Tagaseljaotsus Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Ingrid Niinemägi
Otsuse tegemise aeg ja koht
31.detsember 2010.a Paide kohtumaja
Tsiviilasja number
2-10-58710
Tsiviilasi
AS SEB Liising hagi Einar Oja vastu 83 009.22 krooni võla nõudes
Hagihind
60 349.44 krooni
Menetlusosalised ja nende
Hageja: AS SEB Liising, registrikood 10281767, asukoht Tornimäe 2 Tallinn 15010 Hageja volitatud esindaja Martin Kalberg Kostja: Einar Oja, isikukood xxxxxxxxxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxx
esindajad
Asja läbivaatamise aeg
31.detsembril 2010.a. kirjalikus eelmenetluses
1.Rahuldada hagi. 2.Välja mõista Einar Oja’lt AS SEB Liising kasuks võlgnevus 83 009.22 (kaheksakümmend kolm tuhat üheksa krooni ja 22 senti) krooni. 3.Välja mõista Einar Oja’lt AS SEB Liising kasuks menetluskuluna hagihinnalt tasutud riigilõiv kokku summas 8500.00 (kaheksa tuhat viissada) krooni. Selgitada, et Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg 2 kohaselt tuleb menetluskuludelt tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud ulatuses alates määruse jõustumisest kuni määruse täitmiseni, s.t. menetluskulude tasumiseni. 4.Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus 1.Menetluskulud tsiviilasjas nr 2-10-58710 kannab kostja täies ulatuses. 2.Hageja menetluskulu on hagi esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõiv 8500.00 krooni. Edasikaebamise kord Kostja ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli
tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 250 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr 10220034796011 AS SEB Pank, nr 221023778606 Swedbank AS, nr 33341610002 Danske Bank AS Eesti Filiaal või nr 17001577198 Nordea Pank, viitenumber 3100057277. Hageja võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Menetluse käik. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus rahuldab hagi hageja taotlusel tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kuna kostja vaatamata hoiatusele jättis kohtu määratud tähtajaks kohtule vastamata. Kostja ei ole teatanud kohtule vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest. Hagimaterjalid on kättetoimetatud kostjale isiklikult allkirja vastu 03.12.2010.a. TsMS § 407 lg-tes 4 ja 5 sätestatud asjaolusid ei esine. Kohtu tuvastatud asjaolud ja põhjendused Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupoolele täitmiseks kohustuslik. 01.06.2006.a sõlmiti hageja kui ostja ja Sirden Auto OÜ kui müüja vahel liisingueseme müügileping nr xxxxxxxxxxxxxxx, millega hageja omandas liisingueseme ja tasus liisingueseme eest 143 400.00 krooni ning 06.06.2006.a. sõlmisid hageja ja kostja nimetatud liisingueseme suhtes liisingulepingu nr xxxxxxxxxxxxxxx. Hageja andis kostja kasutussde sõiduauto Ford Mondeo tehasetähisega xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Liisinguleping sõlmiti tähtajaga 02.06.2011.a., mille jooksul kohustus kostja hagejale liisingueseme kasutamise eest tasuma vastavalt lepingu lisaks olevale maksegraafikule ja hinnakirjale. Maksetähtpäevaks määrati 24.kuupäev. Kostja jäi maksetega viivitusse 08.06.2008.a. Liisinguleping loeti ülesöelduks 19.11.2008.a. Kuna kostja liisingueset ei tagastanud, oli hageja sunnitud kasutama sõiduki tagastamiseks OÜ-lt Winterland Group tagastamisteenuse. Sõiduk ei olnud tehniliselt korras ning sõiduki hagejani transportimiseks tuli kasutada treilerit. Hageja tellis liisingueseme tootja esinduselt sõiduki defekteerimise ja remondi kalkulatsiooni. Remondi maksumuseks hinnati 92 885.73 krooni, teenuse hinnaks 3319.00 krooni. Hageja müüs sõiduki hinnaga 23 000.00 krooni. Müügi hetkel oli sõiduki eest tasumata 80 887.28 krooni, mida hageja vähendas müügist saadud rahaga 53 887.28 kroonini. Müügi korraldas OÜ Autolink, mille eest hageja tasus 5000.00 krooni. Kokku on hagejal kostja vastu nõudeid summas 83 009.22 krooni, sealhulgas: graafikujärgsete maksete võlgnevus 9222.22 krooni, leppetrahv lepingu ennetähtaegse lõpetamise eest summas 5000.00 krooni, lepingu lõpetamise teatise tasu 118.00 krooni, kindlustusvõlg 1353.40 krooni, vara tagastamisteenus 2950.00 krooni, transport Paide-Tallinn 1500.00 krooni, mootori defekteerimine 3319.00 krooni, müügikahjum 53 887.28 krooni, müügiteenus 5000.00 krooni ja viivis 659.32 krooni.
Vastavalt VÕS §-le 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1, 4 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, lepingu üles öelda ning täitmisega viivitamisel nõuda viivist. Kuna kostja rikkus lepingulist raha maksmise kohustust, oli hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist kohtu kaudu. VÕS § 367 lg 1 sätestab, et liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisingvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Sama sätte § 4 kohaselt peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, v.a. juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Asjaolu, et kostja ei täitnud Lepingust tulenevat omapoolset raha maksmise kohustust tähtaegselt annab tunnistust, et kostja viivitas nimetatud kohustuse täitmisega. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Kostja ei ole hageja nõutud viiviste suurust (659.32 krooni) ja selle arvestuslikku õigsust vaidlustanud. Hageja nõue viiviste saamiseks on asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus rahuldab need. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool kelle kahjuks otsus tehti, s.t. kostja. TsMS § 1741 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulu koosneb hagiavalduse esitamisel hagihinnalt tasutud riigilõivust 8500.00 krooni. Kostja peab hageja menetluskulu hüvitama täies ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks. Ingrid Niinemägi Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.