Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 06.01.2011.a. tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-08-91684
Kohtuasi
AS ME hagi PS vastu poolte vahel 29.05.2007.a. sõlmitud töövõtulepingust tuleneva võla 172.880.- krooni ja viivise 42.200.- krooni väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
172.880.- krooni
Menetlusosalised
Hageja: AS ME(r.k. XXX, asukoht XXX); Hageja esindaja: Eva L (JI) Kostja: PS(i.k. XXX, elukoht XXX või XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon Jätta rahuldamata AS ME hagi PS vastu poolte vahel 29.05.2007.a. sõlmitud töövõtulepingust tuleneva võla 172.880.- krooni ja viivise 42.200.- krooni väljamõistmiseks. Menetluskulude väljamõistmine Jätta AS ME menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud.
20.05.2007.a. sõlmisid pooled töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja kui töövõtja teostama kostjale kui tellijale hoone XXX, kinnistule ehitatava ehitise avatäidete valmistamise (lepingu p. 2.2). Kostja kohustus oli tehtud töö eest tasu maksta.
2.Lepingu maksumuseks leppisid pooled kokku 630.000.- krooni + käibemaks 18 % (lepingu p. 8.1.). Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
3.Hagiavalduse kohaselt esitas hageja kostjale 2 arvet: 31.10.2007.a. arve 0444 343.380.krooni maksmiseks maksetähtajaga 14.11.2007.a., millest kostjal on tasumata 143.380.- krooni ja 24.09.2008.a. arve 0304 summas 29.500.- krooni maksetähtajaga 01.10.2008, millest kostja ei ole tasunud midagi. Hageja on seisukohal, et kostjal on täitmata oma lepingust tulenevad kohustused summas 172.880.- krooni, mille hageja palub kostjalt välja mõista.
4.Tulenevalt asjaolust, et kostja on oma kohustuste täitmisega viivituses, palus hageja hagi esitamisel kostjalt välja mõista ka viivise 120.854.- krooni hagi esitamise aja seisuga 0,2 % päevas põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 16.02.2010.a. kohtuistungil vähendas hageja hagetava viivise suurust 42.200.- kroonini ( t/l 92).
4.Hageja tugines oma nõude esitamisel kostja vastu VÕS §-dele 8 lg 2, 9 lg 1, 76 lg 1, 2 ja 3, 82 lg 7, 113 ja § 635 lg 1 sätestatule ning TsMS § 3 lg 1, 162 lg 2 ja 367 sätestatule ning oli seisukohal, et poolte vahel on sõlmitud tarbijatöövõtuleping..
5.Oma nõudeid kostja vastu soovis hageja tõendada järgmiste dokumentaalsete tõenditega: poolte vahel sõlmitud töövõtulepinguga, kostjale esitatud arvetega ja JIAS nõudekirjaga kostjale. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.
6.Kostja on seisukohal, et hageja ei ole töövõtulepingus kokkulepitud töid kostjale kuuluval objektil lõpetanud, mistõttu puudub hagejal alus ka viimase osamakse sissenõudmiseks. Töövõtulepinguga võttis kostja omale kohustuse teostada XXX asuvad objekti avatäite tööd. Lepingu p-s 2.3 kinnitab hageja, et töövõttu kuuluvad kõik lepingu p 2.2 realiseerimiseks vajalikud tööd, materjalid ja töövahendid ning lepingu p-s 3.1 lubab hageja teostada lepingu raames määratletud tööd suure professionaalsusega ja lepingus ettenähtud kvaliteedinõudeid täites. Lepingu p-s 6.1.3 võtab hageja endale kohustuse ehitada vastavalt kehtivatele normidele ja heale ehitustavale. Kostja väidetel on hagejal tegemata ja lõpetamata järgmised tööd:
- hageja ei ole kostjale esitanud korrektset projektmaterjali, mille esitamise näeb ette Ehitusseadus ja mille alusel on võimalik kontrollida ja võrrelda toodete ning paigalduse vastavust kehtivatele ehitusnormidele; - avatäidete paigaldusvuukide täide ei vasta normidele, mistõttu võivad kahjustatud saada hoone üldkonstruktsioonid; - hoone teise korruse aken KS-11 on seinast väljas, s.o. ei ole seinaga paralleelselt loodis; - hoone teise korruse trepihallis olev metallist nurgapost ei ole soojustatud vastavalt nõuetele; - kõigil paigaldatud avatäidetel on tänaseni küljes vaid esmaseks fikseerimiseks vajalikud kandurid, mis oleks olnud võimalik eemaldada koheselt peale vuugitäidete paigaldamist/kuivamist.
7.Kostja on seisukohal, et tema on käitunud vastavalt lepingule. Kostja ei ole keeldunud tasumast teostatud tööde eest, kuid tulenevalt tegemata ja lõpetamata töödest ja lepingu p-s 8.2 kokkulepitust ei ole kostjal tekkinud kohustust tasuda III osamakset. Kostja on seisukohal, et III osamakse maksmise kohustus tekkib tal pärast hageja poolt tööde teostamist. Kostja on tasunud hagejale ettemaksuarve 223.020.- krooni 01.06.2007.a. ning sellele lisaks I etapis teostatud tööde eest 118.000.- krooni 01.10.2007.a. ja 200.000.- krooni 07.01.2008.a. , seega kokku 318.000.- krooni. II etapi tööde eest ei ole tasu muutunud sissenõutavaks ja kostjal ei ole tekkinud kohustust lepingus kokkulepitud tasu maksta, kuna hageja ei ole objektil saavutanud põhivalmidust. Kuna hagejal pole õigust nõuda põhivõlga, pole tal õigust nõuda ka viivist.
8.Oma vastuväidete tõendamiseks esitas hageja Finantsplaneerimise Osaühingu poolt koostatud ehitise ehitus-tehnilise ekspertiisi (eelhinnangu) XXX vallas ehitise kohta, tehnilise ekspertiisi koosoleku protokolli 11. augustist 2008.a., maksekorralduste koopiad lepinguliste kohustuste täitmise kohta hagejale ja fotod ehitisest. Hageja seisukoht kostja vastuse osas.
9.Vastuses kostja vastusele väitis hageja, et kostja väide nagu poleks hagejale üle antud projektmaterjali, ei ole õige, kostjale on üle antud tootejoonised. Pealegi ei ole kostja kunagi ühtegi pretensiooni hagejale esitanud selle kohta, et dokumentatsioon on esitamata. Avatäidete paigaldusvuukide täite mittevastavuse osas normidele leiab hageja, et juhul kui avatäidete paigaldusvuukide täide on saanud vigastada kolmanda isiku poolt teostatud fassaadtööde käigus, on neid võimalik enne katteliistude paigaldamist parandada. Hoone II korruse aken KS-11 on paigaldatud vastavalt soklile, mille ülaseina väline serv oli välja ehitamata. Ka kostja poolt esitatud tehnilise ekspertiisi koosoleku protokollist nähtub, et hageja on selgitanud, et aken on mõõdetud ja paigaldatud tellija esindaja etteantud näpunäidete kohaselt. Ka ei ole kostja kunagi esitanud hagejale ühtegi pretensiooni nimetatud akna kohta. II korruse trepihallis olev metallist nurgapost on soojustatud vastavalt Schüco kataloogilahendusele, seega vastab see nõuetele. Kostja ei ole hagejale esitanud ühtegi pretensiooni seoses metallpostiga. Metallpost on aga tõepoolest viimistlemata, sest kostja keeldus maksmast tehtud tööde eest. Metallposti väljastpoolt viimistlemise eest ei ole hageja kostjale arvet esitanud. Esmaseks fikseerimiseks vajalikud kandurid pidid saama asendatud katteliistu alusklemmliistuga peale fassaadi viimistlustööde tegemist, milleks pidi jääma avatäite välisserva ja krohvipinna vahele 20 mm vahe. Tellija eemaloleku ja krohvimistöid teostanud isikute tähelepanu puudumise tõttu on avatäidete raamid sisse krohvitud, mistõttu pole olnud võimalik ajutisi kinnitusi klemmliistude ja neid katvate liistudega asendada. Hageja märgib, et ei ole kostjale nimetatu eest ka arvet esitanud.
10.Hageja on seisukohal, et vastavalt poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu p-le 8.2 on tööde teostamise põhivalmidus saavutatud kui konstruktsioonid ja kõik klaasid on paigaldatud. Selle töö on hageja omalt poolt teostanud, mis tähendab, et põhivalmidus on saavutatud. Kuna pooled on lepingus kokku leppinud, et tööde eest tasumine toimub ettemaksuna ja vastavalt teostatud tööde etappidele ning hageja on esitanud kostjale ka kõigi teostatud tööde eest arved, on hagejal õigus nõuda kõikide arvete tasumist, s.h viivise tasumist.
11.Kostja väited hageja poolt teostatud tööde puuduste kohta on asjakohatud ja tõendamata. Kostja tuginemine 25.04.2008.a. koostatud ehitise ehitus-tehnilisele ekspertiisile on asjakohatu, kuna tegemist on eelhinnanguga ning ka ekspert on asunud seisukohale, et kogu majaga seotud probleemid tulenevad kehvast või olematust projekti juhtimisest (omanikujärelevalvest). Projekti juhtimisel ei ole silmas peetud maja kui tervikut, vaid lahendatud üksikjuhtumeid terviklikku lahendit unustades. Hageja seisukoha kohaselt ei tõenda kostja poolt esitatud fotod mida ja millal on pildistatud.
12.Kostja ei ole esitanud hagejale ühtegi täpsustatud kirjalikku pretensiooni hageja poolt teostatud tööde kohta enne käesolevat kohtuvaidlust. VÕS § § 644 lg 1 p 5 kohaselt pidi hageja teatama lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei saa tellija tugineda töö lepingutingimustele mittevastavusele kui ta ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt. Kohtuotsuse põhjendused.
13.Pooled ei vaidle selle üle, et - nad sõlmisid 20.05.2007.a. töövõtulepingu, mille kohaselt pidi hageja kui töövõtja teostama kostjale kui tellijale ehitise XXX, avatäidete valmistamise ja paigaldamise; - lepingu maksumuseks lepiti kokku 630.000.- krooni + käibemaks; - kostja kohustus oli hagejale tehtud töö eest tasu maksta; - kostja ei ole esitanud hagejale ühtegi kirjalikku pretensiooni töövõtja poolt teostatud töö lepingutingimustele mittevastavuse kohta.
14.Kohus on seisukohal, et vaidluse lahendamisel poolte vahel kuuluvad kohaldamisele VÕS § 76 lg 1 ja lg 3 sätted, mis sätestavad, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele ning, et kohustus loetakse täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil, ning sama seaduse 36. peatüki sätted, mis reguleerivad töövõtulepingu erisusi võrreldes võlaõigusseaduses sätestatud üldnormidega lepingust tulenevate kohustuste rikkumiste puhuks. VÕS § 635 lg 1 kohaselt on töövõtuleping leping mille kohaselt kohustub üks isik ehk töövõtja valmistama asja, muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse ja teine isik ehk tellija maksma selle eest tasu. Kohus on seisukohal, et poolte vahel sõlmitud leping ei ole tarbijatöövõtuleping VÕS § 635 lg 4 mõttes, sest nimetatud sätte järgi loetakse tarbijatöövõtuks üksnes selline töövõtuleping, mille esemeks on teenuse osutamine tarbija vallasasja suhtes, samuti tarbijale vallasasja valmistamine või tootmine. Kuna poolte vahel oli sõlmitud leping ehituse teenuse osutamiseks tellija kinnisasja suhtes, ei ole poolte vahel sõlmitud töövõtuleping tarbijatöövõtuleping. Samale seisukohale asus oma lahendis 3-2-1-80-08 ka Riigikohus.
15.Selleks, et võtta seisukoht kas hageja nõue lepingujärgse tasu väljamõistmiseks kostjalt kuulub rahuldamisele, tuleb kohtul kontrollida kas lepingupooled täitsid oma lepingust tulenevad kohustused vastavalt kokkulepitule. Kuna töövõtulepingust tulenevad kohustused on üksteise suhtes vastastikuses suhtes, kontrollib kohus kas hageja lepingust tulenev tasunõue on muutunud
sissenõutavaks, sest kostja on esitanud hageja tasunõudele sellekohase vastuväite põhjendades, et tasunõue ei ole muutunud sissenõutavaks, sest hageja ei ole lepingus kokkulepitud töid lõpetanud.
16.Kohus on seisukohal, et hageja nõude rahuldamise eelduseks ehk töövõtja tasunõude sissenõutavaks muutumise eelduseks on üldjuhul VÕS § 637 lg 3 kohaselt töö valmimine. VÕS § 637 lg 4 sätestab sellest erandi, s.o. et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue VÕS § 637 lg 4 esimese lause järgi sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või töö loetakse vastuvõetuks. VÕS § 638 esimese lause järgi on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Sama paragrahvi teise lause järgi loetakse töö vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja antud mõistliku tähtaja jooksul.
17.Käesoleval juhul on pooled lepingu p-s 13.1 kokku leppinud, et tööde vastuvõtmine toimub üleandmis-vastuvõtmis aktiga peale tööettevõtja kõigi lepingujärgsete kohustuste täitmist, tööde üleandmis-vastuvõtuakti koostab töövõtja ja esitab selle tellijale allkirjastamiseks ning tellija on kohustatud vastava akti kolme tööpäeva jooksul pärast kättesaamist allkirjastama ja tööettevõtjale tagastama. Vastuvõtmisest keeldumise korral peab tellija eelnimetatud tähtaja jooksul kirjalikult esitama töövõtjale motiveeritud otsuse vastuvõtmisest keeldumise kohta, vastasel korral loetakse töö vastuvõetuks (lepingu p 13.1.1). Seega on poolte vahel sõlmitud lepingu p-s 13.1.1 kokkulepitud tööde vastuvõtmise kord vastavuses VÕS § 637 lõikega 4 ehk pooled leppisid kokku, et tehtud tööd antakse üle tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga.
18.Tulenevalt asjaolust, et hageja ei ole kohtule esitatud tõenditega tõendanud, et tema kui töövõtja oleks koostanud tööde üleandmise-vastuvõtmise akti ja selle kostjale kui töö tellijale esitanud, milles lepingupooled lepingu p-s 13.1 ja 13.1.1. kokku leppisid ning kohtu käsutuses puuduvad ka tõendid selle kohta, et töövõtja poolt teostatud töö saaks kostja poolt vastuvõetuks lugeda, sest lepingu p 13.1.1 kohaselt loetakse töö vastuvõetuks kui töö tellija keeldub esitamast töövõtjale motiveeritud otsust töö vastuvõtmisest keeldumise kohta, ei ole töövõtja tasunõue poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu järgi muutunud sissenõutavaks ja hagi rahuldamisele ei kuulu. Eelpoolnimetatud asjaolude tõendamise koormus lasub hagejal kui töövõtjal. Ka sellele seisukohale asus Riigikohus oma lahendis 3-2-1-80-08.
19.Kohus leiab, et kuivõrd hageja töövõtjana ei ole kostjale kui töö tellijale teostatud töid üle andnud ega tehtud töid ei saa ka vastuvõetuks lugeda, millest tulenevalt ei ole hageja tasunõue kostja vastu muutunud sissenõutavaks, puudub kohtuotsuses vajadus analüüsida poolte väiteid sellest kas hageja teostas tehtud töid kvaliteetselt või mitte, sest pooled on lepingu p-s 3.1.1. kokku leppinud, et töö vastuvõtmisest keelduda saab tellija motiveeritud otsusega vaid pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti esitamist talle.
20.Kostja poolt kohtule esitatud maksekorraldused tõendavad, et kostja on hagejale maksnud kokku lepitud lepingutasust kokku kolme maksekorraldusega 541.020.- krooni (t/l 64-66), millest tulenevalt hageja hagiavalduses toodud väited nagu oleks kostja talle esitatud arvete alusel tasunud 200.000.- krooni, ei ole õiged.
21.Kuna kohus jätab rahuldamata hageja nõude põhivõla väljamõistmiseks, puudub hagejal õigus nõuda kostjalt ka viiviseid VÕS § 113 sätestatu kohaselt. Tõendid, mida kohus otsuse tegemisel ei arvesta.
22.Kohus jätab tulenevalt TsMS § 238 lg 5 sätestatust kohtuotsuse tegemisel arvestamata hageja poolt esitatud JIAS nõudekirjaga kostjale ja kostja poolt esitatud Finantsplaneerimise
Osaühingu poolt koostatud ehitise ehitus-tehnilise ekspertiisi (eelhinnangu) Nugise tee 17, Haabneemes, Viimsi vallas ehitise kohta, tehnilise ekspertiisi koosoleku protokolli 11. augustist 2008.a. ja fotod ehitisest, sest nimetatud tõendid ei oma vaidluse lahendamisel tõenduslikku tähendust tulenevalt kohtuotsuse põhjendustest. Menetluskulude jaotamine.
23.Tulenevalt asjaolust, et kohus jätab hageja nõude rahuldamata, jäävad hageja menetluskulud, s.o. hagi esitamisel tasutud riigilõiv ja hageja esindajakulu TsMS § 162 lg 1 alusel hageja kanda tema enda kanda. Kostjal menetluskulusid käesolevas tsiviilvaidluses ei ole. Tsiviilasja hinna määramine.
24.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 122 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on tsiviilasja hind hagihind ning TsMS §-st 133 lõikest 1, mille kohaselt arvutatakse hagihind põhinõude järgi. Tulenevalt asjaolust, et hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 172.880.- krooni, ongi see käesolevas tsiviilasjas tsiviilasja hinnaks. Kohtunik:
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.