Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Kohtulahendid Õigusaktid EL õigus Küsi Kohtud Valdkonnad MCP Konto

Otsi

Kohtulahendid
Õigusaktid
ELi õigus
Kohtud
Valdkonnad

Tööriistad

Brauserilaiendus
MCP-server
Minu konto
Paketid ja hinnad

Nimistu

Kontakt
Privaatsus
nimistu.ee
Toeta tegevust

Allikad

Riigi Teataja
EUR-Lex
HUDOC
Riigikohus

lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ

Kohtulahendid/2-09-57994/8

Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohus · 06.01.2011

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tallinna Ringkonnakohus
Kohtuasja number: 2-09-57994/8
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Võlaõigus › Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu
Menetlusliik: Hagimenetlus
Kuulutamise aeg: 06.01.2011
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 1406

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Salvesta kogumikku

Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Lääne Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-11-25

Lääne Ringkonnaprokuratuur · Sissetulev kiri · 2024-11-21

Lõuna Ringkonnaprokuratuur · Väljaminev kiri · 2024-12-13

Päästeamet · Väljaminev kiri · 2026-07-06

Päästeamet · Sissetulev kiri · 2026-07-06

Politsei- ja Piirivalveamet · Väljaminev kiri · 2026-07-03

Viidatud sätted

Riigi Teataja

TsMS § 405 lg 1Lihtmenetlus VÕS § 422 lg 1Kohustuslik kindlustus ja sundkindlustus TsMS § 367Viivisenõuded kõrvalnõudena TsMS § 637 lg 21Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise alused VÕS § 108 lg 1Kohustuse täitmise nõudmine VÕS § 39 lg 1Tüüptingimuste tõlgendamine VÕS § 444Kindlustusriski võimalikkuse suurendamise keeld

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja

2-09-57994/5Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja03.12.2010

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

If P&C Insurance AS10100168(Kostja)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-09-57994

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Iko Nõmm, Margo Klaar, Gaida Kivinurm

Määruse tegemise aeg ja koht

06.01.2011, Tallinn

Tsiviilasja number

2-09-57994

Tsiviilasi

Sergei Šolohhovi hagi IF P&C Insurance AS vastu põhivõla 1711,81 euro (26 784 krooni) ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend

1711,81 eurot (26 784 krooni)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

IF P&C Insurance AS apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Sergei Šolohhov (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXX XX-X XXXXXXX); Kostja IF P&C Insurance AS (registrikood 10100168, asukoht Pronksi 19, Tallinn), esindaja Allan Habict.

Harju Maakohtu 03.12.2010 otsus

RESOLUTSIOON

1.Keelduda IF P&C Insurance AS-i apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus peale käesoleva kohtumääruse jõustumist apellandile.

2.Toimetada käesolev kohtumäärus apellandile kätte ja edastada vastustajale. Edasikaebe kord Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest alates. Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Asjaolud ja menetluse käik

Sarnased lahendid

Võlaõigus

04.09.20262-26-15854/5Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
04.09.20262-26-118512/3Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
03.09.20262-24-549/54Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
02.09.20262-25-17128/21Pärnu Maakohus Paide kohtumaja
01.09.20262-26-115627/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
31.08.20262-26-112398/5Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1.05.11.2009 esitas Sergei Šolohhov (hageja) Harju Maakohtule hagi IF P&C Insurance AS (kostja) vastu kindlustushüvitise 26 784 krooni (1711,81 euro) välja mõistmiseks. Samuti palus hageja mõista kostjalt välja viivise 05.11.2009 seisuga 1633,58 krooni (104,40 euro) ja alates kohtuotsuse tegemist viivise 0,1 % põhinõudest päevas kuni põhinõude täitmiseni.

2.08.02.2010 võttis kohus hagi menetlusse ja kohustas kostjat vastama hagiavaldusele kirjalikult.

3.25.02.2010 vastuses vaidles kostja hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Maakohtu otsus ja selle põhjendused

4.03.12.2010 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja põhivõla 26 784 krooni (1711,81 eurot), 05.11.2009 seisuga viivise 1633,58 krooni (104,40 eurot) ja alates 03.12.2010 viivise 0,1% põhivõlast päevas kuni põhivõla tasumiseni. Viivise maksimumsuuruseks kokku on 10% põhivõlast. Menetluskulud jäid kostja kanda ja kohus mõistis kostjalt riigituludesse välja riigilõivu summas 5850 krooni (373,88 eurot).

5.15.01.2009 väljastatud kindlustuspoliisilt nähtuvalt on Piret Ilves ja kostja sõlminud sõidukindlustuslepingu sõiduki Chevrolet Alero suhtes. 05.11.2009 on Piret Ilves andnud hagejale nõusoleku nõuda kindlustuslepingu täitmist.

6.Vaidlus puudub selles, et 19.07.2009 sõitis hageja sõidukiga Chevrolet Alero Tallinnas Tehnika tänaval, kus sõiduki mootor seiskus. Eriteadmistega isiku A. Vink 28.10.2009 arvamuse kohaselt oli sõiduki mootorisse sattunud läbi õhuvõtusüsteemi suurem kogus vett, mille tagajärjel mootor seiskus ning kahjustatud võis saada ka mõni keps. Vedeliku sattumiseks mootorisse peab vedeliku tasapind maapinnast olema 62 cm kõrgusel, kuna sellisel kõrgusel asub õhuvõttesüsteemi toru ots.

7.Kindlustuspoliisi kohaselt oli kindlustusriskiks muuhulgas õnnetusjuhtum. Vastavalt sõidukikindlustuse tingimuste p 37 loetakse õnnetusjuhtumiks kindlustusobjekti kahjustumist või hävimist mistahes ootamatu sündmuse või teo tagajärjel. Tingimuste p 39 kohaselt ei loeta õnnetusjuhtumiks kindlustusobjekti kahjustumist või hävimist, mis on tekkinud kindlustusobjekti mootori toitesüsteemi sattunud vee tagajärjel, kui kindlustusobjektiga sõideti või kindlustusobjekti kasutati vee või lumega kaetud teel või maa-alal. VÕS § 39 lg 1 sätestab, et tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Kohus leidis, et tingimuste p 39 ei saa tõlgendada selliselt, et kui tee on veega kaetud ning vesi satub mootori toitesüsteemi, siis on igal juhul kindlustuskaitse välistatud. Kindlustuslepingu mõtteks ei saa olla kindlustuskaitse välistamine juhul, kus mootori toitesüsteemi satub vett olukorras, kus sõidukit kasutati tavalisel vihmamärjal teel. Kohtu hinnangul on selle punkti eesmärgiks välistada kindlustuskaitse olukorras, kui sõidukit kasutatakse teel, kus veetase on tavalisest oluliselt kõrgem ning sõidukijuht peab aru saama, et sellise veetasemega teel sõites võib vesi mootori toitesüsteemi sattuda ja kindlustusobjekti kahjustada.

8.Kohus leidis, et tõendatud ei ole asjaolu, et vett oli teel sellisel hulgal, millest hageja sai eeldada, et vesi võib sattuda mootori toitesüsteemi. Kostja poolt esitatud foto on tehtud Tehnika ja Wismari tänava ristmikust. Hageja selgituste kohaselt seiskus aga tema juhitud sõiduk ristmikust 60 meetrit edasi. Seega ei tõenda foto vee kõrgust sündmuskohal. Eriteadmistega isiku arvamuse kohaselt peab õhuvõttesüsteemi sattumiseks olema vesi maapinnast 62 cm kõrgusel. Samas möönis kostja ka ise, et vee sattumiseks õhuvõttesüsteemi ei pea veetase olema 62 cm, vaid sõiduki liikumise tulemusel kuhjub sõiduki ette veesammas, mis ulatub selle kõrguseni. 15.11.2010 istungil nõustusid pooled, et vee tase ei olnud 62 cm. Kohus leidis, et ka asjaolust, et sõiduki liikumise tulemusena tõusis veesammas 62 cm kõrgusele, ei saa teha järeldust, et hageja pidi vee tõusu sellisele kõrgusele ette nägema. Hageja selgituste kohaselt oli sarnane olukord linnas igal pool. Muid tõendeid veetaseme kohta teel kohtule esitatud ei ole. Seega sõidukindlustuse tingimuste p-s 39 sätestatud välistus käesoleval juhul ei kohaldu.

9.Samuti ei nõustunud kohus kostjaga, et tegemist ei olnud ootamatu sündmusega. Kuna kohus tuvastas, et hageja ei saanud eeldada, et vesi võib sattuda mootori toitesüsteemi, siis tuleb vee sattumist toitesüsteemi ning selle tagajärjel mootori kahjustumist pidada ootamatuks

2(4)

sündmuseks.

10.Kohus ei nõustunud ka kostjaga, et hageja suurendas kindlustusriski VÕS § 444 järgi. Kuna hageja ei saanud eeldada, et vesi võib sattuda mootori toitesüsteemi, siis ei saanud liiklemiseks mõeldud teel sõitmine ka kindlustusriski suurendada.

11.VÕS § 422 lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. OÜ Värvaltrans remondi eelkalkulatsioonist nähtuvalt on remondi maksumus 29 784 krooni (1903,54 eurot). Arvestades, et omavastutus oli 3000 krooni (191,73 eurot), siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 26 784 krooni (1711,81 eurot).

12.Hageja on palunud välja mõista ka viivise. Kindlustuse üldtingimuste p 72 sätestab, et kui kindlustusandja viivitab oma kohustuste täitmisega, on kindlustusandja kohustatud maksma kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku nõudmisel viivist 0,1 % väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva kohta, kuid mitte rohkem kui 10 % väljamaksmisele kuuluvast summast. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 05.11.2009 seisuga summas 1633,58 krooni (104,40 eurot). Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt 0,1 % päevas alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku ei tohi viivis ületada 10 % põhinõudest. Apellatsioonkaebus

13.Kostja ei nõustunud Harju Maakohtu 03.12.2010 otsusega ja esitas selle peale 31.12.2010 apellatsioonkaebuse. Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 03.12.2010 otsuse ning teha asjas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus on ebaõigesti kohaldanud kindlustustingimuste TS 2006I p-i 37 ning leidnud, et tegemist on kindlustusjuhtumiga. Kuivõrd tegemist ei saanud olla ootamatu kahju tekkimisega, siis ei ole tegemist ka kindlustusjuhtumiga. Kindlustusobjekt kahjustus antud juhul mootori toitesüsteemi sattunud vee tagajärjel, kuna kindlustusobjekti kasutati veega kaetud teel, siis ei kuulu kahju hüvitamisele. Kahju ei kuuluks hüvitamisele ka VÕS §-de 444 ja 445 alusel. Kuivõrd sõidukiga üleujutatud teelõigule sõitmisega suurendas sõiduki valdaja kindlustusriski 100%, siis ei kuuluks ka sellel alusel hagi rahuldamisele. Ringkonnakohtu seisukoht

14.Ringkonnakohus tutvunud apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et IF P&C Insurance AS apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda.

15.Käesoleval juhul esitas hageja kohtusse raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis kostjalt kindlustushüvitise 26 784 krooni (1711,81 euro) ja viivise väljamõistmist. Järelikult oli tegemist lihtmenetluses menetletava hagiga TsMS § 405 lg 1 tähenduses. Viidatud asjas saab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Maakohus ei ole edasikaebamiseks luba andnud. Asjaolu, et maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 21

3(4)

tähenduses. Edasikaebamise korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, mille puhul edasikaebamise luba ei anta, sest edasikaebamine ei ole välistatud ka muudel TsMS § 637 lg-s 21 sätestatud alustel.

16.Ringkonnakohtu hinnangul ei esine käesolevas tsiviilasjas aluseid, mille alusel saaks väita, et maakohus on selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaal- või menetlusõiguse normi või selgelt ebaõigesti tõendeid hinnanud või rikkunud ärakuulamise õigust. Asjaolu, et apellant maakohtu otsusega ei nõustu ja sisustab vaidluse lahendamisel aluseks võetud õigusnorme maakohtust erinevalt, ei anna alust pidada maakohtu otsust ebaõigeks. Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks õiguslik alus.

Iko Nõmm

Margo Klaar

Gaida Kivinurm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

28.08.20262-26-101004/17Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

27.08.20262-26-13942/4Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja