Harju Maakohus
Tsiviilasja menetlev kohtunik
Meelis Eerik
Määruse tegemise aeg ja koht
04.01.2011. a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-09-51160
Tsiviilasi
ELIAS-i (registrikood XXX, asukoht XXX) hagi AA(A , isikukood XXX, elukoht XXX) vastu 14 800 krooni saamiseks
Menetlustoimingu tegemise viis
Kirjalik menetlus
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine
Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused 07.10.2009 esitas ELIAS Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse AA vastu. 05.11.2010 määrusega anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 02.12.2010 määrusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse. 30.12.2010
esitasid pooled kohtule kompromissi, milles paluvad kompromissi kinnitada ja menetlus antud tsiviilasjas lõpetada. Pooled on menetluse lõpetamise tagajärgedest teadlikud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 alusel võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 alusel ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et antud kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega ega riku olulist avalikku huvi. Samuti on kompromiss täidetav. Kohus on kompromissi alusel tasumisele kuuluvad summad arvestanud ümber Eesti kroonidest eurodesse. Kohus lähtub kehtivast Euroopa Keskpanga vahetuskursist, mille kohaselt 1 euro võrdub 15,6466 Eesti krooniga. TsMS § 432 alusel, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled on teadlikud kompromissi sõlmimise õiguslikest tagajärgedest. Hageja taotleb poole hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Hageja on tasunud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivu 750 krooni ehk 47,93 eurot ja hagiavalduse esitamisel 26.11.2010 maksekorraldusega nr 12252 täiendavalt 450 krooni ehk 28,76 eurot. Kokku on riigilõivu tasutud 76,69 eurot. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Seega kuulub hagejale tagastamisele pool antud tsiviilasjas hagiavalduse esitamise eest tasutud riigilõivust summas 38,35 eurot. Menetluskulude jaotamisel lähtub kohus TsMS § 168 lg-st 3, mille kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kokku leppinud, et hageja tasutud riigilõiv jääb 50% ulatuses kostja kanda. Kokkuleppe kohaselt poolte muud menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Pooled on TsMS § 661 lg 4 alusel kokku leppinud, et loobuvad antud määruse peale määruskaebuse esitamise õigusest.
Meelis Eerik Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.