Tartu Maakohus
Kohtunik
Kersti Kerstna-Vaks
Määruse tegemise aeg ja koht
5. jaanuar 2011, Tartu kohtumaja
Tsiviilasi
Aljona Kolossova hagi Aleksandr Tretjakovi vastu ühisvara jagamiseks
Tsiviilasja number
2-10-11195
Menetlustoiming
kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine; riigilõivu tagastamine; hagi tagamise tühistamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: Aljona Kolossova hageja esindaja: volikirja alusel Helen Pahk (e-post [email protected]) kostja: Aleksandr Tretjakov kostja esindaja: volikirja alusel Sergei Desjatnikov (e-post [email protected])
Menetluse liik
kirjalik menetlus
Tartu Maakohtu menetluses on Aljona Kolossova hagi Aleksandr Tretjakovi vastu ühisvara jagamiseks. Hageja palub tunnistada XXX kinnistu 1⁄2 mõttelist osa poolte ühisvara hulka kuuluvaks ning jagada ühisvara nii, et kummalegi poolele jääb 1⁄4 mõttelist osa kinnistust või mõista kostjalt hageja kui omandist ilma jäänud abikaasa kasuks välja rahaline hüvitis (tlk 10-11, 48-49). 19.04.2010 määrusega andis kohus Aljona Kolossovale menetlusabi riigilõivu tasumiseks. Kohus määras, et Aljona Kolossoval tuleb maksta riigilõiv 10 000 krooni igakuiste 1000 krooni suuruste osamaksetena kümne kuu jooksul alates määruse jõustumisest (tlk 28-29). 05.01.2011 seisuga on hageja tasunud riigilõivust kokku 9000 krooni. 03.06.2010 määrusega rahuldas kohus taotluse hagi tagamiseks. Kohus määras, et kinnistusraamatusse tuleb kanda Aleksandr Tretjakovile kuuluvale 1⁄2 mõttelisele osale XXX külas Tartu vallas Tartumaal asuvale XXX kinnistule (registriosa nr XXX ) vastuväide Aleksandr Tretjakovi käsutusõiguse piiramiseks Aljona Kolossova kasuks (tlk 37-38). 03.01.2011 esitasid pooled kompromissi, mille paluvad kinnitada ja menetluse lõpetada kohtuistungit pidamata. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest ja paluvad tagastada hagejale poole tasutud riigilõivust. Hageja palub hagi tagamise tühistada ning edastada määruse kinnistusregistrile.
TsMS § 430 lg 1 sätestab, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus leiab, et ei esine aluseid kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada. TsMS § 190 lg 4 näeb ette, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi või avalduse rahuldamata või läbi vaatamata jätmise või asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja. Käesolevas asjas tulnuks tasuda hagiavalduse esitamisel riigilõivu kokku 10 000 krooni, kuid hageja on seoses menetlusabi andmisega maksnud 05.01.2011 seisuga riigilõivu kokku 9000 krooni. Seega tuleks hagejalt mõista riigi tuludesse välja tasumata riigilõiv 1000 krooni. Samas sätestab TsMS § 150 lg 2 p 1, et pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled sõlmivad kompromissi. Arvestades TsMS § 150 lg 2 p 1 ja § 190 lg 4 koosmõjus, tuleb lõppkokkuvõttes tagastada hagejale 4000 krooni ning tasumata riigilõivu 1000 krooni hagejal tasuda ega seda temalt riigi kasuks välja mõista ei tule. TsMS § 445 lg 2 ja § 386 lg 2, 4 alusel ning hageja taotlust arvestades tuleb hagi tagamine tühistada.
Kohtunik
2/2
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.