Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

Edasikaebe kord Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. TsMS § 405 lg 1 ja § 637 lg 21 tulenevalt võib käesolevale kohtuotsusele apellatsioonkaebuse esitada üksnes Viru Maa Maakohtu aakohtu loal.

I. Asjaolud ja hageja nõue. 04.10.2010 võttis Viru Maakohus menetlusse KÜ Lennuki 2 poolt 04.10.2010 esitatud hagiavalduse L V-T vastu kommunaalteenuste eest tasumisel esineva võlgnevuse summas 10 020.60 krooni ja viivise 1902.45 krooni nõudes.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hagi on esitatud KÜ Lennuki 2 poolt L V-T vastu korteriühistu põhikirja ja võlaõigusseaduse sätetele tuginedes. Kostja on xxxx asuva korteri omanik, kuid on rikkunud ühistu liikmena põhikirjas nimetatud kohustust. Põhikirja järgi peavad korteriomanikud tasuma kommunaalteenuste eest regulaarselt üks kord kuus ning põhikirja p 3.6/7/8 alusel peab tasumine toimuma hiljemalt kuu viimaseks päevaks eelneva kuu eest. Kostjal on esinenud teenuste eest tasumisel võlgnevused alates oktoobrist 2008. Kostjalt on varasemate võlgnevuste katteks ettenähtud summad kohtuotsuste alusel välja mõistetud, kuid otsuste täitmisel on tasutud seni ainult 900 krooni. Alates novembrist 2009 on tekkinud kostjal uus võlgnevus - kostja ei ole korteriühistu liikmena oma kohustusi ühistu ees täitnud ega ühtegi kommunaalteenuste eest esitatud arvet tasunud. Seisuga 04.10.2010 võlgneb kostja hagejale alates novembrist 2009 kuni septembrini 2010 esitatud arvete alusel (viimane arve augustikuu 2010) kokku summas 10 020.60 krooni. Kostjale on saadetud võla tasumiseks teateid, kuid kostja võlgnevust likvideerinud ei ole. Korteriühistu üldkoosoleku 24.09.2004 otsuse kohaselt on kostja kohustatud kommunaalteenuste maksetähtaja ületamisel maksma viivist 0,7% iga viivitatud päeva eest tähtajaks tasumata summalt. Seisuga 30.09.2010 moodustab võlgnevuselt arvestatud viivis 1902.45 krooni. Hageja tugineb oma nõudes VÕS § 8 lg 2, 76 lg 1 ja 113 sätestatule. Hagiavaldusele on lisatud nõude tõendamiseks KÜ Lennuki 2 põhikiri, kostjale tasumiseks väljastatud arved alates novembrist 2009 kuni septembrini 2010 ning viivise arvestus, samuti koopiad kostjale väljastatud teadetest ja riigilõivu tasumise maksekorraldus.

Kohtumenetluse käik Hagiavalduse menetlusse võtmisel väljastas kohus hagimaterjalid kostjale tutvumiseks ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. 22.10.2010 esitatud vastuses teatab kostja, et ta tunnistab hageja ees esinevat võlgnevust, kuid tal puuduvad vahendid hageja nõutud summa tasumiseks. Alates novembrist 2009 jäid nad abikaasaga töötuks ja nii ei olnud võimalik kommunaalteenuste eest maksta.

Kostja on hageja esitatud võlanõude omaks võtnud ning TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kohus kostja õigeksvõtul põhineva kohtuotsuse tegemisel otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud. Vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses osaliselt kirjeldanud. Pooltevahelisi suhteid reguleerib põhiliselt korteriühistuseadus. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 5 lg 1 järgi on korteriühistu liikmeteks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud. KÜS § 13 lg 4 tulenevalt on korteriühistu otsused elamu majandamiseks ja säilitamiseks vajalike toimingute tegemiseks ja majandamiskulude kohta kõigile ühistu liikmetele kohustuslikud. KÜS § 15-1 lg 1 kohaselt peab eluruumi omanik tasuma lisaks majandamiskuludele ka veevarustuse, kanalisatsiooniteenuste ja soojavarustuseks vajaliku soojusenergia eest. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt on kostja xxxx asuva korteriomandi omanik ja ühtlasi seega ka KÜS § 5 lg 1 tulenevalt korteriühistu liige, kuid on jätnud täitmata seadusest tuleneva kohustuse tasuda temale kuuluva korteriomandiga seotud eluasemekulude eest. Kostja on täielikult hagi omaks võtnud ja tunnistanud, et ta ei ole täitnud korteriühistu liikmena oma kohustusi ühistu ees ning on jäänud hageja nõutud summas võlgnevusse. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg l alusel võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda temalt selle kohustuse täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja ei ole hageja nõutud viivisnõude arvestamise aluseid ega määra vaidlustanud. TsMS § 440 lg 1 tulenevalt, kui hageja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hagi õigeksvõtmine kohtuistungil protokollitakse (TsMS § 440 lg 2). Eeltoodud asjaoludel on hageja esitatud nõue hagiavalduses märgitud ulatuses põhjendatud ning kuulub tervikuna rahuldamisele. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kokku 11 923.05 krooni, millest 10 020.60 krooni moodustab põhivõlgnevus ja 1902.45 krooni - viivis.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda. TsMS § 174-1 lg 1 kohaselt kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Seega, seoses kostja poolt hagi omaksvõtuga, peab kohus võimalikuks kohtukulude rahalist kindlaksmääramist kohtuotsusega vastavalt kohtukulude jaotusele. Asja materjalidest nähtub, et hageja on vastavalt maksekorraldusele nr 1060 tasunud 04.10. 2010 hagi esitamisel riigilõivu summas 1200 krooni.

TsMS § 637 lg 21 tulenevalt võetakse käesoleva seadustiku § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 174-1, 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 ja § 632 nõudeist Kohtunik:

/allkiri/

Irma Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

Lea Herne

Kohtuotsus jõustus 01. veebruaril 2011. a. Nooremreferent

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.