Aktiva Finance Group OÜ hagi X.G vastu 611 euro 32 sendi suuruse põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks
Tsiviilasja hind
1303 eurot 52 senti
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja Aktiva Finance Group OÜ (registrikood 10746479), lepinguline esindaja Sigrid Rahkema (e-post ) Kostja X.G (isikukood XXX, elukoht XXX 17– 17, XXX, xxx, XXX, e-post , )
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Aktiva Finance Group OÜ 31.07.2025 hagi X.G vastu 611 euro 32 sendise põhivõla ja kõrvalnõuete saamiseks tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Mõista X.G-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks lepingu nr 2084197 alusel välja põhivõlg 578 eurot 37 senti, 12.08.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 413 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja viivis 24% aastas alates 13.08.2025 kuni põhivõla (578 eurot 37) täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhivõlg.
3.Jätta menetluskulud X.G kanda ning mõista X.G-lt Aktiva Finance Group OÜ kasuks välja menetluskulud 488 eurot ning võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis menetluskuludelt (488 eurot) alates tagaseljaotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
5.Toimetada tagaseljaotsus pooltele kätte. Edasikaebamise kord Pooled võivad tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 630 lg 1 kohaselt esitada kohtuotsuse peale Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mille esitamise tähtaeg on TsMS § 632 lg 1 kohaselt 30 päeva alates kohtuotsuse apellatsioonkaebuse esitajale
kättetoimetamisest, kuid teatavakstegemisest.
mitte
rohkem
kui
viis
kuud
kohtuotsuse
avalikult
Kostja võib esitada TsMS §-de 415 ja 416 kohaselt tagaseljaotsuse peale kaja, kui ta jättis hagile tähtaegselt vastamata mõjuval põhjusel. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada Tartu Maakohtule 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kätte toimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv, mille suurus on pool hagi hinnast, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Kajale tuleb lisada nõuetekohane vastus hagile. Selgitus menetlusabi taotlejale Apellatsioonkaebuse esitamiseks saab taotleda menetlusabi TsMS §-de 180–190 kohaselt. Menetlusabi andmise taotlus ei peata TsMS § 187 lg-te 5 ja 6 kohaselt aga seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Kaebuse esitamise tähtaja järgimiseks tuleb esitada tähtaja kestel ka kaebus või teha muu menetlustoiming, mille jaoks on menetlusabi taotletud. Kohus annab apellatsioonkaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva menetlusabi taotlemisega seotud puuduse kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Aktiva Finance Group OÜ (hageja) esitas 12.08.2025 hagi X.G (kostja) vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 611 eurot 32 senti ja kõrvalnõuded tulenevalt Telia Eesti AS (teenusepakkuja) ja kostja vahel sõlmitud tarbijakrediidi- ja kindlustuslepingust, millest tulenevad nõuded on teenusepakkuja hagejale loovutanud.
1.1.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid teenusepakkuja ja hageja 18.02.2022 tarbijakrediidilepingu nr 2084197 (leping I) ja 18.02.2022 seadmekindlustuse (leping II) (dtl 17). Lepingu I järgi sai kostja krediiti 898 eurot 88 senti, krediidi kulukuse määraga 28,5% aastas, mille sihtotstarve oli Asus TUF Gaming F15, väärtusega 799 eurot, omandamise finantseerimine (dtl 17 ja 18). Lepingu järgi oli fikseeritud intressimäär 21,90% aastas, maksegraafik oli koostatud annuiteedi põhimõttel ning kostja kohustus krediidi tagastama 12 igakuise maksega (dtl 17 ja 18). Seadmekindlustus sõlmiti kaubale kindlustusmaksega 10 eurot ja 90 senti ning omavastutusega 89 eurot ja 90 senti (dtl 24). Kostja krediidivõimelisuse hindamisel tugines teenusepakkuja kostja esitatud andmetele sissetulekute, finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta (dtl 6 ja 21-22). Asjakohased pangakonto väljavõtted ning andmekogude päringud puudusid. Kostjal oli seisuga 30.04.2022 jäänud 20.03.2022 makse tähtajaliselt tasumata, tasudes selle eest mai kuu jooksul (dtl 60 ja 62). Seejärel jättis kostja tasumata 20.05.2022 ja 20.06.2022 maksed (dtl 64). Hagiavalduse kohaselt on tegemist lepingurikkumisega. Teenusepakkuja andis kostja lepingurikkumise tõttu talle 07.07.2022 täiendava tähtaja maksete teostamiseks kuni 21.07.2022 ning hoiatas kostjat, et kui kostja ei tasu selleks ajaks võlgnevust 150 eurot 10 senti, on teenusepakkujal õigus kostjaga sõlmitud lepingud üles öelda VÕS § 416 lg 1 kohaselt (dtl 72). Pärast hoiatuse tegemist jättis kostja ka 20.07.2022 makse tasumata (dtl 67). Kuivõrd kostja võlgnevust ei tasunud, ütles teenusepakkuja 21.08.2022 kostjaga sõlmitud leping I üles). Lepingu ülesütlemisega muutus kogu võlgnevus sissenõutavaks. Teenusepakkuja saatis kostja e-posti aadressile 31.08.2022 arve 20.09.2022 2
seadmekindlustuse maksega, millele oli lisatud maksmata lepingute võlad kokku 290 eurot ja 20 senti ning põhivõla jääkväärtused 401 eurot ja 78 senti (dtl 68 ja 70). Hageja selgitas, et kostja on leping I kehtivuse ajal tagastanud hagejale põhiosa katteks 209 eurot 42 senti, seega on põhivõlg 609 eurot 48 senti (dtl 9). Kostjal on tasumata teenuste eest leping II järgi kokku maksmata 51 eurot 84 senti (dtl 9). Hageja ei ole tasunud leping I järgi intressi kokku 38 eurot 90 senti 20.08.2022-20.11.2022 osamaksete eest, intress on arvutatud laenujäägilt intressimääraga 21,90% aastas (dtl 10). Hageja nõuab leping I viivist nõudelt 609 eurot 48 senti perioodil 22.08.2022-12.08.2025 kokku summas 397 eurot 14 senti (dtl 73). Leping II eest nõuab hageja viivist nõudelt 51 eurot 48 senti perioodil 21.09.2022-12.08.2025 kokku 16 eurot 90 senti (dtl 74).
1.2.Hageja palus hagiavalduse kohaselt kostjalt välja mõista: põhivõlg 611 eurot 32 senti (leping I 609 eurot 48 senti + leping II 51 eurot 84 senti), intress 38 eurot 90 senti lepingu I järgi, viivis 414 eurot 04 senti, mis on sissenõutavaks muutunud 12.08.2025, o Lepingu I järgi 397 eurot 14 senti viivis 22.08.2022-12.08.2025 eest o Lepingu II järgi 16 eurot 90 senti viivis 21.09.2022-12.08.2025 eest sissenõudmiskulud 25 eurot, edasiulatuv VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud määras viivis lepingu I järgi 21,90% aastas põhivõlalt (609 eurot 48 senti) alates 13.08.2025 kuni põhivõla tasumiseni. edasiulatuv VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses sätestatud määras viivis lepingu II 21,90% aastas põhivõlalt (51 eurot 84 senti) alates 13.08.2025 kuni põhivõla tasumiseni
hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena riigilõiv 280 eurot ja lepingulise esindaja kulud 507 eurot (dtl 79).
1.3.Tartu Maakohus andis 20.02.2026 määrusega hagejale tähtaja, et selgitada vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist ning esitada ümberarvutus. Kohus andis 18.03.2026 hagejale tähtaja, et esitada lõplik menetluskulude nimekiri. Hageja lõplik nõue VÕS § 4034 lg 7 kohase ümberarvutuse järgi oli mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlg 578 eurot 37 senti, 12.08.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 413 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja viivis 24% aastas alates 13.08.2025 kuni põhivõla (578 eurot 37) täieliku tasumiseni. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 970 eurot 6 senti, millest riigilõiv on 280 eurot ning lepingulise esindaja kulud 690 eurot 6 senti 4 tunni 5 minuti osutatud õigusabi eest tunnihinnaga 169 eurot (kmta). Hageja palus mõista menetluskulud välja käibemaksuta ning palus määrata, et menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.
2.Tartu Maakohus võttis 28.08.2025 määrusega hagi menetlusse ning andis kostjale 21 päevase tähtaja, et esitada hagile kirjalik vastus. Kohus toimetas kostjale hagimaterjalid ja hagi menetlusse võtmise määruse kätte 29.08.2025 kl 08.30 Avaliku e-toimiku kaudu (dtl 85– 87). Kostjal oli võimalik esitada hagile kirjalik vastus kuni 19.09.2025 (k.a). Kostja tähtaegselt hagile ei vastanud.
KOHTU SEISUKOHT
3
3.Kohus leiab, et hageja nõude aluseks olev teenusepakkuja ja kostja vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping VÕS § 402 lg 1 mõttes, sest majandus- või kutsetegevuses tegutsev teenusepakkuja andis krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool kostja majandustegevust. Kohtu tuvastatud asjaoludel oli täpsemalt tegemist väiksemahulise järelmaksuga lepinguga, kuid kuivõrd lisaks järelmaksuga tasutavale summale kohustus kostja tasuma ka lepingutasu 19 eurot 90 senti, tuleb pooltevaheline õigussuhe senise kohtupraktika järgi kvalifitseerida tarbijakrediidilepinguks. Hageja on tuginenud hagiavalduses sellele, et teenusepakkuja ütles kostjaga sõlmitud lepingu kehtivalt üles, mille tõttu muutus kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kohus analüüsib lepingu kehtivust ja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist (I). Kohus käsitleb seejärel VÕS § 416 kohaseid tarbijakrediidilepingu ülesütlemise eelduseid ning teeb menetluslikud otsustused (II). I
6.Kohus peab Euroopa Kohtu praktika järgi omal algatusel kontrollima, kas krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, sõltumata sellest, kas tarbija on krediidiandja kohustuste rikkumisele tuginenud (Euroopa Kohtu 05.03.2020 otsus asjas nr C-679/18, OPRFinance s.r.o. vs. GK, p-d 18 ja 46). Samal seisukohal on olnud ka Riigikohus, kes on selgitanud, et kohus peab vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kontrollima, sest imperatiivsetest põhimõtetest kõrvale kaldumine muudab tühiseks kas lepingus sisalduva intressikokkuleppe (VÕS § 4034 lg 7) või lepingu tervikuna (VÕS § 406 2 lg 1) (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 25).
6.1.Kohtu kohustus kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtet omal algatusel kohaldub ka tagaseljaotsuse tegemisel, mida kinnitavad ka Euroopa Kohtu ja Riigikohtu seisukohad. Sealjuures ei ole tagaseljaotsuse tegemine kohtu kohustus, vaid õigus ning õiguslikult põhjendamatu hagi peab kohus TsMS § 407 lg 6 järgi ka hagile vastamata jätmise korral jätma rahuldamata (Euroopa Kohtu 04.06.2020 otsus asjas nr C-495/19, Kancelaria Medius SA vs. RN, p-d 46–48 ja 52; RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p-d 13 ja 26).
6.2.Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 2 kohaselt hindama kostja krediidivõimelisust nõuetekohase hoolsusega. Krediidiandja pidi krediidivõimelisuse hindamisel arvesse võtma kõiki talle teadaolevaid asjaolusid, mis võisid mõjutada kostja võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel. Muuhulgas pidi krediidiandja hindama kostja varalist seisundit, sissetulekut regulaarsust, kostja teisi varalisi kohustusi, varasemate maksekohustuste täitmist ning rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Krediidiandja pidi määrama vajalike hindamistoimingute ulatuse, lähtudes kostja kohta olemasolevatest andmetest, tarbijakrediidilepingu tingimustest ja võetava rahalise kohustuse suurusest. Krediidiandja pidi lähtuma krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1–7, lg 2 p-des 1–3, lg 3 p-des 1–3 ja lg-s 7 sätestatust.
6.3.Krediidiandja pidi VÕS § 4034 lg 3 esimese lause kohaselt küsima krediidivõimelisuse hindamiseks kostjalt teavet ja kasutama andmekogusid ja kontrollima VÕS § 403 3 lg 4 ja KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt mõistlikul viisil kostja esitatud teavet. Kohtupraktikas on rõhutatud, et tarbija krediidivõimelisuse hindamine ei saa toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt. Muuhulgas peab krediidiandja üldjuhul küsima tarbija pangakonto väljavõtet. Riigikohus on leidnud, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt pangakonto väljavõtet küsinud, peab ta tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Krediidiandja võib VÕS § 4034 lg 6 kohaselt sõlmida tarbijaga tarbijakrediidilepingu üksnes juhul, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline. 4
7.Kohus leiab, et teenusepakkuja ei järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet kostja krediidivõimelisuse hindamisel VÕS § 4034 lg-te 1–3 mõttes, kui tugines kostja krediidivõime hindamisel kostja esitatud andmetele sissetulekute, finantskohustuste ja majapidamiskulude kohta (dtl 6, 21–22) asjakohaseid andmekogude päringuid tegemata ja arvelduskonto väljavõtteid küsimata. Riigikohtu hinnangul peab krediidiandja küsima tarbija arvelduskonto väljavõtet või tõendama, et muu teave oli piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks (RKTKm 24.11.2023, 2-21-13098/50, p 18). Kohus andis hagejale täiendava võimaluse vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist põhjendada (dtl 88–89). Hageja täiendavaid tõendeid ei esitanud, kuid esitas nõude ümberarvutuse. Kohus tuvastab, et teenusepakkuja ja kostja sõlmisid kehtivalt tarbijakrediidilepingu, kuid kuivõrd krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, on hagejal, kellele nõuded loovutati õigus nõuda VÕS § 4034 lg 7 kohaselt üksnes põhivõla ja seadusjärgse intressi tasumist ning kohus peab hindama ka seda, kas leping oli ka ümberarvutuse uusi tingimusi arvestades kehtivalt üles öeldud. Kohus analüüsib järgnevalt lepingu ülesütlemise eelduseid.
II
8.Hagejal oli õigus pooltevaheline leping kehtivalt üles öelda, eeldusel, et täidetud olid pooltevahelise tarbijakrediidilepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused. Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormist ja tõi välja, et VÕS § 416 mõttes ülesütlemise formaalseid ja materiaalseid eeldusi peab tõendama hageja. Hageja ütles lepingu kehtivalt üles eeldusel, et: hageja esitas kostjale lepingu ülesütlemisavalduse ja kostja sai selle kätte tarbija on viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega, krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist krediidiandja on pakkunud tarbijale hiljemalt koos eelnimetatud kahenädalase tähtajaga kokkuleppele jõudmiseks läbirääkimiste võimalust.
8.1.Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et hageja oli VÕS § 416 lg 1 mõttes ka nõude ümberarvutuse korral viivituses kolme järjestikuse maksega, ümberarvutuste kohasest ülevaatest võlgnevuse tekkimise aja kohta (dtl 105–106). Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja jättis 20.04.2022, 20.05.2022 ja 20.06.2022 maksed (dtl 64) tähtaegselt tasumata või tasus need hilinenult ja rikkus sellega lepingut. Kohus leiab, et hageja on tõendanud, et kostja on lepingu ülesütlemisavalduse kätte saanud (dtl 72).
8.2.Kohtu hinnangul on hageja tõendanud ka seda, et teenusepakkuja tegi kostjale ülesütlemise hoiatuse ning andis kostjale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks VÕS § 416 lg 1 mõttes koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Teenusepakkuja saatis 07.07.2022 kostjale hageja tõenditest nähtuvalt kirja, millega andis täiendava tähtaja maksete tegemiseks kuni 21.07.2022 ning hoiatas kostjat, et kui kostja ei tasu selleks ajaks võlgnevust 150 eurot 10 senti, on teenusepakkujal õigus kostjaga sõlmitud lepingud üles öelda VÕS § 416 lg 1 kohaselt (dtl 72).
8.3.Kohtu hinnangul ei nähtu tõenditest, et teenusepakkuja oleks pakkunud kostjale läbirääkimiste võimalusi. Samas on Riigikohus selgitanud, et ainuüksi võimalik läbirääkimiste võimaluse pakkumata jätmine VÕS § 416 lg 2 nõudeid rikkudes ei mõjuta tarbijakrediidilepingu ülesütlemise kehtivust (RKTKo 03.06.2020, 2-17-7502/66, p 16). 5
Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on hageja tõendanud, et ka VÕS § 4034 lg 7 kohast ümberarvutust arvestades on teenusepakkuja lepingu 21.08.2022 kehtivalt üles öelnud.
9.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades on hageja tõendanud, et kõik lepingu ülesütlemise formaalsed ja materiaalsed eeldused olid täidetud ning hageja ütles pooltevahelise lepingu 21.08.2022 kehtivalt üles. Kuna hageja ütles lepingu kehtivalt üles, muutus ülesütlemisega kogu võlgnevus sissenõutavaks ning hagejal on õigus nõuda kostjalt kogu põhivõla tasumist. Kohus leiab, et hagi tuleb osaliselt rahuldada ning kostjalt tuleb välja ümberarvutuste järgselt: põhivõlg 578 eurot 37 senti, 12.08.2025 seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 413 eurot, sissenõudmiskulud 25 eurot ja viivis 24% aastas alates 13.08.2025 kuni põhivõla (578 eurot 37) täieliku tasumiseni, kuid mitte suuremas ulatuses kui põhivõlg (dtl 100–109).
10.Kohus määrab TsMS § 173, 174 lg 2 ja § 177 kohaselt kindlaks menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse. Kohus jätab hagi rahuldamise tõttu menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kostja kanda.
10.1.Hageja esitas 31.03.2026 menetluskulude nimekirja (dtl 116–117), milles palus mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludena 970 eurot 6 senti, millest riigilõiv on 280 eurot ning lepingulise esindaja kulud 690 eurot 6 senti 4 tunni 5 minuti osutatud õigusabi eest tunnihinnaga 169 eurot (km-ta). Hageja palus mõista menetluskulud välja käibemaksuta ning palus määrata, et menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis. Hageja palus lepingulise esindaja kulud TsMS § 174 lg 10 järgi välja mõista käibemaksuta, sest hageja on käibemaksukohustuslane ja tal on õigus käibemaksu tagasi arvestada. Hageja kinnitas, et kõik kulud on TsMS § 176 lg 5 kohaselt kantud seoses käesoleva tsiviilasja kohtumenetlusega. Kohus ei küsi tagaseljaotsuse puhul kostja seisukohta menetluskuludele.
10.2.Kohus leiab, et hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista riigilõiv 280 eurot. Riigilõiv on menetluskulu riigilõivu tasumise kohustus tuleneb seadusest TsMS § 138 lg 2 mõttes. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulud on TsMS § 175 lg 1 kohaselt vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Riigikohtu juhiste järgi ei pea kohus menetluskulude kindlaksmääramisel kohus üksikasjalikult välja tooma konkreetseid tegevusi ja kulusid menetluskulude nimekirjast ega hindama iga kuluartiklit eraldi. Riigikohtu hinnangul peab kohus menetluskulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna ning kaaluma, kas esindamisega seotud kulu tervikuna vastab mõistlikule keskmisele sarnase õigusteenuse hinnale. Kohus arvestab kohtuvaidluse asjaolusid, kohtuasjale kulunud aega, asja liiki, keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu, samuti kontrollib, ega lepingulise esindaja tunnitasu ei ületa sarnase õigusteenuse keskmist hinda (RKTKm 17.04.2024 2-17124505/94, p 12 jj; RKTKm 29.01.2024 2-21-9796/80, p 17 jj).
10.3.Kohus leiab, et lepingulise esindaja kvalifikatsiooni ja menetlusdokumentide sisu arvestades on põhjendatud tunnitasu 100 eurot ning põhjendatud ajakulu hagiavalduse koostamise eest 60 minutit, sest turul pakutakse sarnast teenust hinnaga 85–100 eurot, põhjendatud on täiendavalt ka lepingulise esindaja kulu ümberarvutuse koostamise ja kohtule vastuste esitamise taotletud ajakuluga 65 minutit, kuid tunnihinnaga 100 eurot.
10.4.Kohus leiab, et eeltoodut arvestades, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu 488 eurot (280 + 100 + 108). Kohus mõistab menetluskulud välja koos 6
käibemaksuta, sest hageja on TsMS § 174 lg 10 mõttes märkinud, et ta on käibemaksukohustuslane ja saab tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kohus rahuldab TsMS § 177 lg 4 kohaselt hageja taotluse mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tagatiseta viivitamata täidetavaks. (allkirjastatud digitaalselt) Kohtunik Susann Liin
7
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.