Eesistuja Imbi Sidok, liikmed Ulvi Loonurm, Malle Seppik
Otsuse tegemise aeg ja koht
20.09.2011, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-30686
Tsiviilasi
S A hagi Arutech Parimad Aknad OÜ vastu kahju 118 642.38 krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
265.58 eurot (4155.42 krooni)
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 10.01.2011 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S A apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja SA (XXXXXXX, isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXX XXX XX XXXX XXXXXX
XXXXX-XXXXXXXX)
Kostja OÜ Arutech Parimad Aknad (registrikood 10586774, asukoht Tulika põik 4 Tallinnas), lepinguline esindaja vandeadvokaat Hetti Lump
Kohtuistungi toimumise aeg
07.09.2011
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 10.01.2011 otsus tühistada osas, millega maakohus jättis täies ulatuses rahuldamata hageja nõude valmistatud ja paigaldatud aknalaudade puuduste kõrvaldamise kulude väljamõistmiseks. Tühistatud osas teha uus otsus, millega rahuldada hagi osaliselt.
2.Otsuse resolutsioon kehtib järgmises sõnastuses: 1) Hagi rahuldada osaliselt. 2) Mõista Arutech Parimad Aknad OÜ-lt välja S Ai kasuks 230 (kakssada kolmkümmend) eurot. 3) Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. 4) Hageja poolt maakohtu menetluses kantud kuludest jätta 3% kostja kanda ja kostja menetluskuludest 97% hageja kanda.
4.Apellatsioonimenetluse kulud jätta 87% vastustaja ja 13% apellandi kanda.
5.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohtus võidakse kaebus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
1.29.06.2009 esitas Sergei A Harju Maakohtusse hagi Arutech Parimad Aknad OÜ vastu kahju suuruses 113 642.38 krooni ja ekspertiisitasu 5000 krooni väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduste põhjenduste kohaselt sõlmiti 27.06.2008 poolte vahel leping akende ostuks ja paigaldamiseks hageja kuuluvasse eluruumi. Töö täitmine hilines 3 nädalat. Töö vastuvõtmiseks mingit teadet ei antud ja kuna hageja oli akende paigaldamise päeval tööl, siis palus ta teisel isikul korterisse minna. Töö üleandmise-vastuvõtmise akt jäeti lihtsalt korterisse ja sellele hageja alla ei kirjutanud. Järgmisel päeval tööd üle vaadates avastas hageja puudusi. Hageja pöördus kostja poole ning kostja koostas 06.10.2008 märkuste kõrvaldamise akti. Aktis ei olnud märgitud puuduste kõrvaldamise tähtaega. 22.05.2009 Ehituskonsultant OÜ poolt teostatud ekspertiisi tulemusel tuvastati hagejale tekitatud kahju summas 113 642.38 krooni.
3.Hageja ei soovi enam kostja poolt puuduste kõrvaldamist, vaid rahalist hüvitist, et lasta vead parandada. Kuna hageja soovis korterit müüa, aga see ei olnud võimalik ebakvaliteetselt paigaldatud akende tõttu, siis on hagejale tekitatud kahju saamata jäänud tulu näol 100 000 krooni, seoses kinnisvara hindade langusega. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud. Hageja nõue on ebaselge ja tõendamata. Kostja ei hilinenud töö tegemisega. Kostjal oli õigus keelduda oma kohustuste täitmisest, sest hageja ei täitnud oma kohustust tasuda tellitud töö eest. Kuna hageja tasus ettemaksu ning teise osamaksu hilinemisega, lükkus lepingu täitmine edasi ka kostja poolt.
5.Tööd anti üle ning üleandmise-vastuvõtmise aktile kirjutas alla hageja poolt volitatud isik. Seega tuleb lugeda kostjapoolne kohustus kohaselt täidetuks. Asjaolu, et kostja allkirjastas 06.10.2008 märkuste kõrvaldamise akti, ei anna alust väiteks, et kostja tunnistas tööd ebakvaliteetseteks. Teostatud töödel esinesid mõned pisipuudused, kuid need ei anna alust tasu maksmisest ja tööde vastuvõtmisest keeldumiseks. 06.10.2008 märkuste
kõrvaldamise aktis uute ja pikemate aknalaudade paigaldamise ja täiendavate lisakinnituste ja pingutite paigaldamise kokkulepet saab käsitleda uue töö tegemisena, mitte puuduste kõrvaldamisena. Kuivõrd 15.08.2008 allkirjastatud üleandmisevastuvõtmise aktis ei ole puudusi fikseeritud, puudub kostjal kohustus ka mistahes puudusi kõrvaldada või hüvitada nende kõrvaldamiseks tehtud väidetavaid kulutusi.
6.Viivise arvestus, mis tugineb ekspertarvamusele, ei ole õige. Saamata jäänud tulu hüvitamise nõue summas 100 000 krooni on alusetu ja tõendamata. Arvestades ekspertarvamuse kvaliteeti ja faktilisi asjaolusid, ei olnud ekspertarvamuse tellimine vajalik ega põhjendatud ning seega ka tehtud kulutused ekspertiisile on põhjendamatud. Esimese astme kohtu otsus
7.10.01.2011 otsusega jättis Harju Maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
8.Otsuse põhjenduste kohaselt tuleb 27.06.2008 sõlmitud lepingut käsitleda töövõtulepinguna, pooltel lepingu olemuse üle vaidlus puudub. Vaidlus puudub selles, et 15.08.2008 täitis kostja omapoolse lepingust tuleneva kohustuse, paigaldades XXXXX XXX XX-XX XXXX XXXXXX asuvale hageja korterile plastaknad. Kuigi hageja asemel kirjutas töö üleandmise-vastuvõtmise aktile alla isik, keda hageja oli enda asemel korterisse saatnud, ei tähenda, et tööd jäid vastu võtmata. Kostja teostas töid hageja poolt määratud isiku M S juuresolekul ning nimetatud isik kirjutas ka tööde üleandmisevastuvõtuaktile alla. Kostjal ei olnud ega saanudki olla kahtlusi, et tööd on hagejale kohaselt üle antud. Kuivõrd hageja ei esitanud mistahes ettepanekuid ega pretensioone lepingus ettenähtud tähtajal, samuti ei korraldanud vastavalt lepingu p-le 2.5 omalt poolt töö vastuvõtmist kolme päeva jooksul pärast tööde lõpetamisest teada saamist, tuleb lugeda töö tehtuks ja hageja poolt vastuvõetuks.
9.Kuigi kostja väite kohaselt pöördus ta pretensiooniga Arutech Parimad Aknad OÜ Rakvere kontorisse paari päeva möödumisel tööde teostamisest ning vaatamata lubadusele, kedagi kohale ei tulnud, ei ole see millegagi tõendatud. Kostja on 18.09.2008 kirjaga teavitanud hagejat, et viimane on jätnud tehtud tööde eest on tasumata 10 482 krooni. Kostja 30.10.2008 kirja sisust nähtub, et alles pärast meeldetuletust võlgnevusest tekkisid hagejal pretensioonid töö suhtes.
10.Samas ei takista töö juures puuduste avastamine tööde vastuvõtmist. Puuduste kõrvaldamise akt koostati 06.10.2008. Selles on märgitud, et aknalauad on lühikesed, lastetoa aken ei ole loodis, paigaldamata on 10 ankrut ja puuduvad tõmmitsad. Hageja seletuse kohaselt pärast akti koostamist osa puudustest parandati. Aknalauad jäid vahetamata. Lepingus olid pooled kokku leppinud lühemas mõõdus aknalaudade valmistamises ja paigaldamises, kui on märgitud aktis.
11.Kui hageja soovis pärast tööde teostamist ja vastuvõtmist pikemaid aknalaudu, siis oleks tulnud tal esitada uus tellimus ning maksta selle eest. Kostja ei pidanud enam puudusi kõrvaldama, sest hageja oli jätnud täitmata oma lepingulise kohustuse olulises osas, maksmata oli 21 082 kroonist 10 482 krooni. Kostja teavitas hagejat 30.10.2008 kirjas, et kui hageja tasub võlgnevuse, siis on kostja valmis puudused likvideerima.
12.Hageja poolt nõutav 4155.48 krooni on ekspertiisiakti järgi töö, mis hõlmas uusi aknalaudu ja nende paigaldamist. Seda aga ei saa käsitleda lepingu mittetäitmisest tekkinud kahjuna. Kostja paigaldas hageja korteris aknalauad lepingus kokkulepitud mõõdus. Muude pisipuuduste kõrvaldamise kulusid hageja ei ole esitanud. Seega isegi kui kostja poolt jäid kõrvaldamata mõned pisipuudused, ei ole hageja selliseid puudusi konkreetselt välja toonud ning nende kõrvaldamise kulusid esitanud.
13.Hageja on arvestanud kahjuks ka viivise nõude summas 9486.90 krooni. Lepingu p 4.6 kohaselt on tellijal õigus nõuda täitjalt 0,15% viivise tasumist ilmnenud puuduste summast iga hilinenud päeva eest, kui täitja ei likvideeri puudusi p-s 2.7 toodud tähtajaks, see on 1 kuu jooksul pärast üleandmis-vastuvõtuakti allakirjutamist. Juhul kui hageja leidis, et
temal on kostja poolt kohustuste mittekohasest täitmisest tulenevalt õigus nõuda viivist, siis oleks selline nõue tulnud hagejale esitada. Kui aga tõlgendada hageja poolt 9486.90 krooni nõuet käesolevas hagis esitatud viivisena, siis on hageja nõue põhjendamata.
14.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 111 lg 1 kohaselt kui lepingupooltel on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Hageja jättis oma lepingulise kohustuse täitmata, mida tõendab Pärnu Maakohtu maksekäsus 20.04.2009 tehtud määrus, milles kohustati hagejat tasuma kostjale põhinõue 10 482 krooni ja kõrvalnõuded. Seega keeldus kostja põhjendatult puudusi kõrvaldamast enne, kui hageja on oma lepingulised kohustused kostja ees täitnud. Hageja ei ole kostjale pärast oma võlgnevuse tasumist teatanud, et ta soovib jätkuvalt kostja poolt puuduste kõrvaldamist, mistõttu on hageja kaotanud õiguse nõuda puuduste kõrvaldamist ning puuduste kõrvaldamata jätmisest tulenevat õigust nõuda viivist.
15.VÕS § 128 lg 4 kohaselt saamata jäänud tulu on kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Hageja väite kohaselt soovis ta pärast remonti korteri võõrandada, kuid kuna kostja töös esinesid puudused, siis ei õnnestunud temal korterit müüa enne kinnisvara hindade langust. VÕS § 127 lg 3 sätestab, et lepingulist kohustust rikkunud lepingupool peab hüvitama üksnes kahju, mida ta nägi rikkumise võimaliku tagajärjena ette või pidi ette nägema lepingu sõlmimise ajal, välja arvatud juhul, kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Kahju peab olema ettenähtav lepingu sõlmimise hetkel. Antud juhul on tõendamata, et kostja oleks teadnud hageja soovist pärast korteri remontimist see võõrandada ja võtnud seetõttu endale vastutusriski. Kostja ei saanud ega pidanudki ette nägema töövõtulepingu sõlmimisel kahju tekkimist hagejal, kuna hageja sellele asjaolule tähelepanu ei juhtinud. Korteriomand on käesoleva ajani müümata ning ühtegi tõendit ei ole esitatud, millest nähtuks, et hagejal oli lepingu sõlmimise ajal korteri müügi soov.
16.Samuti on alusetu ekspertarvamusele tehtud kulutuste hüvitamise nõue. Ekspertarvamuse sisust lähtuvalt ei olnud selle tellimine vajalik. Eelnevalt oli allkirjastatud puuduste kõrvaldamise akt, milles olid fikseeritud töös esinenud puudused. Kui hageja oleks tähtaegselt täitnud oma lepingulised kohustused, siis oleks ka kostja täitnud omapoolsed kohustused või oleks hagejal tekkinud õigus nõuda kostjalt oma kohustuste täitmist. Apellatsioonkaebus
17.S A palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega hagi osaliselt rahuldada ning mõista kostjalt välja tekitatud kahju 265.58 eurot ja jätta menetluskulud kostja kanda.
18.Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt teostas kostja töid hageja poolt määratud isiku M.S juuresolekul ning nimetatud isik kirjutas ka tööde vastuvõtuaktile alla. Antud väide ei vasta tõele. Kohtuistungil selgus, et korteriukse avas M.S oma isa palvel, kuna viimane ei saanud seda teha, kuigi apellant palus just nimelt M.S isal töömeestele uks avada. Tööde teostamise juures kedagi ei olnud ja pärast kasutati vastustaja tööliste poolt lihtsalt ära olukorda ning kästi M S alla kirjutada. Mingeid volitusi selleks ei olnud apellandi poolt M.Sle antud ja keegi ka talle ei teatanud, et tööd juba valmis on.
19.Kohus leidis, et apellandi korteris paigaldati aknalauad lepingus kokkulepitud mõõdus. Kohus jättis tähelepanuta, et puuduste kõrvaldamise aktis on tunnistatud puudusi aknalaudade osas ja kokku ei lepitud väiksemates aknalaudades. Mõõdud võttis vastustaja. Kohus on alusetult jätnud välja mõistmata tekitatud kahju 4155.48 krooni ehk 265.58 eurot. Apellant pöördus koheselt pärast tööde teostamist vastutaja poole ja seda korduvalt. Vastustaja põhjendus, et kuna apellant ei täitnud oma rahalisi kohustusi, ei pidanud ka nemad midagi tegema, ei ole asjakohane. Igasugustel töödel on garantii ja kuna tööd
teostati sisuliselt praagina, siis on alust ka nõuda kahju hüvitamist. Vastustaja kirjale, millest teatati, et tekitatud on kahju, ei reageeritud.
20.Kohus leidis, et ekspertarvamuse kulutuste nõue summas 5000 krooni on alusetu. Kohus jättis tähelepanuta, et hageja loobus selles osas kohtuistungil nõudest. Antud juhul on tegemist kohtu väga subjektiivse hinnanguga ja terve kohtumenetlus oli suunatud kostja huvide kaitsmisele kohtu poolt.
21.Kohus on kohtuotsuses kajastanud fakte, mis ei vasta tegelikele asjaoludele, otsus on põhjendamata ja keeleliselt arusaamatu. Samuti vastuoluline ja motiveerimata. Kohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme. Kohustused on mõlemal lepingupoolel, kuid antud juhul ei ole vastustaja oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud. Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et summa 4155.48 osas oli kostja nõus pidama kompromissläbirääkimisi. Vastustaja seisukoht
22.OÜ Arutech Parimad Aknad palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
23.Kolleegium, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, leiab, et maakohtu otsus tuleb vaidlustatud osas tühistada osaliselt menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus ja rahuldada hagi osaliselt. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.
24.TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega jäeti rahuldamata nõue 4155.48 krooni ja menetluskulude jaotuse osas. Vaidlustatud rahaline nõue koosneb lepingu alusel hageja poolt kostjale tasutud aknalaudade maksumusest 901.88 krooni, paigalduse maksumusest 2235.60 krooni ja aknalaudade demontaaži maksumusest, milleks hageja on arvestanud 1⁄2 paigaldamise kuludest ehk 1118 krooni.
25.Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste tegelikkuses asetleidnud asjaolude üle: 1) 27.06.2008 sõlmisid nad lepingu (t lk 12, lisa nr 1 lk 9-10), millega kostja kohustus valmistama ja paigaldama hageja eluruumi 6 akent koos 4 aknalaua ja 6 veeplekiga; aknaavad mõõtis kostja töötaja; 2) hageja tasus 27.06.2008 ja 03.07.2008 ettemaksuna 10 600 krooni (t lk 7); ülejäänud lepingujärgne tasu mõisteti kostjalt hageja kasuks välja maksekäsu kiirmenetluses määrusega 20.04.2009 (kostja tasus selle samal kuul); 4) paigaldus toimus 15.08.2008 ja üleandmise-vastuvõtmise aktile (t lk 66) andis allkirja isik, kelle käes olid hageja eluruumi võtmed; 5) 06.10.2008 allkirjastas kostja töötaja akti märkuste (puuduste) kohta töös (t lk 11, tõlge lk 72), kusjuures puudusena oli muuhulgas nimetatud aknaplokist lühemad aknalauad; 6) kostja keeldus puuduse kõrvaldamisest ja aknalauad on senini vahetamata.
26.Maakohus kvalifitseeris pooltevahelise suhte töövõtuks. Hageja on hagiavalduses lähtunud müügilepingu regulatsioonist. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub asja müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatav või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Arvestades vaidlusaluse puuduse iseloomu (valmistatud aknalauad olid võrreldes aknaplokkidega lühemad, seega ilmselt pigem valmistamise, mitte aga paigaldamise probleem), lähtub kolleegium vaidluse lahendamisel VÕS-i 11. peatüki (müügileping) ja 5. peatüki (kohustuse rikkumine) sätetest. Maakohus jättis tähelepanuta, et vaidluse lahendamisel omab olulist tähtsust asjaolu, et tegemist on tarbijalemüügiga VÕS § 208 lg 4 mõttes (majandustegevuses tegutsev müüja ja majandus- või kutsetegevuses mitte tegutsev füüsiline isik ostjana ning lepingu esemeks vallasasi).
27.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, milliste mõõtudega aknalauad kostja valmistas ja paigaldas. Seega tuleb tuvastada, kas on tõendatud hageja väide, et temale müüdud ja
paigaldatud aknalauad (nende mõõdud) ei vasta poolte vahel 27.06.2008 sõlmitud lepingu tingimustele. Kolleegium ei nõustu maakohtu järeldusega, et kuna paigaldatud aknalauad vastasid nendele mõõtudele, mis olid märgitud allkirjastatud lepingudokumendis (t lk 10), siis ei ole müüja lepingut rikkunud. Puudub vaidlus, et aknaavad mõõtis müüja esindaja, seega isik, kelle erialastele oskustele sai ostja tarbijana õigustatult tugineda. 06.10.2008 ja fotoga (t lk 16) on tõendatud, et valmistatud ja paigaldatud aknalauad on lühemad kui aknaplokid. Seega ilmselt ei sobi need tooted selleks otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse ning tõendatud on, et valmistatud ja paigaldatud asjad ei vasta lepingutingimustele VÕS § 217 lg 2 p 2 mõttes.
28.Kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muuhulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt (VÕS § 222 lg 1).
29.Käesolevas asjas on kostja kirjaga 30.10.2008 (t lk 61) tõendatud, et kostja nõustus esinenud puudused kõrvaldama, kuid alles peale seda, kui hageja on maksnud tasumata osa hinnast. Ringkonnakohus on seisukohal, et kostja keeldumine ei olnud kooskõlas seaduse ega pooltevahelise lepinguga. Kuigi faktiliselt olid valmistatud aknalauad ostja valduses alates 15.08.2008, siis õiguslikult ei olnud tööde vastuvõtmist toimunud ja ostuhinna tasumata osa tasumise kohustus ei olnud tulenevalt VÕS § 214 lg-st 2 sissenõutavaks muutunud. Lepingus oli lõpphinna tasumine seotud tööde vastuvõtmisega (p 3.2). Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et 15.08.2008 vormistatud üleandmisevastuvõtu akt tõendab asjade üleandmist ostjale kooskõlas pooltevahelise lepinguga. Puudub vaidlus, et aktile kirjutas alla mitte ostja, vaid isik, kelle kätte oli ostja andnud korteri võtmed, et paigaldajad korterisse sisse saaksid. Hageja eitab sel isikul tööde vastuvõtmiseks temapoolsete volituste olemasolu. Kostja ei tõendanud, et akti allkirjastanud isikul oleksid olnud volitused lisaks hageja korteri ukse avamisele/sulgemisele ka hageja nimel tööde vastuvõtmiseks või et nimetatud isik oleks allkirja andes kostja töötajatele volituste olemasolu kinnitanud. Seega ei ole tõendatud alused tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 118 lg 2 rakendamiseks. Hageja ei pidanudki paigaldamisega samal päeval vastuvõtmist korraldama, sest lepingu p-de 2.2 ja 2.5 kohaselt oli ta kohustatud korraldama tööde vastuvõtmise kolme päeva jooksul pärast tööde lõpetamise kohta teate saamist. Sellist teadet hagejale ei esitatud. Seega ei olnud põhjendatud ka müüja keeldumine puuduste kõrvaldamisest viitega pooltevahelistele vastastikustele kohustustele ning viitamine VÕS § 111 lg-le 1. Puudub vaidlus, et müüja ei kõrvaldanud puudusi ka siis, kui ostja maksekäsu kiirmenetluses tehtud kohtumääruse alusel tasumata hinnaosa aprillis 2009 tasus ega ole seda teinud ka kohtumenetluse ajal.
30.Asjakohased ei ole kostja vastuväited sel alusel, et kuna 15.08.2008 akt ei sisaldanud ostja pretensiooni puuduste kohta, siis puudub tal õigus neile hilisemalt viidata. Isegi kui lugeda nimetatud akti tööde vastuvõtmist tõendavaks dokumendiks (millega kolleegium eelmises otsuse punktis esitatud põhjenduste kohaselt ei nõustu), on selline seisukoht vastuolus VÕS § 219 lg-ga 1 ja § 220 lg-ga 2. Viidatud sätete kohaselt on ostetud asja kohustatud viivitamatult üle vaatama ja lepingule mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldama ainult ostja, kes sõlmis müügilepingu oma majandus- või kutsetegevuses. Tarbijast ostjale sellist kohustust seadusest ei tulene ja juhul, kui sellekohased punktid tarbijalemüügi lepingus sisalduvad, on need tühised vastavalt VÕS § 237 lg-le 1. Täiesti arusaamatuks jääb kostja seisukoht, nagu oleks 06.10.2008 akti näol tegemist täiesti uue töö tellimisega. Ükski tõend seda seisukohta ei kinnita.
31.Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et ostja on õigustatud ise asja parandama ja nõudma müüjalt selleks tehtud mõistlike kulude hüvitamist vastavalt VÕS § 222 lg-le 5. Hageja on oma eeldatavate kulude suuruseks määranud kokku 4155.48 krooni (nõue on lahti
kirjutatud otsuse p-s 24). Samas nähtub arvestusest, et hageja on paigaldamise kuluna arvestanud kõigi lepingujärgsete toodete paigaldamise eest tasutud kogu rahasummat 2235.60 krooni. Kuna aga aknalauad moodustasid lepinguobjektist vaid osa (lisaks 6 akent ja 6 veeplekki) ning aknalaudade paigaldamine seega paigaldusega seonduvate toimingute mahust mitte enam kui 1/3 osa, tuleb mõistliku kulu arvestamisel tuleb seda asjaolu arvesse võtta. Konkreetseid tõendeid kulu täpsemaks tõendamiseks hageja ei esitanud (näiteks hinnapakkumist). Eeltoodu alusel asub kolleegium seisukohale, et mõistliku kuluna puudustega aknalaudade vahetamiseks tuleb lugeda tõendatuks 3600 krooni ehk 230 eurot.
32.Lisaks nähtub vaidlustatud maakohtu otsusest, et selle resolutsioon ja põhjendav osa on vastuolulised. Nimelt jättis maakohus otsuse resolutsiooni kohaselt hagi täies ulatuses rahuldamata, sama järeldus nähtub ka otsuse p-st 13, kuid otsuse p-s 5 leidis kohus, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Sellisel kujul ei ole otsus selge ega üheselt mõistetav ning on vastuolus TsMS § 436 lg-ga 1, mille kohaselt peab kohtuotsus olema seaduslik. Otsuse sisu seaduslikkus on sätestatud TsMS §-s 442.
33.Hagi osalise rahuldamise korral tuleb menetluskulud jaotada vastavalt TsMS § 163 lg-le 1 võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Käesolevas asjas esitas hageja maakohtusse rahalise nõude suuruses 118 642.38 krooni. Maakohus jättis selle täies ulatuses rahuldamata. Apellatsiooniastmes vaidlustas hageja otsuse 4155.48 krooni osas. Sellest kuulub rahuldamisele 3600 krooni. Seega kuulub hagi rahuldamisele 3% ulatuses. Järelikult jäävad hageja maakohtus kantud menetluskuludest kostja kanda 3% ja kostja menetluskuludest hageja kanda 97%. Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele 87% ulatuses. Seega apellatsioonimenetluses kantud kuludest jäävad 13% hageja ja 87% kostja kanda.
Ulvi Loonurm
Malle Seppik
Imbi Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.