Tsiviilasi nr 2-10-52145
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Maimu Laumets
Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
05. jaanuar 2011. a, Jõgeva kohtumaja
Tsiviilasi
Mxxxx Sxxx hagi Eesti Vabariigi vastu kutsehaigusega põhjustatud tervisekahju hüvitamiseks Hageja: Mxxxx Sxxx (isikukood xxxxxxxxxxx; elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx); Hageja lepinguline esindaja: Tõnu Kõrda (Tõnu Kõrda Õigusbüroo; asukoht Teenuste 4-11, tabasalu 76901; e-post: [email protected]); Kostja Eesti Vabariik Sotsiaalkindlustusameti kaudu (asukoht Lembitu 12, Tallinn 15092)
Menetlusosalised ja nende esindajad
Menetluse liik
2-10-52145
Kirjalikus menetluses
Jätta läbi vaatamata MxxxxxSxxx hagi Eesti Vabariigi vastu kutsehaigusega põhjustatud tervisekahju hüvitamiseks. Menetluskulude jaotus
Sotsiaalkindlustusamet teatas avalduses kohtule, et hageja nõue on täidetud ja taotles asja menetluse lõpetamist. Hageja esitas 30.12.2010. a kohtule avalduse hagi tagasivõtmiseks põhjendusel, et kostja on tema pangakontole kandnud nõutud summad ja sellega rahuldanud hageja nõude. Kohtu seisukoht Kohus leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Hageja on hagi tagasi võtnud kuna kostja on tema nõude rahuldanud. Hageja esitas kohtule Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Tartu büroo 17.11.2010.a otsused (tl 15-18), millega on otsustatud maksta hagejale saamata jäänud kahjuhüvitist 30 194,89 krooni ja määratud hagejale kahjuhüvitis alates 01.12.2010-31.01.2013 6858,60 krooni kuus. Seega on hageja nõue täidetud. TsMS § 424 lg 1 kohaselt võib hageja hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni eelmenetluse lõpuni. TsMS § 423 lg 1 p 2 näeb ette, et kui hageja on hagi tagasi võtnud, jätab kohus hagi läbi vaatamata. Kohus selgitab hagi läbivaatamata jätmise tagajärgi: vastavalt TsMS § 426 lg-le 1 loetakse hagi läbivaatamata jätmise korral, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda sama hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 märgib kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 5 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud. Hageja on hagi tagasi võtnud seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seega jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. TsMS § 1741 lg 1 alusel määrab kohus kostja poolt hüvitatavad menetluskulud kindlaks käesoleva määrusega. Hageja on esitanud oma menetluskulude nimekirja. Selle põhjal on hageja menetluskuluks lepingulisele esindajale tasu õigusabi eest summas 5000 krooni. Hageja taotleb nimetatud summa hüvitamist kostjalt. Kostja vaidles hageja menetluskuludele sellises ulatuses vastu. Kostja arvates ei ole menetluskulud sellises ulatuses tõendatud ega põhjendatud. Kostja leiab ka, et kulude tasumist tuleb tõendada kassa sissetuleku orderiga või pangakonto väljavõttega. Hageja ei ole tõendeid tasumise kohta esitanud. Kostja hinnangul on mõistlik summa kohtumenetluskuludeks 3000 krooni. TsMS § 175 lg 1 esimene lause näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja on esitanud menetluskulu tõendava dokumendina Tõnu Kõrda Õigusbüroo 23.11.2010. a arve nr 2610 summas 5000 krooni (tl 35). Arve selgitustest nähtub, et arve on esitatud asja materjalidega tutvumiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja vormistamiseks kulunud 5 (viie) töötunni eest tasumääraga 1000 krooni tund. Kohus leiab, et arvestades hagi asjaolusid on hageja lepingulise esindaja poolt materjalidega tutvumiseks ja hagi koostamiseks märgitud töömaht olnud vajalik ja põhjendatud ning selle eest arvestatud tasumäär mõistlik. Hageja menetluskulu jääb ka Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a. määrusega nr 137 kehtestatud teistelt menetlusosalistelt sissenõutava lepingulise esindaja kulude maksimaalse kulu piiresse. Selle määrusega kinnitatud lepingulise esindaja ja nõustaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärade
kohaselt sõltub tsiviilasjas lepingulise esindaja kuludena teiselt poolelt väljamõistetava kulu maksimaalne suurus tsiviilasja hinnast. Hagihind lähtudes TsMS § 124 lg-st 1 ja § 129 lg-st 2 tulenevalt on 90 146,49 krooni (28 419 krooni + 9 x 6858,61 krooni) ehk 5761,63 eurot. Määruse nr 137 § 1 lg 1 järgi, kui tsiviilasja hind on kuni 6400 eurot, on maksimaalselt sissenõutav kulu 3200 eurot. Kohus leiab, et kostja vastuväide selle kohta, et hageja ei ole esitanud menetluskulu tasumist tõendavat dokumenti, ei ole aluseks menetluskulude väljamõistmata jätmist. Tsiviilkohtumenetluse seadustik ei nõua, et menetluskulud oleksid avalduse esitamise ajal kantud. TsMS § 174 lg 3 kohaselt tuleb hüvitatava summa kindlakstegemise avaldusele lisada menetluskulude nimekiri. Menetluskulude tasumise kohta tõendite esitamine ei ole kohustuslik. Eeltoodu alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hageja lepingulise esindaja kulu taotletud ulatuses, s.o 5000 krooni (319,56 eurot).
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.