2-10-30592/21 - Võlaõigus - Kahju õigusvastane tekitamine - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse (TsMS § 187 lg 6). Hageja nõue 22.06.2010 kohtule esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja I lõhkunud hageja ukse ning mõlemad kostjad on rikkunud hageja kodurahu. 28.12.2009 kostis korterist 14 alates 21.30 magamist häiriv väga vali muusika. Kell 22.15 läks hageja abikaasa A.F. muusikat mängivat kostjat I korrale kutsuma, mille peale viimane, olles ilmselt ka alkoholijoobes, muutus vägivaldseks, võttis A. Florenilt kaela ümbert kinni ja üritas füüsilist valu teha. A. Floreni ja kostja I vahel tekkis rüselus. A. Floren taandus pärast enda kaitsmist oma korterisse. Kostja I ründas teda jälle, rebides katki A. Floreni särgi ja dressipluusi, kuid viimasel õnnestus korteri 12 turvauks kostja I ees sulgeda. Kostja I jätkas laamendamist ja lõhkumist, lüües jalgade ja kätega korteri 12 metallist välisust, tekitades uksele kaks silmnähtavat mõlki ja värvikahjustusi. A. Floren kutsus seoses 28.12.2009 juhtumiga politsei ning kostjat I karistati seoses juhtumiga väärteo korras. 29.12.2009 kostja I vabandas A. Floreni ees, lubas oma käitumist majaelanikuna parandada ja korvata uksele tehtud kahjustused. Kumbagi lubadust kostja I täitnud ei ole: uks on endiselt kahjustatud ja ta jätkab hoone elanike rahu rikkumist. Hageja on saanud kaks remondikalkulatsiooni, mille kohaselt ukse taastamisremondi maksumus on ühel juhul 4107,50 krooni ja teisel 7135,80 krooni, seejuures reservatsiooniga, et summad võivad muutuda ja lisandub transpordikulu. Uue ukse ostmise korral oleks ukse hinnaks 6300 krooni. Lisaks peaks värvimisel hageja olema ilma välisukseta umbes kolm päeva ja endist kvaliteeti enam ei saavutata. Tekitatud kahjust on kostja I hüvitanud hagejale 100 krooni. Kostjad elavad hoones alates 2005. aastast ning kostja I tegevuse ning kostja II tegevusetuse kaudu on häirinud hageja kodurahu alates sellest ajast. Enne kostjate hoonesse kolimist valitses hageja korteri trepikojas normaalne rahu ja kord. Kostja I kodurahu häiriv tegevus on seisnenud peamiselt järgmises teisi majaelanikke mittearvestavas ja tugevalt häirivas tegevuses: väga valju diskomuusika sagedane mängimine sageli õhtu- ja ööajal, mis eeldab vähemalt korrale kutsumist, aga tihti ei anna ka see tulemust; kärarikkad olengud kostjate korteris sageli õhtu- ja ööajal, millega kaasneb lärm trepikojas; rahu rikkumine seoses 28.12.2009 ukse lõhkumise episoodiga: valju muusika kuulamine hilisõhtul, hageja ukse prõmmimine, vägivald hageja abikaasa suhtes; hageja uksekella laskmine ja fonoluku kaudu kontakteerumine muu põhjuseta, kui hageja häirimine; kostja I teeb oma korteris kellaaega valimata jõutreeninguid ja pillab ilmselt mingeid kange või sangpomme sellise mürtsuga põrandale, et see majaelanikke häirib (eriti kui see toimub ajal, mil inimesed tavaliselt magavad); kostjad sulgevad oma korteri ust spetsiifilise valju pauguga, seda ka ööajal; hoone ühiskasutatavas trepikojas suitsetamine; muu tegevus, mis mõeldud vaid kaaselanike häirimiseks: trepikoja tulede väljalülitamine pimedal ajal, trepikoja välisukse sihilik lahti jätmine (sulguri eemaldamine) jms. Kosta I tegevuse puhul torkab alati silma rahulolu sellest, et tema tegevusega häiritakse tugevalt hoone teisi elanikke. Mõnel juhul on see kostja ainus eesmärk. Hageja, tema abikaasa A. Floren ja teised majaelanikud on läbi aastate palunud pidevalt kostjatel teiste majaelanike rahu häirimine lõpetada, kuid tulemusteta. Küll on hageja abikaasa korduvalt abistanud kostjaid erinevate praktiliste probleemide lahendamisel, lootes vastastikusele mõistmisele ja kostjate poolt teiste majaelanikega arvestamist. See lootus ei ole täitunud, ükski abinõu ei ole töötanud. Kostja II ei ole võtnud kasutusele meetmeid kostja I ohjeldamiseks majarahu saavutamiseks ja mõlemad on olnud teavitatud sellest, kui väga nende teisi mittearvestav käitumine häirib. Kostja II on korduvalt kaitsnud kostja I tegevust majaelanike rahu häirimisel, st tal puudub kavatsus kostjat I ise korrale kutsuda ja rahu taastada. Kostjate tõttu on rikutud hageja perekonna, kuid ilmselt ka teiste majaelanike, öörahu, väikeste laste öö- ja päevauni, pingutusi ja aega nõuab kostjate korralekutsumine, sh politsei kaasamine rahu taastamiseks. Selle tulemusena peab hageja ja tema perekond puhkamise ja normaalse perekonnaelu asemel jagelema kostjatega ning kannatama kostjate tegevusest põhjustatud pingeid ja negatiivseid emotsioone. Hageja pöördus kahju hüvitamiseks 29.05.2010 pretensioonkirjaga kostjate poole, kuid kostjad ei ole kahju hüvitanud. Hageja 2(6)

kuna hageja ja A. Floren teevad alates märtsist 2010 remonti kostjate all olevas korteris. Kostjate poeg ei saa päeval magada, sest A. Floren puurib betooni. Kostjad ei ole temalt moraalset kahju nõudnud. Üks naaber J.S. kolis ära, kuna ta ei saanud elada A. Floreni kõrvalkorteris. Ka tema vastu oli A. Floren allkirju kogunud. Kostjatele jääb mulje, et hagiavalduse esitamise eesmärk on kostjatelt raha välja nõuda ja kostjate arvelt rikastuda. 13.12.2010 kohtuistung Hageja esindaja jäi esitatud nõude juurde. Hageja korteri uks on kahjustatud ja see tekkis 2009 detsembri lõpus kostja I poolt jalgadega ukse peksmise tagajärjel. Uksel on mõlgid ja kriimud, ja hageja soovib endise olukorra taastamist. See vajab uue ukse paigaldamist, mis hageja hinnangul ja vastavalt esitatud tõenditele maksab 6200 krooni. Hageja ei saa kuidagi tõendada talle tekitatud moraalse kahju suurust, vaid ainult näidata, kuidas talle selline kahju on tekitatud. Kostjat I on peale hageja korrale kutsunud ka teised majaelanikud, toimub süstemaatiline teiste majaelanike ja nende öörahu häirimine. On perioode, kus saab pikalt rahulikult ja normaalselt elada, aga tuleb ette perioode, kus normaalne elu ei ole võimalik ja aastate jooksul selline asi häirib. Isegi summa äramaksmine ei suudaks korvata hageja kogu moraalset kahju, aga see võiks olla piisav, et kostja hoiduks edaspidise sellise kahju tekitamisest. Kostja II ei ole korteriomanikuna takistanud kostja I tegevust ja hageja soovib, et ka kostja II võtaks osa kahju hüvitamisest. Kostja esindaja leidis, et esitatud hagi ei kuulu rahuldamisele nii ukse lõhkumise kui moraalse kahju nõude osas, kahju ei ole tekkinud. Tunnistaja A.F. on hagejaga ühine positsioon ja tema ütlused ei ole erapooletud. Paikvaatlusel uksel tuvastatud kahte heledamat laiku võib vaadelda tavapärasest elutegevusest ukse kulumisena. Hageja ei ole suutnud tõendada, et kostjate perekond oleks tekitanud hagiavalduses märgitud perioodi vältel pidevalt sellist kahju, mis õigustaks mittevaralise kahju väljamõistmist. Kostja valju muusika kuulamine ei ole selline sündmus, mille eest peaks välja mõistma rahalise hüvitise. Kohtu põhjendused ja menetluskulude jaotus

3.Järgnevalt hindab kohus, kas ja millises osas tuleb hagejale tekkinud kahju kostjalt I välja mõista. Hageja on seisukohal, et hagejale tekitatud kahju tuleb hüvitada VÕS § 132 lg 3 teises lauses sätestatu alusel, mille kohaselt kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Hageja on kahju suuruse tõendamiseks esitanud kaks remondikalkulatsiooni, millest ühel juhul on ukse taastamisremondi maksumus 4107,50 krooni (tl 12) ja teisel 7135,80 krooni (tl 13), seejuures reservatsiooniga, et summad võivad muutuda ja lisandub transpordikulu. Uue ukse ostmise korral oleks ukse hinnaks 6300 krooni (tl 14). Hageja on viidanud veel sellele, et ukse värvimisel peaks ta olema ilma välisukseta umbes kolm päeva ja endist ukse kvaliteeti enam ei saavutata. Kohus ei nõustu hagejaga selles, et hageja ukse parandamine on selle väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas ja talle tuleks maksta hüvitis, mis vastab uue ukse väärtusele. See oleks vastuolus VÕS § 127 lg-s 5 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt tuleb kahjuhüvitisest maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel. Sellisel juhul oleks hageja kahju tekitamise läbi rikastunud, kuna ta saaks hüvitise uue samaväärse asja soetamiseks ja ka kahjustatud asja endale jätta. Kohtu arvates ei ole hageja uks hävinud ega kahjustatud sedavõrd, mis tingiks ukse väljavahetamise. Kohus lähtub kahjuhüvitise määramisel VÕS § 132 lõike 2 esimeses lauses sätestatust, mille kohaselt kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Ukse võimalikku väärtuse vähenemist hageja tõendanud ei ole. 30.11.2010 vaatlusel (tl 73-74) oli XXXX elamu korteri nr 12 välisuksel ukselingi kõrgusel ja veidi madalamal hoolikal vaatlemisel tuvastatav kaks heledamat lohku (fotod tl 98). Tekitatud kahjustustega on rikutud üksnes ukse välimust, ilu, mitte selle tarbimisväärtust, mis aga kohtu arvates ei tähenda, et kostjalt ei peaks kahju väljamõistmisele kuuluma. VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Seega peab kostja vastutama kogu hagejale õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Kohus lähtub ukse taastamisremondi maksumuse määramisel OÜ Timecolors taastusremondi kalkulatsioonist (tl 12), mille kohaselt on ukse demontaaz ja montaaz 907,50 kr; ettevalmistus värvimiseks ja värvimine 1600 kr; värv ja abimaterjalid 1600 kr; kokku 4107,50 krooni. AS Benefit remondikalkulatsioonist (tl 13) ei nähtu remondimaksumuse 7135,80 krooni koosseis ja esitatud remondimaksumus on ka ukse kohta ebamõistlikult kõrge. Tekitatud kahjust on kostja I hüvitanud hagejale 100 krooni. Kostjalt tuleb seoses kahju tekitamisega hageja kasuks välja mõista ukse parandamise mõistlik kulutus 4007,50 krooni.