on saavutada olukord, mis oleks võimalikult lähedane hüpoteetilisele olukorrale, kui hagi ei oleks tagatud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kostja väidab, et hageja ei ole tõendanud, et panga eest tekkis võlgnevus pärast 11.09.2009 ehk pärast vahekohtu otsuse jõusutmist ning et hagejal ei olnud võimalik tasuda laenumakseid täitemenetluse peatamise tõttu. Hagejal tulnuks ühe olulise asjaoluna tõendada, et hagejal tekkis laenumaksete tasumata jätmisest hagis märgitud intressi ja viivise võlgnevus panga ees pärast 24.09.2009 ehk ajast, mil täitemenetlushagi tagamise abinõuna oli peatatud Tallinna Ringkonnakohtu 24.09.2009 määrusega. Kohus tegi hagejale ettepaneku asjas tähtsust omava asjaolu täiendavaks tõendamiseks. Hageja esitatud tõenditest nimetatud asjaolu ei nähtu. Seega on tõendamata, et hagejal tekkis laenumaksete tasumise võlgnevus panga ees pärast 24.09.2009. Hagejal tulnuks tõendada, 3(6)

et kui täitemenetlust ei oleks peatatud, oleks ta tasunud laenu osamaksed õigeaegselt ning tasumisega viivitamisest ei oleks tekkinud viivise ega intressi tasumise kohustust. Hageja ei ole esitanud oma väidete kinnitamiseks tõendeid, et tal puudus muu vara laenukohustuse täitmiseks ning et täitemenetluse käigus oleks kostjalt võlgnevus sisse nõutud. Seega ei ole tuvastatud põhjuslikku seost hagi tagamise ja kahju tekkimise vahel. Kuna kahju hüvitamise nõue jäi rahuldamata, jäi rahuldamata ka viivise nõue. Kohus märkis, et (viivise) nõude põhjendatuse korral ei saaks viivist arvestada ajast, mil vahekohtu otsus jõustus, kuna hageja nõuab viivist hagi tagamisega tekitatud kahju eest ja vastavalt VÕS §-le 113 lg. 2 arvestatakse kahjuhüvituselt viivist alates ajahetkest, mil kahju hüvitamiseks kohustatud isik sai kahju tekkimisest teada. Apellatsioonkaebus Hageja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega hagi rahuldada. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud materiaal- ja menetlusõigusnorme, hinnanud ebaõigesti asjas kogutud tõendeid ning jätnud välja selgitamata tähtsust omavad asjaolud. Kohus jättis hagiavalduses esitatud viivise nõude sisuliselt lahendamata. Kohus ei ole andnud õigusliku hinnangu hageja nõudele mõista kostjalt viivist kohustuse täitmisega viivitamise eest. Hageja viivise nõude aluseks oli asjaolu, et kostja oli viivitanud oma kohustuse täitmisega tasuda kohtuotsusega väljamõistetud menetluskulud 500 000 krooni, mistõttu tekkis hagejal VÕS § 101 lg 1 p-st 6 ja VÕS § 113 lg-st 1 tulenevalt õigus nõuda viivist. Kohus jättis hagiavalduses toodud põhjendused tähelepanuta. Kohus ei ole osundanud tõendite esitamise vajadusele ning hindas asjas esitatud tõendeid valesti. Alles kohtulahendist on selgunud, et kohtu arvates ei olnud hagiavalduse nõude põhjendamiseks esitatud tõendid piisavad. Kohtumenetluse käigus ei ole kohus hageja tähelepanu sellele juhtinud, mistõttu on kohus rikkunud nõuet selgitada välja asjas tähtsust omavad asjaolud ning võimaldada esitada asja lahendamisel tähtsust omavaid tõendeid. Swedbank AS 18.01.2010 saadetud üleütlemise teatisest nähtub, et teatise saatmise kuupäeva seisuga oli hagejal laenulepingu nr 07-203551-JI alusel võlgnevus. Laenulepingu p 14.1.2 kohaselt on pangal õigus leping üles öelda ja nõuda varaliste kohustuste ja teiste lepingust tulenevate nõuete kohest täitmist, kui laenusaaja (hageja) ei täida kohaselt lepingust tulenevaid varalisi kohustusi ning jätkab sellise kohustuse mittetäitmist ka pärast kümne pangapäeva möödumist pangalt vastavasisulise kirjaliku teatise saamisest. Seega on pangal õigus laenuleping mittekohase täitmise korral üles öelda alates 10. päevast võlgnevuse tekkimisest. Hageja on palunud pangalt täiendava tähtaega kohustuse täitmiseks, viidates vahekohtu lahendiga hageja kasuks väljamõistetud summadele. Panga ülesütlemise teatisest nähtub, et pank saatis hagejale ülesütlemise hoiatuse juba 24.11.2009, millega andis tähtaega kohustuse täitmiseks kuni 15.01.2010. Nimetatud teatises toodu kinnitab, et ka pank oli teadlik vahekohtu otsusest ning andis hagejale tavapärasest pikema (lepingu kohaselt 10 päeva) täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks. Hagejal vara puudumine laenukohustuse täitmiseks on tõendatud Swedbank AS laenulepingu ülesütlemise teatisega, millest nähtub, et hageja ei täitnud oma kohustusi panga ees. Oleks meelevaldne asuda seisukohale, et hageja hoiab kõrvale laenulepingu täitmisest ning tekitab seeläbi endale kahju selleks, et esitada kahju hüvitamise nõuet kostja vastu. Kui kostja leiab, et hagejal oli vahendeid rahaliste kohustuste täitmiseks panga ees, siis peab kostja seda tõendama. 4(6)

Üllatuslik on kohtu seisukoht, et hagejal tulnuks tõendada, et kui täitemenetlust ei oleks peatatud, oleks ta saanud kostjalt täitemenetluse käigus 500 000 krooni. Kinnistusraamatusse tehtud päringust nähtub, et kostja on mitme kinnistu omanik, mille arvelt oleks hageja saanud oma nõudele rahuldust. Harju Maakohtu kinnistusosakonna kinnistu registriosa nr 18554201 väljavõttest nähtub, et nimetatud kinnistule on 18.09.2009 hageja kasuks seatud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks. Hageja nõue oleks täitemenetluses saanud rahuldatud ja selle üle ei ole poolte vahel vaidlust olnud. Hinnates esitatud tõendeid (laenulepingut, ülesütlemise teatist ning 09.03.2010 teadet) seaduses sätestatud viisil, oleks kohus pidanud asuma seisukohale, et hageja võlgnevus panga ees on tekkinud peale hagi tagamise abinõu kohaldamist ning et hagejal puudus muu vara kohustuse täitmiseks Swedbank AS ees. Hagiavalduses kirjeldatud faktilistest asjaoludest nähtub, et kostja on pahatahtlikult hoidnud oma kohustuse täitmisest kõrvale. Kostja taotles kolmel korral täitemenetluse peatamist erinevate hagide tagamiseks, mis jäid kõik rahuldamata. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hagejal tekkis seoses laenulepingu ülesütlemisega intresside ja viiviste näol kahju 27 244, 80 krooni (kui hageja oleks oma lepingulisi kohustusi täitnud, poleks pank laenulepingut üles öelnud ning hagejale ei oleks tekkinud intresside ja viiviste tasumise kohustust). Hageja oleks oma laenumaksete tasumise kohustuse täitnud korrektselt, kui kostja oleks täitnud oma kohustuse hageja ees. Kostja on aasta jooksul alates vahekohtu otsuse jõustumisest esitanud kolm hagiavaldust, milliste ilmselgeks eesmärgiks oli venitada oma kohustuse täitmisega hageja ees ning tekitada hagejale täiendavaid kulutusi. Hageja ei ole kostja pahatahtliku käitumise tõttu suutnud tänaseni oma laenulepingust tulenevaid kohustusi täita, kuivõrd muu vara arvelt ei ole hagejal võimalik oma kohustusi täita. Kui kostja ei oleks taotlenud hagi tagamist, siis oleks hageja saanud täitemenetluses oma nõudele rahuldust ning ei oleks sattunud viivitusse oma kohustuse täitmisega Swedbank AS ees. Seega on hagejale tekkinud kahju ja kostja tegevuse vahel põhjuslik seos. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada hageja viivisenõude rahuldamata jätmise osas ja selles osas tuleb teha uus otsus hagi rahuldamiseks. Hageja on esitanud kaks erinevat nõuet. Üks on hagi tagamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue ja teine on viivise nõue seoses rahalise kohustuse täitmata jätmisega. Hageja ei nõua viivist kahju hüvitamise kohustuse täitmata jätmise eest. Seega on asjakohatu ja ebaõige põhjendada viivisenõude rahuldamata jätmist sellega, et rahuldamata jäi kahju hüvitamise nõue. Hageja nõuab viivist arbitraažikohtu otsusega välja mõistetud 500 000 kr. tasumata jätmise eest, s.o. rahalise kohustuse täitmisega viivitatud aja eest. Seetõttu on asjakohatu maakohtu viide VÕS §-le 113 lg.2 ja selle nõude lahendamisel peab lähtuma VÕS §-st 113 lg.1. Hageja viivisenõue vastab VÕS §-dele 101 lg.1 p.6, 94 ja 113 lg.1 ja TsMS §-le 367 ning tuleb rahuldada. Arbitraažikohtu otsuse täitmise peatamine ei lõpeta kõrvalnõudeid ega 5(6)

peata nende kulgu. Kolleegium ei leia, et viivise nõudmine aja eest, mil arbitraažikohtu otsuse täitmine oli kohtumäärustega peatatud, oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõetamatu, nagu väidab kostja. Otsuse täitmise peatamine on toimunud kostja teadliku ja tahtliku tahteavalduste tulemusena ja ta peab oma nõuete rahuldamata jäämisel kandma riski, et rahalise kohustusega täimisega viivitamisel suureneb ka viivis. Seega tuleb hageja nõue saada seadusjärgset viivist hagi esitamise aja seisuga 12.03.2010 kokku 19 945, 21 kr. ja sealt edasi koni arbitraažikohtu otsusega välja mõistetud 500 000 kr. täieliku tasumiseni VÕS §-is 113 lg.1 sätestatud seadusjärgse viivisemääras. Kahju hüvitamise nõude rahuldamata jätmise osas vastavad maakohtu otsuse põhjendused TsMS §-de 438 ja 442 lg. 8 nõuetele. Kolleegium nõustub selles osas maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg. 6 kohaselt ei pea vajalikuks neid korrata. Täiendavalt märgib kolleegium et laenuintressi võlgnevust (1465,33 eurot panga poolt hagejaga sõlmitud laenulepingu ülesütlemise hetkel) ei saa käsitada hageja kahjuna. Tegemist on tasuga laenu kasutamise eest ja selle võlgnevus ei suurendanud hageja kohustusi oma lepingupartneri ees ega iseenesest toonud hagejale laenulepingu ülesütlemise kaudu kaasa täiendavaid kulutusi. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et kahju olemasolu ja selle põhjuslikku seost hagi tagamisega peab tõendama hageja (vt. Riigikohtu otsuse nr. 3-2-149-08 p. 14). Hagejat esindas kohtus advokaat, kes peab ise hindama, milliseid tõendeid ta esitab või on võimalik esitada. Tulenevalt hagimenetluse võistlevuse põhimõttest ei saa kohus anda eelhinnangut poolte esitatud tõenditele ja nõude tõendatusele. Seoses kohtuotsuse osalise tühistamisega ja hageja viivisenõude rahuldamisega jätab kolleegium kummagi menetlusosalise menetluskulud esimeses ja teises kohtuastmetes nende endi kanda.

Margo Klaar

Tiit Kollom

Mare Merimaa

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.