Hageja: SA(isikukood XXX, XXX); Hageja esindaja: Monica Meristo (Meristo Õigusbüroo, Tallinna 21, Rakvere 44311, e-post: [email protected]); Kostja: OÜ APA(registrikood XXX, XX); Kostja esindaja: vandeadvokaat Aivar Pilv ja vandeadvokaadi abi Hetti Lump (Advokaadibüroo Aivar Pilv, Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn, e-post: [email protected], [email protected])
Asja läbivaatamise kuupäev
23.november 2010
Istungil osalenud isikud
Hageja SA, hageja esindaja Monica Meristo ja kostja esindaja adv. Hetti Lump
Resolutsioon Jätta SA hagi OÜ APA vastu kahju hüvitamise nõudes rahuldamata. Menetluskulud jätta täielikult hageja SA kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
27.06.2008 sõlmiti poolte vahel leping akende ostuks ja paigaldamiseks hageja elukohta. Töö täitmine hilines 3 nädalat. Töö vastuvõtmiseks mingit teadet ei antud ja kuna hageja oli akende paigaldamise päeval tööl, siis palus ta teisel isikul korterisse minna. Töö üleandmis-vastuvõtuakt jäeti lihtsalt korterisse ja sellele hageja pole alla kirjutanud. Järgmisel päeval tööd üle vaadates avastas hageja töös puudusi. Hageja pöördus kostja poole ning kostja koostas 06.10.2008 märkuste kõrvaldamise akti. Aktis ei olnud märgitud puuduste kõrvaldamise tähtaega. 22.05.2009 E OÜ poolt teostatud ekspertiisi tulemuse tuvastati hagejale tekitatud kahju summas 113 642,38 krooni.
2.Hageja ei soovi enam kostja poolt puuduste kõrvaldamist, vaid soovib rahalist hüvitist, et lasta parandada vead. Kuna hageja soovis korterit müüa aga see ei olnud võimalik ebakvaliteetselt paigaldatud akende tõttu, siis on hagejale tekitatud kahju saamata jäänud tulu näol 100 000 krooni seoses kinnisvara hindade langusega. Kostja vastuväited.
3.Kostja hagi ei tunnista. Kostja leiab, et hageja nõue on ebaselge ja tõendamata. Kostja ei hilinenud töö tegemisega. Kostjal oli õigus keelduda oma kohustuste täitmisest, sest hageja ei täitnud oma kohustust tasuda tellitud töö eest. Kuna hageja tasus ettemaksu ning teise osamaksu hilinemisega, lükkus lepingu täitmine edasi ka kostja poolt. Kostja leiab, et tööd oli üle antud ning üleandmise-vastuvõtmise aktile kirjutas alla hageja poolt volitatud isik. Seega tuleb lugeda kostjapoolne kohustus kohaselt täidetuks. Asjaolu, et kostja allkirjastas 06.10.2008 märkuste kõrvaldamise akti, ei anna alust väiteks, et kostja tunnistas tööd ebakvaliteetseks. Kostja nõustub, et teostatud töödel esinesid mõned pisipuudused, kuid need ei annaks alust tasu maksmisest ja tööde vastuvõtmisest keeldumiseks. 06.10.2008 märkuste kõrvaldamise aktis uute ja pikemate aknalaudade paigaldamise ja täiendavate lisakinnituste ja pingutite paigaldamise kokkulepet saab käsitleda uue töö tegemisena, mitte puuduste kõrvaldamisena.
4.Kuivõrd 15.08.2008 allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise aktis ei ole pooled puudusi fikseeritud, puudub kostjal kohustus ka mis tahes puudusi kõrvaldada, veel enam hüvitada hagejale nende kõrvaldamiseks tehtud väidetavaid kulutusi. Hageja viivisearvestus, mis tugineb ekspertarvamusele, ei ole õige. Saamata jäänud tulu hüvitamise nõue summas 100 000 krooni on alusetu ja tõendamata. Arvestades ekspertarvamuse kvaliteeti ja käesoleva asja faktilisi asjaolusid, on kostja seisukohal, et ekspertarvamuse tellimine ei olnud vajalik ega põhjendatud ning seega ka tehtud kulutused ekspertiisile on põhjendamatud. Kohtu järeldused.
5.Kohus, võtnud arvesse asjas esitatud dokumentaalsed tõendid, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.
Kohus leiab, et poolte vahel 27.06.2008 sõlmitud lepingut tuleb käsitleda töövõtulepinguna. Hageja valmistas ja paigaldas kostja korteriomandile aknad. Pooltel lepingu olemuse üle vaidlus puudub. VÕS § 635 lg 1 kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu.
6.Vaidlus puudub selles, et 15.augustil 2008 täitis kostja omapoolse lepingust tuleneva kohustuse, paigaldas XXX hagejale kuuluvas korteris plastaknad. Kuigi hageja asemel kirjutas töö üleandmise-vastuvõtmis aktile alla isik, keda hageja oli enda asemel korterisse saatnud, ei tähenda, et tööd jäid vastu võtmata. Kostja teostas töid hageja poolt määratud isiku MS juuresolekul ning nimetatud isik kirjutas ka tööde vastuvõtuaktile alla. Kostjal ei olnud ega saanudki olla kahtlusi, et tööd on hagejale kohaselt üle antud. Kuivõrd hageja ei esitanud mistahes ettepanekuid ega pretensioone lepingus ettenähtud tähtajal, samuti ei korraldanud vastavalt lepingu punktile 2.5 omalt poolt töö vastuvõtmist kolme päeva jooksul pärast tööde lõpetamisest teada saamist, tuleb lugeda töö tehtuks ja hageja poolt vastuvõetuks.
7.Kuigi kostja väite kohaselt pöördus ta pretensiooniga OÜ APAR kontorisse paari päeva möödumisel tööde teostamisest ning vaatamata lubadusele, kedagi kohale ei tulnud, ei ole see millegagi tõendatud. Kostja on 18.09.2008 kirjaga teavitanud hagejat, et tema on jätnud oma kohustused täitmata, tehtud tööde eest on tasumata 10 482 krooni. Ning kostja 30.10.2008 kirja sisust nähtub, et alles pärast kostjapoolset meeldetuletust võlgnevusest, tekkisid hagejal pretensioonid töö suhtes. Samas ei takista töö juures puuduste avastamine tööde vastuvõtmist. Puuduste kõrvaldamise akt koostati 06.oktoobril 2008. Puuduste kõrvaldamise aktis on märgitud, et aknalauad on lühikesed, lastetoa aken ei ole loodis, paigaldamata on 10 ankrut ja puuduvad tõmmitsad. Hageja seletuse kohaselt pärast akti koostamist osa puudustest parandati. Aknalauad jäid vahetamata. Samas on lepingus (lepingu lisa 1) pooled kokku leppinud lühemas mõõdus aknalaudade valmistamises ja paigaldamises, kui on märgitud aktis. Kohus nõustub kostja seisukohaga, et kui hageja soovis pärast tööde teostamist ja vastuvõtmist, pikemaid aknalaudu, siis oleks tulnud tal esitada uus tellimus ning maksta selle eest.
8.Kohus nõustub kostja vastuväitega, et tema ei pidanud enam puudusi kõrvaldama, sest hageja oli jätnud täitmata oma kohustused, maksta töö eest kokkulepitud summa. Hageja oli jätnud täitmata oma lepingulise kohustuse olulises osas, maksmata oli 21 082 kroonist 10 482 krooni. Kostja on teavitanud hagejat 30.10.2008 kirjas, et kui hageja tasub võlgnevuse, siis on kostja valmis puudused likvideerima. Hageja poolt nõutav summa 4 155,48 krooni on ekspertiisiakti järgi töö, mis hõlmas uusi aknalaudu ja nende paigaldamist. Seda aga ei saa käsitleda lepingu mittetäitmisest tekkinud kahjuna. Eelnevalt kohus leidis, et kostja oli paigaldanud hageja korteris aknalauad lepingus kokkulepitud mõõdus. Muude pisipuuduste kõrvaldamise kulusid hageja ei ole esitanud, seega isegi kui kostja poolt jäi kõrvaldamata mõned pisipuudused, ei ole hageja selliseid puudusi konkreetselt väljatoonud ning nende kõrvaldamise kulusid esitanud.
9.Hageja on arvestanud kahjuks ka eksperdi poolt viidatud võimalikule viivise nõude esitamise õigusele summas 9 486,90 krooni. Lepingu punkt 4.6 kohaselt on tellijal õigus nõuda täitjalt 0,15 % viivise tasumist ilmnenud puuduste summast iga hilinenud päeva eest, kui täitja ei likvideeri ilmnenud puudusi punktis 2.7 toodud tähtajaks, so 1 kuu jooksul pärast üleandmise-vastuvõtuakti allakirjutamist. Juhul kui hageja leidis, et temal on kostja poolt kohustuste mittekohasest täitmisest tulenevalt õigus nõuda viivist, siis oleks selline nõue tulnud hagejale esitada. Kui aga tõlgendada hageja poolt 9 486,90 krooni nõuet käesolevas hagis esitatud viivisena, siis on hageja nõue põhjendamata.
10.VÕS § 111 lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kui teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Hageja jättis oma lepingulise kohustuse täitmata, mida tõendab Pärnu Maakohtu maksekäsus 20.04.2009 tehtud kohtumäärus ning milles kohustati hagejat tasuma kostjale põhinõue summas 10 482 krooni ja kõrvalnõuded. Seega keeldus kostja põhjendatult puudusi kõrvaldama enne, kui hageja on oma lepingulised kohustused kostja ees täitnud. Hageja ei ole kostjale pärast oma võlgnevuse tasumist teatanud, et ta soovib jätkuvalt kostja poolt puuduste kõrvaldamist, mistõttu on hageja kaotanud õiguse nõuda puuduste kõrvaldamist ning puuduste kõrvaldamata jätmisest tulenevat õigust nõuda viivist. Ka ei nõustu kohus eksperdi poolt arvutatud viivise suurusega, kuid kuna viivise nõue ei kuulu rahuldamisele eelneva põhjenduse kohaselt, siis ei pea kohus vajalikuks käsitleda viivise suurust.
11.Hageja on leidnud, et temal jäi kostjapoolse kohustuse rikkumise tõttu saamata 100 000 krooni. VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises.
12.Hageja väite kohaselt soovis ta pärast remonti korteri võõrandada, kuid kuna kostja töös esinesid puudused, siis ei õnnestunud temal korterit müüa enne kinnisvara hindade langust. VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kahju peab olema ettenähtav lepingu sõlmimise hetkel. Antud juhul on tõendamata, et kostja oleks teadnud hageja soovist pärast korteri remontimist see võõrandada ja võtnud seetõttu endale vastutusriski. Kostja ei saanud ega pidanudki ette nägema töövõtulepingu sõlmimisel kahju tekkimist hagejal , kuna hageja sellele asjaolule tähelepanu ei juhtinud. Korteriomand on käesoleva ajani müümata ning ühtegi tõendit ei ole esitatud millest nähtuks, et hagejal oli lepingu sõlmimise ajal korteri müügi soov. Samuti on alusetu ekspertarvamuse kulutuste hüvitamise nõue summas 5 000 krooni.
13.Ekspertarvamuse sisust lähtuvalt, ei olnud selle tellimine vajalik. Eelnevalt oli allkirjastatud puuduste kõrvaldamise akt, milles oli fikseeritud töös esinenud puudused. Kui hageja oleks tähtaegselt täitnud oma lepingulised kohustused, siis oleks ka kostja täitnud
omapoolsed kohustused, või oleks hagejal tekkinud õigus nõuda kostjalt oma kohustuste täitmist. Eelnevast lähtudes tuleb jätta hageja nõue rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Koidula Laurisaar kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.