2-09-57994/5 - Võlaõigus - Kindlustuslepingud - Hagid kindlustusandja vastu - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

6.Riigilõivu riigituludesse tasumisega viivitamisel korral tuleb IIAS-ilt tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni tasumata riigilõivu summalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 05.11.2009.a esitatud hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt sõitis hageja 19.07.2009.a sõidukiga Chevrolet Alero Tallinnas Tehnika tänaval, kui sõiduki mootor seiskus ja enam ei käivitunud. Sellel päeval sadas Tallinnas maha suur hulk sademeid ja tänavatel oli suur kogus vett. Sõiduki suhtes oli PI ja kostja vahel sõlmitud kindlustusleping. PI on andnud hagejale õiguse nõuda kostjalt kindlustuslepingu täitmist. Eriteadmistega isiku hinnangu kohaselt põhjustas mootori seiskumise mootorisse läbi õhuvõtusüsteemi sattunud suurem kogus vett. Sõiduki remondi eelkalkulatsiooni kohaselt on remondi maksumuseks 29 784 krooni. Kosja on keeldunud kahju hüvitamast. Hageja leiab, et sõidukikindlustuse tingimuste TS 20061 p 39 on tühine. Selle kohaselt ei loeta õnnetusjuhtumiks kindlustusobjekti kahjustamist või hävimist, mis on tekkinud kindlustusobjekti mootori toitesüsteemi sattunud vee tagajärjel, kui kindlustusobjektiga sõideti või kindlustusobjekti kasutati vee või lumega kaetud teel või maa-alal. Nimetatud lepingupunkt on kindlustusvõtjat ebamõistlikult kahjustav. Sõiduautot kasutatakse tavapäraselt teel sõitmiseks ja Eesti ilmastikuoludes on üldkasutatavad teed pidevalt kaetud veega. Samuti on see lepingupunkt üllatuslik ja arusaamatu. Kuna kostja on kindlustushüvitise maksmisega viivitanud, siis on kostja kohustatud tasuma hagejale ka viivist. Kindlustuse üldtingimuste punkt 72 kohaselt on kostja kohustatud hagejale maksma viivist 0,1 % väljamaksmisele kuuluvast summast päevas, kuid mitte rohkem kui 10 % väljamaksmisele kuuluvast summas. Arvestades omavastutust summas 3000 krooni palus hageja kostjalt välja mõista kindlustushüvitise 26 784 krooni. Samuti palus hageja kostjalt välja mõista viivise 05.11.2009.a seisuga 1633,58 krooni ja alates kohtuotsuse tegemist viivise 0,1 % põhinõudest päevas kuni põhinõude täitmiseni.

Kostja vaidles hagile vastu. 19.07.2009.a sadas Tallinnas maha 17 mm sademeid, mis tekitas lokaalseid üleujutusi. Tehnika tänav oli Wismari tänavaga ristumise kohas vihmaveega üle ujutatud. Asjatundja arvamusest nähtuvalt pidi vedeliku sattumisel mootorisse vedeliku tasapind maapinnast olema 62 cm kõrgusel. Sellel kõrgusel asub õhuvõttesüsteemi toru ots, mille kaudu vesi mootorisse tungis. Kindlustustingimuste TS 20061 p 37 kohaselt loetakse õnnetusjuhtumiks kindlustusobjekti kahjustumist või hävimist mistahes ootamatu sündmuse või teo tagajärjel. Sõitmisel teelõigul, mille veetase on niivõrd kõrge, et vesi tungib õhuvõttesüsteemi otsani ning selle tõttu kahju tekkimist, ei saa lugeda ootamatuks ja ettenägematuks juhtumiks. Hageja pidi tajuma, et vihma tõttu on osadel teelõikudel tekkinud üleujutus. Samuti nägi hageja, et tema pärisuunavööndis seisavad sõidukid sisselülitatud ohutuledega. Tulenevalt kindlustustingimuste TS 20061 p 39 ei ole tegemist kindlustusjuhtumiga. Isegi juhul, kui tegemist on kindlustusjuhtumiga, ei kuuluks kahju hüvitamisele võlaõigusseaduse (VÕS) § 444 ja 445 alusel, kuna hageja suurendas kindlustusriski, kui sõitis üleujutatud teelõigule. Kohtu põhjendused 15.01.2009.a väljastatud kindlustuspoliisilt nähtuvalt on PI ja kostja sõlminud sõidukindlustuslepingu sõiduki Chevrolet Alero suhtes. 05.11.2009.a on PI andnud hagejale nõusoleku nõuda kindlustuslepingu täitmist. Vaidlus puudub selles, et 19.07.2009.a sõitis hageja sõidukiga Chevrolet Alero Tallinnas Tehnika tänaval, kus sõiduki mootor seiskus. Eriteadmistega isiku A. V 28.10.2009.a arvamuse kohaselt oli sõiduki mootorisse sattunud läbi õhuvõtusüsteemi suurem kogus vett, mille tagajärjel mootor seiskus ning kahjustatud võis saada ka mõni keps. Vedeliku sattumiseks mootorisse peab vedeliku tasapind maapinnast olema 62 cm kõrgusel, kuna sellisel kõrgusel asub õhuvõttesüsteemi toru ots. Kindlustuspoliisi kohaselt oli kindlustusriskiks muuhulgas õnnetusjuhtum. Vastavalt sõidukikindlustuse tingimuste p 37 loetakse õnnetusjuhtumiks kindlustusobjekti kahjustumist või hävimist mistahes ootamatu sündmuse või teo tagajärjel. Tingimuste p 39 kohaselt ei loeta õnnetusjuhtumiks kindlustusobjekti kahjustumist või hävimist, mis on tekkinud kindlustusobjekti mootori toitesüsteemi sattunud vee tagajärjel, kui kindlustusobjektiga sõideti või kindlustusobjekti kasutati vee või lumega kaetud teel või maa-alal. VÕS § 39 lg 1 sätestab, et tüüptingimust tuleb tõlgendada nii, nagu teise lepingupoolega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel mõistma pidi. Kahtluse korral tõlgendatakse tüüptingimust tingimuse kasutaja kahjuks. Kohus leiab, et tingimuste p 39 ei saa tõlgendada selliselt, et kui tee on veega kaetud ning vesi satub mootori toitesüsteemi, siis on igal juhul kindlustuskaitse välistatud. Kindlustuslepingu mõtteks ei saa olla kindlustuskaitse välistamine juhul, kus mootori toitesüsteemi satub vett olukorras, kus sõidukit kasutati tavalisel vihmamärjal teel. Kohtu hinnangul on selle punkti eesmärgiks välistada kindlustuskaitse olukorras, kui sõidukit kasutatakse teel, kus veetase on tavalisest oluliselt kõrgem ning sõidukijuht peab aru saama, et sellise veetasemega teel sõites võib vesi mootori toitesüsteemi sattuda ja kindlustusobjekti kahjustada.

Kohus leiab, et tõendatud ei ole asjaolu, et vett oli teel sellisel hulgal, millest hageja sai eeldada, et vesi võib sattuda mootori toitesüsteemi. Kostja poolt esitatud foto on tehtud Tehnika ja Wismari tänava ristmikust. Hageja selgituste kohaselt seiskus aga tema juhitud sõiduk ristmikust 60 meetrit edasi. Seega ei tõenda foto vee kõrgust sündmuskohal. Eriteadmistega isiku arvamuse kohaselt peab õhuvõttesüsteemi sattumiseks olema vesi maapinnast 62 cm kõrgusel. Samas möönis kostja ka ise, et vee sattumiseks õhuvõttesüsteemi ei pea veetase olema 62 cm, vaid sõiduki liikumise tulemusel kuhjub sõiduki ette veesammas, mis ulatub selle kõrguseni. 15.11.2010.a istungil nõustusid pooled, et vee tase ei olnud 62 cm. Kohus leiab, et ka asjaolust, et sõiduki liikumise tulemusena tõusis veesammas 62 cm kõrgusele, ei saa teha järeldust, et hageja pidi vee tõusu sellisele kõrgusele ette nägema. Hageja selgituste kohaselt oli sarnane olukord linnas igal pool. Muid tõendeid veetaseme kohta teel kohtule esitatud ei ole. Seega sõidukindlustuse tingimuste p-s 39 sätestatud välistus käesoleval juhul ei kohaldu. Samuti ei nõustu kohus kostjaga, et tegemist ei olnud ootamatu sündmusega. Kuna kohus tuvastas, et hageja ei saanud eeldada, et vesi võib sattuda mootori toitesüsteemi, siis tuleb vee sattumist toitesüsteemi ning selle tagajärjel mootori kahjustumist pidada ootamatuks sündmuseks. Kohus ei nõustu ka kostjaga, et hageja suurendas kindlustusriski VÕS § 444 järgi. Kuna hageja ei saanud eeldada, et vesi võib sattuda mootori toitesüsteemi, siis ei saanud liiklemiseks mõeldud teel sõitmine ka kindlustusriski suurendada. VÕS § 422 lg 1 sätestab, et kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Vastavalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. OÜ V remondi eelkalkulatsioonist nähtuvalt on remondi maksumus 29 784 krooni. Arvestades, et omavastutus oli 3000 krooni, siis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 26 784 krooni. Hageja on palunud välja mõista ka viivise. Kindlustuse üldtingimuste p 72 sätestab, et kui kindlustusandja viivitab oma kohustuste täitmisega, on kindlustusandja kohustatud maksma kindlustushüvitise saamiseks õigustatud isiku nõudmisel viivist 0,1 % väljamaksmisele kuuluvast summast iga viivitatud päeva kohta, kuid mitte rohkem kui 10 % väljamaksmisele kuuluvast summast. Vastavalt TsMS § 367 esimesele lausele võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 05.11.2009.a seisuga summas 1633,58 krooni. Lisaks tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis põhivõlalt 0,1 % päevas alates kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni, kuid kokku ei tohi viivis ületada 10 % põhinõudest. Ülaltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. 08.10.2010.a määrusega andis kohus hagejale menetlusabi ja vabastas ta riigilõivu tasumisest summas 5850 krooni (hagiavalduselt pidi riigilõivu tasuma 6 000 krooni, hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 150 krooni). Vastavalt TsMS § 190 lg 3, menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel. Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse. Seega tuleb kostjalt riigituludesse välja mõista riigilõiv 5850 krooni. TsMS § 179 lg 5 sätestab, et kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Seega tuleb kostjal tasuda riigilõiv riigituludesse 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. TsMS § 179 lg 9 sätestab, et nõude tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Kohus märgib seda ka menetluskulude väljamõistmise lahendis.