Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

EDASIKAEBAMISE KORD

Lii Vutt ei saa tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Lii Vutt võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui kohtule tähtaegselt vastamata jätmine oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja tuleb esitada Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest ning kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avaliku teatavakstegemisega või väljapoole Eesti Vabariiki, võib kaja esitada 28 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaja esitamisel tuleb eelnevalt tasuda kautsjon, mille summa vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt (TsMS § 142 lg 1,2). Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi kontole 10220034796011 AS-s SEB Pank või kontole nr 221023778606 AS-s Swedbank, viitenumber mõlemal juhul 3100057277. Elion Ettevõtted AS võib tagaseljaotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

MENETLUS

27.10.2010.a esitas Elion Ettevõtted AS Pärnu Maakohtu Paide kohtumajale hagiavalduse Lii Vutt’ vastu poolte vahel 17.11.2006.a sõlmitud kliendilepingust nr xxxxxxxxxxxxx tuleneva 10 257.75 krooni teenuste võlgnevuse (põhivõlg) ja 98.70 krooni viivise nõudes. Kohus toimetas hagiavalduse koos lisadega kostjale isiklikult kätte, määras talle tähtaja hagile vastamiseks ja hoiatas teda, et kohtu antud tähtajaks vastamata jätmise korral võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kohtu antud tähtajaks kostja hagile ei vastanud, ei teatanud vastamist takistavate mõjuvate põhjuste esinemisest ega taotlenud vastamistähtaja pikendamist. Kostja ei ole kohtule vastanud käesoleva ajani. Hageja on taotlenud asjas tagaseljaotsuse tegemist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 alusel.

Tsiviilasi nr 2-10-53116 TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagivalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sellisel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hageja hagi tagaseljaotsusega hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 444 lg 4 alusel jätab kohus tagaseljaotsusest välja kirjeldava osa ning põhjendavas osas piirdub üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega.

ÕIGUSLIKUD ALUSED

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 23 lg 1 kohaselt määratakse kohustused kindlaks lepingus või seaduses. VÕS § 11 kohaselt võib lepingu sõlmida ka suuliselt. VÕS § 9 lg-st 1 tuleneb, et leping sõlmitakse pakkumise esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt kohustuse rikkumine on võlasuhetest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 mõtte kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni ja seda nii seaduses kui lepingus kokkulepitud määras. Eeltoodu alusel ja arvestades, et TsMS § 407 lg 1 alusel loetakse hageja poolt hagiavalduses esitatud faktilised väited poolte vahel sõlmitud lepingutest tulenevate rahaliste kohustuste mittetäitmise kohta hagiavalduses märgitud ulatuses kostja poolt omaksvõetuks, on hageja nõue põhivõla ja viivise saamiseks hagis nõutud ulatuses asjaoludega õiguslikult põhjendatud ja tuleb rahuldada. Varasemas maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu riigilõivule on menetluskulu TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi, mille nõudeõigus tuleneb ning jaotus ja kindlaksmääramine toimub tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras, mitte hageja Üldtingimuste alusel, nagu hageja on hagiavalduses märkinud.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, st kostja. TsMS § 174 1 lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja menetluskulude nimekiri on esitatud hagiavalduses. Selle kohaselt on hageja teinud kulutusi riigilõivule – 3000 krooni hagiavalduse esitamisel ning 250 krooni maksekäsu kiirmenetluses. Hagiavalduse esitamisel tasutud 3000 krooni riigilõivu on kantud kooskõlas seadusega, seega on see kulu vajalik ja põhjendatud. Hageja esitatud maksedokumendi kohaselt on hageja 12.12.2007.a maksnud 250 krooni Rahandusministeeriumi arvele selgitusega „Riigilõiv maksekäsult Lii Vutt“. Arvestades, et nimetatud riigilõiv on tasutud peaaegu kolm aastat enne käesolevas asjas hagiavalduse kohtusse esitamist, ei saa seda kulu iseenesest pidada antud tsiviilasja kuluks. Hageja ei ole ka põhistanud, et nimetatud kulu oleks alust lugeda käesoleva tsiviilasja kuluks TsMS § 144 p 7 alusel. Eeltoodut arvestades ei loe kohus 250 krooni maksekäsu kiirmenetluses kantud kulu riigilõivule käesoleva tsiviilasja menetluskuluks. Hageja põhjendatud menetluskulu, st 3000 krooni riigilõivu, peab kostja hüvitama täies ulatuses.

Sirje Lahesoo Kohtunik

2 (2)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.