Kohtulahend

Vaidluse asjaolud ja AS SEB Pank nõue Tallinna Linnakohtu 23.10.2001 otsusega tsiviilasjas nr 2/3/20-6193/01 kuulutati välja AS KJ Vaigutööstus pankrot ning pankrotihalduriks nimetati Ingrid Proos. AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) esitas 26.11.2002 Tallinna Linnakohtule hagiavalduse AS SEB Pank, AS KJ Vaigutööstus, AS KJ Energiatööstus, KJ Varahoolduse OÜ, AS KJ Naftatööstus, AS Biopuhastus ja AS Esimene Eesti Põlevkivitööstus vahel 18.12.1998 sõlmitud käenduslepingu osalise tühisuse tunnustamiseks ja pangalt 20 600 000 krooni väljamõistmiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2005 otsusega tsiviilasjas 2-2/122/05 hagi rahuldati, tunnustati käenduslepingu tühisust osas, milles lepiti kokku AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) käenduses, ning mõisteti pangalt AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) kasuks välja 17 777 800 krooni, samuti kohtukulud summas 50 000 krooni. Pank esitas ringkonnakohtu otsuse peale kassatsioonkaebuse, mida Riigikohus 27.07.2005 määrusega menetlusse ei võtnud. AS KJ Vaigutööstus (tolleaegse pankrotihalduri Ingrid Proosi isikus) ja OÜ Premia Invest sõlmisid 23.04.2004 nõude loovutamise lepingu, mille p 2.1 kohaselt loovutas AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) kõik käenduslepingust ja selle tühisusest tulenevad nõuded panga vastu OÜ-le Premia Invest (pankrotis). Lepingu p 1.4 järgi oli lepingu sõlmimise aluseks 11.11.2002 AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) võlausaldajate üldkoosoleku poolt vastu võetud otsus, millega anti haldurile nõusolek panga vastu suunatud nõude loovutamiseks inkassofirmale hinnaga 50 000-100 000 krooni, kui AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) poolt panga vastu esitatud hagi käenduslepingu tühisuse tunnustamiseks ja selle alusel saadu väljamõistmiseks jäetakse Tallinna Ringkonnakohtus rahuldamata. AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) avalduse alusel algatas kohtutäitur 11.08.2005 AS SEB Pank suhtes täitemenetluse Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2005 otsuse täitmiseks. 18.08.2005 tasus pank kogu eelnimetatud kohtuotsusega temalt väljamõistetud summa kokku 17 827 800 krooni kohtutäituri ametialasele arvelduskontole. 20.03.2006 maksis 2(18)

kohtutäitur pangalt laekunud summa täies ulatuses välja AS-le KJ Vaigutööstus (pankrotis) ning tegi otsuse täitemenetluse lõpetamise kohta. AS SEB Pank nõue AS SEB Pank palus Tallinna Linnakohtule 03.08.2005 esitatud hagiavalduses tunnustada AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) ja OÜ Premia Invest (pankrotis) 23.04.2004 nõude loovutamise lepingu tühisust. AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) ja OÜ Premia Invest (pankrotis) 23.04.2004 lepingu objektiks olnud nõudeõigus panga vastu oli AS KJ Vaigutööstus pankrotivara PankrS § 108 lg 2 mõttes. Pankrotivara võis haldur müüa enampakkumist korraldamata üksnes juhul, kui võlausaldajate üldkoosolek oli teinud haldurile sellekohase ettekirjutuse. Lepingu p 1.4 järgi oli AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolek andnud pankrotihaldurile nõusoleku nõude loovutamiseks (ilma enampakkumist korraldamata) 11.11.2002 otsusega. Sellele otsusele on tuginenud ka OÜ Premia Invest (pankrotis). Samas AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) võlausaldajate 11.11.2002 üldkoosoleku protokollis fikseeritud otsustel ei ole TsÜS § 84 lg 1 kohaselt mingit õiguslikku tähendust, kuna need otsused on tühised. Otsuste tühisust on tunnustatud Harju Maakohtu 14.09.2006 määrusega tsiviilasjas 2-05-14924, millega tuvastati, et sellist üldkoosolekut ei ole seaduses sätestatud korras kunagi kokku kutsutud ning et koosolekut ei ole tegelikkuses ka kunagi toimunud. Maakohtu määrus on jõustunud Riigikohtu 03.04.2007 määrusega kohtuasjas 3-2-1-31-07. Eeltoodu põhjal puudus AS KJ Vaigutööstus pankrotihalduril võlausaldajate üldkoosoleku nõusolek või ettekirjutus nõude müügiks ilma enampakkumist korraldamata ning järelikult on vaidlusalune nõude loovutamise leping vastuolus PankrS §-ga 137. Nõude loovutamise lepingu vastuolu PankrS §-ga 137 toob kaasa tehingu tühisuse TsÜS § 87 alusel, mille järgi on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus. AS KJ Vaigutööstus pankrotihaldur müüs 23.04.2004 lepingu kohaselt nõude AS SEB Pank vastu, mille tegelikuks väärtuseks oli 17 827 800 krooni, maksimaalselt 1 982 780 krooni eest, so ca 15,85 miljoni krooni võrra odavamalt, kui on nõude tegelik väärtus. Eeltoodust tulenevalt nõude loovutamise leping kahjustab AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) võlausaldajate huve ning on seega vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga. Samuti ei sõlmitud lepingut tegelikkuses 23.04.2004, vaid oluliselt hiljem, mil nõue AS SEB Pank vastu oli Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2005 otsusega juba rahuldatud või oli selle rahuldamine muutunud tulenevalt Riigikohtu 20.10.2004 otsusest äärmiselt tõenäoliseks. Seega on nõude loovutamise leping võltsitud ja tühine ka sellel põhjusel. Asjaolu, et nõude loovutamise lepingut ei sõlmitud tegelikkuses 23.04.2004 kinnitavad järgnevad asjaolud ja tõendid. AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) nimel lepingu sõlminud pankrotihaldur Ingrid Proos on kriminaalasjas nr 05730000382 koostatud kahtlustatavana ülekuulamise protokollis 10.11.2005 andnud ütlusi, mille kohaselt sai ta 2004.a sügisel Maria Mägi Advokaadibüroost nõude loovutamise lepingu projekti. Kohtule on esitatud dokumentaalse tõendina 29.09.2004 dateeritud nõude loovutamise lepingu projekt AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) ja AS Inkasso Consultcentre vahel, mille p-de 1.1-1.3 kohaselt oli selle lepingu objektiks sama nõue panga vastu, mis 23.04.2004 dateeritud lepingu puhul. Asjaolu, et on olemas 29.09.2004 dateeritud lepingu projekt nõude loovutamiseks AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) poolt viitab üheselt sellele, et tegelikult ei olnud AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) selleks ajaks nõuet panga vastu veel loovutanud ning 23.04.2004 dateeritud leping vormistati hiljem. Ingrid Proosi poolt AS KJ Vaigutööstus pankrotiasja 3(18)

menetlevale kohtule esitatud aruannetes ja ettekannetes ei kajastunud 23.04.2004 lepingu sõlmimine ega lepingu alusel OÜ-lt Premia Invest (pankrotis) saadud ja saadaolevaid summad. Ingrid Proos ei teavitanud AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) võlausaldajaid nõude loovutamisest pärast 23.04.2004 toimunud võlausaldajate üldkoosolekutel. Müügihinnast 150 000 krooni on OÜ Premia Invest (pankrotis) tasunud väidetavalt 20.01.2005 teostatud tasaarvestusega nõudega, mille OÜ Premia Invest (pankrotis) oli omandanud Maria Mägi Advokaadibüroo OÜ-lt. Müügihinnast 50 000 krooni on aga OÜ Premia Invest (pankrotis) väidetavalt tasunud OÜ-le KL Partners sularahas (30 000 krooni 2004 aprillis, 10 000 krooni 2004 novembris ja 10 000 krooni 2005 juunis) vastavalt AS KJ Vaigutööstus (pankrotis), OÜ Premia Invest (pankrotis) ja OÜ KL Partners vahel 26.04.2004 sõlmitud kokkuleppele. Asjas kogutud tõendid kinnitavad, et OÜ KL Partners ei osutanud tegelikkuses 2004.a jooksul AS-le KJ Vaigutööstus (pankrotis) mingeid teenuseid ning ka OÜ KL Partners arveid nimetatud teenuste eest ei ole koostatud enne 2005.a. Seega eitas Ingrid Proos kuni 2004.a detsembrini kohtule esitatud aruannetes ja võlausaldajate üldkoosolekutel selgesõnaliselt kohustuste olemasolu OÜ KL Partners ees ning nende tasumist pankrotivara arvel OÜ Premia Invest (pankrotis) poolt. Esmakordselt teatas Ingrid Proos pankrotivõlgniku kohustustest OÜ KL Partners ees 18.05.2005 koostatud aruandes, jättes aga sealgi märkimata nende tasumise OÜ Premia Invest (pankrotis) poolt. Kriminaalasjas koostatud OÜ KL Partners juhatuse liikme Ksenia Lukkaneni elukohast ära võetud sülearvuti vaatlusprotokollist nähtuvalt on OÜ KL Partners finantsarvamused, mille koostamise eest tasus OÜ Premia Invest (pankrotis) AS-le KJ Vaigutööstus (pankrotis) väidetavalt 50 000 krooni juba 2004.a mais ja novembris ning 2005.a mais, tegelikult koostatud alles 2005.a septembris. 23.04.2004 ei olnud Ingrid Proos ega AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) esindanud advokaadibüroo töötajad saanud kätte lepingu p-s 1.3 viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2004 otsust, millega jäeti AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) hagi AS SEB Pank vastu rahuldamata ja mis AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) võlausaldajate 11.11.2002 koosoleku protokolli järgi andis Ingrid Proosile õiguse loovutada nõue AS SEB vastu. Nimetatud asjaolu tõendab ärakiri Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilasja nr 2-2/122/05 toimikus olevast nimekirjast selles asjas tehtud kohtuotsuste kätteandmise kohta. AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) nõue Tallinna Linnakohtu 28.11.2005 määrusega vabastati Ingrid Proos AS KJ Vaigutööstus pankrotihalduri kohalt ning uueks pankrotihalduriks määrati Kalle Mõtsnik. Pankrotihaldur Kalle Mõtsnik esitas 23.03.2006 avalduse hagi õigeksvõtmise kohta ja loobus varasema halduri Ingrid Proosi poolt esitatud vastuväidetest. AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) esitas 25.08.2006 kohtule hagi nõude loovutuse lepingu tühisuse tunnustamiseks. Asjas esitatud tõenditele tuginedes saab järeldada, et nõude loovutamise leping on vormistatud oluliselt hiljem kui 23.04.2004. Seega on nõude loovutamise leping võltsitud ning seadusest tuleneva keelu rikkumise tõttu tühine TsÜS § 87 alusel. Kuna võlausaldajate 11.11.2002 üldkoosoleku protokollis fikseeritud otsused on tühised, siis sellekohane ettekirjutus või nõusolek puudub ning järelikult on nõude loovutamise leping PankrS §-ga 137 vastuolus. Lisaks on nõude loovutamise leping PankrS §-ga 137 vastuolus ka seetõttu, et nõude loovutamine ei toimunud suuremat kasu andval viisil, mis on PankrS § 137 lg 2 tulenevalt enampakkumiseta müügi ühene 4(18)

eeltingimus, vaid vastupidi, pankrotivõlausaldajatele äärmiselt kahjulikel tingimustel. PankrS § 137 toodud keeldu rikkuv tehing on vastuolus pankrotimenetluse eesmärgiga tervikuna, tuues kaasa tehingu tühisuse. Nõude loovutamise leping on tühine vastuolu tõttu heade kommetega, kuna sellega on kahjustatud hageja ja tema võlausaldajate huve ning leping ei ole kooskõlas pankrotimenetluse eesmärgiga. Nõude loovutamise lepingu eesmärgiks oli pankroti võlausaldajate huvide kahjustamine, kuivõrd ca 17,3 miljoni krooni suurune nõuet püüti loovutada ca 15,8 miljonit krooni madalama hinnaga, muutes seeläbi võimatuks võlausaldajate nõuete rahuldamise hageja pankrotimenetluse käigus. Kostja eesmärgiks nõude loovutamise lepingu allakirjutamisel saab olla vaid soov rikastuda hageja pankrotivõlausaldajate arvel, võtmata seejuures mistahes majanduslikke riske nõude müügihinna tasumisega enne seda, kui nõude rahuldamine oli muutunud äärmiselt tõenäoliseks. Nõude loovutamise leping on tühine ka vormipuuduse tõttu. Nõude loovutamise lepingu p 2.1 kohaselt loovutas hageja kostjale kõik käenduslepingust ja selle tühisusest tulenevad nõuded. Kuna käendusleping oli sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis, tulnuks VÕS § 11 lg 3 kohaselt samas vormis sõlmida ka kokkulepe käenduslepingust tulenevate nõuete loovutamise kohta. OÜ Premia Invest (pankrotis) vastuväited ja vastuhagi Kostja hagejate nõuet ei tunnistanud ning palus jätta need rahuldamata. Hagejate väited lepingu võltsituse kohta on otsitud iseloomuga. Leping on allkirjastatud lepingu pooltena näidatud isikute poolt. Hagejate väited, et leping allkirjastati oluliselt hiljem, kui selles näidatud kuupäev, on asjakohatud ega oma mingisugust õiguslikku tähendust. Kehtiv tsiviil- ja ka karistusõigus ei käsitle võltsimisena kahe isiku vahel lepingu sellist vormistamist, kus leping sõlmitakse tegelikkuses teisel kuupäeval kui lepingus näidatud lepingu sõlmimise kuupäev. Ka ei ole hagejad esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et leping on sõlmitud pärast 23.04.2004 Pankrotiseadusest tulenevate kohustuste väidetav ebakorrektne täitmine AS KJ Vaigutööstus pankrotihalduri Ingrid Proosi poolt ei tõenda lepingu sõlmimist lepingus märgitust hilisemal kuupäeval. Ingrid Proos ei ole AS KJ Vaigutööstus pankrotimenetluse raames esitatud aruandeid koostades pankrotiseaduse sätete vastu eksinud ning kui ta ka seda oleks, ei tooks selline võimalik rikkumine kaasa lepingu tühisust. Arusaamatu on hagejate viide nõude loovutamise lepingu projektile AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) ja AS Inkasso Consultcentre vahel. Hagiavaldusest ei selgu, millisest allikast nimetatud projekt on saadud ning kuidas on see seotud menetlusosaliste ja nendevaheliste suhetega. Kõnealune dokumendiprojekt on esitatud arvutifaili väljatrükina, kuupäevastamata ja allkirjastamata, ega saa olla selliselt käsitletav dokumentaalse tõendina. Kriminaalasja raames tunnistajana üle kuulatud AS Inkasso Consultcentre esindaja Silver Eensaare ütluste kohaselt pidas AS Inkasso Consultcentre läbirääkimisi vaidlusaluse nõude osas 2004.a suvel kostjaga, mitte AS-ga KJ Vaigutööstus (pankrotis). Seega pidigi nõude loovutamise leping AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) ja kostja vahel olema sõlmitud juba 2004.a suveks. Hagejate viide asjaolule, et AS KJ Vaigutööstus pankrotihaldur ei käsitlenud lepingu sõlmimist ega nõude loovutamist AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) võlausaldajate 5(18)

18.10.2004 ning 01.12.2004 üldkoosolekutel on meelevaldne ning kohut eksitav. Vastavalt esitatud tõenditele ei ole AS KJ Vaigutööstus võlausaldajad, pankrotitoimkond ega võlgnik ise küsinud pankrotihaldurilt sellist teavet pankrotivara või toimingute kohta, mille vastamine eeldanuks pankrotihalduri poolt lepingu esitamist teabe soovijale. Aga isegi kui pankrotihaldur soovis ebaselgetel motiividel lepingu sõlmimist AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) võlausaldajate eest varjata, siis ei mõjutaks nimetatud asjaolu vähemalgi moel lepingu kehtivust ega sellest tulenevaid õigusi. Tallinna Ringkonnakohtu 21.04.2004 kohtulahendi kättetoimetamise kuupäev ning AS KJ Vaigutööstus pankrotihalduri Ingrid Proosi viibimine töövõimetuslehel ei tõenda koos ega eraldivõetuna mistahes viisil lepingu sõlmimist selles märgitust kuupäevast hilisemal kuupäeval. Lepingus sätestatud müügihinna tasumise tingimused on tsiviilkäibes tavapärased ega viita lepingu vormistamisele tagantjärele. OÜ-lt KL Partners teenuste tellimise väidetav kajastamata jätmine AS KJ Vaigutööstus pankrotihalduri poolt ei saaks mõjutada ega mõjutagi lepingu kehtivust. Kostja suhtes ei saa omada õiguslikku tähendust AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) ja kolmanda vahelised õigussuhted, sealhulgas nendevahelise lepingu täitmise tegelik aeg ja nõuetekohasus. Arvutis kajastatud dokumendi loomise või muutmise aeg ei kajasta tingimata vastava sisuga dokumendi algse loomise tegelikku aega, vaid üksnes vastava sisuga dokumendi konkreetses arvutis esmakordse salvestamise aega. Hagejate esitatud kaudsed tõendid ei võimalda tuvastada, et leping oleks sõlmitud tagantjärele varasema kuupäevaga. Isegi juhul, kui oleks tõendatud, et leping on hilisemal kuupäeval allkirjastatud, ei mõjuta see lepingu kehtivust. Hagejad ei ole tõendanud AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) võlausaldajate 11.11.2002 üldkoosoleku otsuse väidetavat tühisust. Harju Maakohtu 14.09.2006 kohtumäärusega tuvastatud asjaolud ei ole kostjale käesolevas tsiviilasjas siduvad, hagejad aga ei ole hagiavaldustes välja toonud AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) võlausaldajate 11.11.2002 üldkoosoleku otsuse tühisuse alust ega põhjendust. Seega ei ole AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) võlausaldajate 11.11.2002 üldkoosoleku otsus tühine. Kui lepingu sõltuvus peaks olema sõltuvuses võlausaldajate koosoleku nõusolekust, siis sellisel juhul on oluline üksnes see, kas vastav nõusolek on olemas, mitte aga see, kas see on antud või saadud seaduses ettenähtud korras või vormis. Hagejate väited selle kohta, et leping oli kahjulik ja seetõttu vastuolus heade kommetega ning tühine, on alusetud. Pärast 2004.a märtsi toimunud ringkonnakohtu istungit keeldus Maria Mägi Advokaadibüroo AS-le KJ Vaigutööstus (pankrotis) edasi õigusabi osutamast, sest arvestades ringkonnakohtu hoiakuid oli tõenäoline, et kohtuotsus tuleb AS-le KJ Vaigutööstus (pankrotis) negatiivne ning advokaadibürool puudus kindlustunne selles, et talle tasutakse seni ja edaspidi osutava õigusabi eest. Ühtlasi tegi Maria Mägi ettepaneku nõue loovutada, mis annaks büroole kindlustunde, et õigusabi kulud advokaadibüroole ka tasutakse. Seega nõude loovutamise lepingu sõlmimata jätmise korral ei oleks AS KJ Vaigutööstus pankrotipessa viidatud asjas raha üldse laekunud ning tagajärjed oleksid AS-le KJ Vaigutööstus (pankrotis) olnud tunduvalt halvemad. Kui vaadata tehingu tegemise asjaolusid, siis leping sõlmiti olukorras, kus kahe astme kohtud olid jätnud AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) hagi rahuldamata, pankrotipesal puudusid vahendid menetluse 6(18)

jätkamiseks ning menetluse käiku arvestades peeti kohtuvaidluse positiivse lahendamise perspektiive väheseks. PankrS § 137 lg 1 sätestatud võlausaldajate üldkoosoleku nõusoleku puudumine pankrotivara võõrandamiseks ei too kaasa vastava vara müügitehingu tühisust. PankrS § 137 ei sätesta keeldu teha toiminguid ilma pankrotitoimkonna/võlausaldajate üldkoosoleku nõusolekuta. AS SEB Pank ei ole õigustatud nõudma lepingu tühisust, sest lepingu kehtivus või tühisus ei mõjuta AS SEB Pank õigusi mistahes viisil. AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) ei loovutanud lepingu alusel kostjale notariaalsest käenduslepingust tulenevat nõuet, vaid rahalise nõude, mis on esitatud kohtule hagis ja mis tuleneb käenduslepingu tühisusest. Rahaline nõue, mis loovutati, ei tulene tehingust, vaid seadusest, kuivõrd tehing oli tühine ja tühise tehingu järgi saadu tuleb tagastada seaduse, mitte tehingu kohaselt. OÜ Premia Invest esitas 28.11.2006 kohtule vastuhagi, milles palus tunnustada õigust saada AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) pankrotivarast 23.04.2004 nõude loovutamise lepingu alusel OÜ Premia Invest poolt AS SEB Pank vastu omandatud nõude eest rahalist hüvitist 17 827 800 krooni, mis kuulub väljamaksmisele PankrS § 146 lg 1 p 1 sätestatud korras ning sama nõude loovutamise lepingu alusel sissenõutavaks muutunud viiviseid 20 595 858 krooni ning veel sissenõutavaks muutunud viiviseid 0,5% põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 23.04.2004 nõude loovutamise lepingu alusel on kostjale nõue üle läinud lepingu p-s 3.1.1 nimetatud summa täieliku tasumise hetkest. Kostja on lepingus ettenähtud summa täielikult tasunud 01.06.2005, millest tulenevalt on ta loovutatud nõude omanik. Loovutatud nõude suuruseks lepingu p 2.1 tähenduses on 17 827 800 krooni. AS SEB Pank on nõude 17 827 800 krooni tegelikult täitnud AS-le KJ Vaigutööstus (pankrotis). Lepingu p 4 kohaselt on hagejal tekkinud kohustus nimetatud summa üle kanda kostjale. Kuna leping sõlmiti hageja pankrotimenetluse ajal hageja pankrotihalduri poolt ning kuna sellest lepingust on tekkinud hagejal kohustus tasuda vastav nõudesumma kostjale, siis on nimetatud summa tasumise kohustuse näol tegemist hageja massikohustusega PankrS § 148 lg 1 p 1 mõttes. PankrS § 149 lg 1 järgi võib võlgnikult nõuda massikohustuse täitmist pankrotimenetluse kestel üldkorras. Ingrid Proosi seisukoht Kolmas isik väidab, et kui nõuet ei oleks loovutatud, oleks Tallinna Ringkonnakohtu AS-le KJ Vaigutööstus (pankrotis) negatiivne otsus jõustunud. Maria Mägi Advokaadibüroo ei nõustunud kassatsioonkaebust Riigikohtusse koostama, misjärel püüdis pankrotihaldur leida võimaluse nõude loovutamiseks. Vahepeal pöördus pankrotihaldur OÜ KL Partners juhatuse liikme Ksenia Lukkaneni poole, et viimane kontrolliks AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) raamatupidamist. 23.04.2004 sõlmiti nõude loovutamise leping OÜ-ga Premia Invest (pankrotis) tingimusel, et 200 000 krooni maksab kostja koheselt ja 10% siis kui hagi rahuldatakse. Ingrid Proos ei kajastanud nõude loovutamist pankroti aruannetes enne, kui oli jõustunud kohtulahend. Nõude loovutamisest ta teavitas võlausaldajaid perioodil 23.04.2004 kuni 03.06.2005, kuid ta ei saa seda dokumentaalselt tõendada, sest teavitus oli suuline. Ka ei ole võlausaldajad ise huvi tundnud pankrotimenetluse kohta, nad olid huvitatud pankroti raugemisest.

7(18)

Hagejate vastuväited vastuhagile Hagejad vastuhagiga ei nõustunud ja leidsid, et põhihagi nõuded on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele, mis välistab vastuhagi rahuldamise. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagid ja jättis vastuhagi rahuldamata ning tunnustas AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) ja OÜ Premia Invest (pankrotis) 23.04.2004 nõude loovutamise lepingu tühisust. Kohus mõistis välja kostjalt menetluskulud AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) kasuks 267 417 krooni ja AS SEB Pank kasuks 50 060 krooni. VÕS 164 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamine on käsutustehing (TsÜS § 6 lg 3). Vaidlus puudub selles, et kohtuotsusega AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) kasuks väljamõistetud raha kuulub pankrotivara hulka. Vastavalt PankrS § 36 p-le 1 tuli pankrotivara müüa enampakkumisel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. PankrS § 137 lg 1 kohaselt võib võlausaldajate üldkoosolek teha haldurile ettekirjutuse müüa vara enampakkumiseta, kui vara müük sel viisil annab suuremat kasu. Sama paragrahvi 2. lõike järgi, kui üldkoosolek ei ole haldurile teinud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud ettekirjutust, kuid haldur leiab, et vara müük enampakkumiseta annab suuremat kasu, võib pankrotivara enampakkumiseta suuremat kasu andval viisil müüa pankrotitoimkonna nõusolekul. Lähtuvalt PankrS § 74 lg 7 mõttest kui pankrotitoimkonda moodustatud ei ole, täidab toimkonna ülesandeid võlausaldajate üldkoosolek. 11.11.2002 AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) pankrotimenetluses ei olnud pankrotitoimkonda veel moodustatud, mistõttu oli pankrotihalduril vara müügiks vajalik võlausaldajate nõusolek. Kohtule on esitatud AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) 11.11.2002 võlausaldajate üldkoosoleku otsus, millega on haldurile antud õigus juhul, kui ringkonnakohus jätab AS KJ Vaigutööstus hagiavalduse tehingu osalise tühisuse tunnustamiseks ning tühise tehingu järgi saadu tagastamises summas 17 193 733 krooni rahuldamata, õigus võõrandada nimetatud nõue hinnaga 50 000 – 100 000 krooni inkassofirmale. Harju Maakohtu otsusega 14.09.2006 on tuvastatud nimetatud üldkoosoleku otsuse tühisus. Kostja vastuväidetega, et temale ei ole Harju Maakohtu otsus siduv ning hagejad ei ole välja toonud otsuse tühisuse alust ega põhjendust, ei saa nõustuda. Seda, et 11.11.2002 võlausaldajate üldkoosoleku protokollile ei ole tõenäoliselt alla kirjutanud võlausaldaja Tolli- ja maksuameti esindaja Ahto Siht, on tõendatud kriminaalmenetluses tehtud ekspertiisiaktiga. Ahto Siht on tunnistajana teises tsiviilasjas 09.11.2005 kohtuistungil kinnitanud, et tema ei ole protokollile alla kirjutanud ja seda põhjusel, et 11.11.2002 üldkoosolekust ei ole ta osa võtnud ning sellist koosolekut ei ole toimunud. Ei ole usutav, et 11.11.2002 oli võimalik otsustada nõude loovutamise tingimuste üle tulenevalt kohtumenetluse staadiumist, kui selleks ajaks ei olnud veel AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) nõuet AS SEB Pank vastu kohtusse esitatudki. Eelpool nimetatud tõendid lükkavad ümber kolmanda isiku vande all antud ütluse, et koosolek toimus ning protokollile kirjutas alla Ahto Siht. Seega on tõendatud, et 8(18)

11.11.2002 võlausaldajate üldkoosolekut ei toimunud ning otsust, mis oleks andnud pankrotihaldurile õiguse pankrotivara müügiks enampakkumist korraldamata, ei ole vastu võetud. AS KJ Vaigutööstus pankrotihalduril puudusid volitused nõude loovutamiseks ning tehingu tegemine vastavalt PankrS § 137 oli keelatud. Seaduses sätestatud keelu rikkumine toob aga kaasa tehingu tühisuse TsÜS § 87 alusel. Nõude loovutamise leping on dateeritud 23.04.2004 kuupäevaga, milles väljendus poolte AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) ja OÜ Premia Invest (pankrotis) tahe 18.12.1998 sõlmitud käenduslepingu tühisusest tuleneva nõude AS SEB Pank vastu loovutamiseks/müümiseks. Hagejad on esitanud asjas rida kaudseid tõendeid, millest võiks järeldada, et nõude loovutamise leping on sõlmitud selles märgitud kuupäevast hilisemal ajal, kuid see asjaolu ei muuda lepingut terves ulatuses tühiseks, kui siis ainult osas, mis kajastab lepingu sõlmimise aega, mis aga ei mõjuta lepingu kehtivust selle põhisisu osas. Selleks, et anda hinnang tehingu tegemise eesmärgile ning otsustada, kas selleks oli tahtlik võlausaldajate huvide kahjustamine, mis võib olla vastuolus heade kommetega, peab olema teada tehingu tegemise aeg. Hagejad väidavad, et nõuete loovutamise leping on sõlmitud selles märgitud kuupäevast 23.04.2004 tunduvalt hiljem, millele kostja vaidleb vastu. Kohtule esitatud tõenditele tuginedes ei ole võimalik kindlaks teha tehingu tegemise teist tähtaega, kui selles märgitud. Kui ka kaudsetele tõenditele tuginedes hagejad seavad kahtluse alla selle, et tehing on tehtud lepingus märgitud kuupäeval, siis ei ole esitatud tõendeid, mis tõendaksid lepingu sõlmimist mingisugusel teisel konkreetsel ajal. Lähtuda saab esitatud tõenditest, ja tõendatud on, et nõude loovutamise leping sõlmiti 23.04.2004. Sellel ajal oli pankrotihaldur enda kinnituse kohaselt saanud kätte advokaat Marie Mägilt Tallinna Ringkonnakohtu otsuse, millega oli AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) nõue AS SEB vastu jäetud jätkuvalt rahuldamata ning advokaadibüroo keeldus kassatsioonkaebuse esitamisest, sest AS-l KJ Vaigutööstus (pankrotis) puudusid rahalised vahendid tsiviilasja edasiseks menetlemiseks. Seega nõude loovutamise lepingu sõlmimist hetkel, mil puudusid rahalised vahendid kassatsioonkaebuse esitamiseks ning oli teadmata Riigikohtu seisukoht, ei saa vaadelda iseenesest võlausaldajate huvide kahjustamisena. See, et nõude loovutamine oli AS-le KJ Vaigutööstus (pankrotis) äärmiselt ebasoodne, selgus alles Riigikohtu 20.10.2004 lahendist, millega tühistati madalama astme kohtute otsused. Tehingu tühisuse seisukohast ei oma tähtsust nõude loovutamise eest tasu maksmine või mitte maksmine. Kui ka lepingus kokkulepitud tasu ei ole kohaselt tasutud, on võimalik esitada võlgnikule võlaõiguslik nõue. Tasu mittemaksmine ei too kaasa lepingu tühisust. Seega nõude loovutamise lepingut ei saa lugeda vastuolus olevaks heade kommetega. Vastavalt VÕS § 11 lg 3 tuleks nõude loovutamise leping sõlmida samas vormis, milles on sõlmitud nõude aluseks olev leping. Rahaline nõue, mis loovutati, ei tulene tehingust, vaid seadusest. Kuivõrd tehing (käendus) oli tühine, siis tehingut ei ole õiguslikus mõttes olnud mingis vormis. Tühise tehingu järgi saadu tuli tagastada seaduse kohaselt. Kuigi AS SEB Pank ei ole nõude loovutamise lepingu pooleks, on tal antud asjas õiguslik huvi tulenevalt VÕS § 171 lg 1. Kuna 23.04.2004 nõude loovutamise leping on tühine TsÜS § 87 alusel, sest tehing on vastuolus PankrS §-st 137 tuleneva keeluga, siis kuulub rahuldamisele hagejate nõue tehingu tühisuse tuvastamiseks, mis aga välistab täielikult kostja nõude rahuldamise.

9(18)

Premia Invest (pankrotis) apellatsioonkaebus Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja uue otsusega jätta hagid rahuldamata ning rahuldada vastuhagi ja menetluskulud jätta hagejate kanda. Maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõiguse norme ja oluliselt rikkunud menetlusõiguse norme, kuna kohtuotsus on vastuoluline ning ei põhine asjas kogutud tõenditel, samuti ei ole kohus analüüsinud ja põhjendanud kostja esitatud väidete ja seisukohtade mittearvestamist. PankrS § 137 ei sisalda seadusest tulenevat keeldu TsÜS § 87 tähenduses pankrotivara müümiseks ilma enampakkumist korraldamata. PankrS § 137 lg 1 sätestab üksnes põhimõtte, et üldkoosolek võib teha ettekirjutuse haldurile müüa pankrotivara enampakkumiseta, kui vara müük sellisel viisil annab suuremat kasu. Samas ei piira kõnealune regulatsioon mistahes viisil pankrotihalduri pädevust ega õigust teha tehinguid võlgniku varaga. Juhul, kui võlausaldaja või võlgnik leiab, et haldur on pankrotivara võõrandamisel eksinud PankrS sätete vastu ning tekitanud kahju, siis on neil võimalik esitada vastava kahju hüvitamise nõue halduri vastu PankrS § 63 lg 1 alusel, kuid võimalused kahju tekitanud tehingu vaidlustamiseks on äärmiselt piiratud, kuna PankrS-is ei sisaldu sätteid, mille rikkumise tagajärjena oleks sõna-selgelt sätestatud halduri poolt tehtud pankrotivara võõrandamisele suunatud tehingu tühisus. Analoogiline regulatsioon sisaldub aga näiteks PankrS § 36 lg 2 ja 6, mis sätestab võlgniku poolt ilma halduri nõusolekuta tehtud käsutustehingute tühisuse. Halduri poolt tehingute tegemisel on PankrS-is vastupidiselt lähtutud printsiibist, et võimalik PankrS sätete rikkumine pankrotivara võõrandamisel ei too kaasa tehingu kehtetust ega tühisust, vaid võib anda aluse üksnes nõude esitamiseks halduri vastu. Viidatud õigusnormidest tuleneb kogumis ühemõtteliselt, et PankrS § 137 rikkumine ei too ega saagi tuua kaasa pankrotivara võõrandamislepingu tühisust. Isegi juhul, kui eeltoodust hoolimata eeldada, et PankrS § 137 sisaldab endas keeldu mitte müüa vara enampakkumiseta ilma üldkoosoleku nõusolekuta, ei ole see piisav tuvastamaks lepingu tühisust TsÜS § 87 alusel, kuivõrd vaja on täita ka teised eeltingimused. Nimelt peab keelu mõtteks olema kaasa tuua tehingu tühisus ning seda eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Vaidlus puudub, et PankrS-is ei ole sätestatud, et PankrS § 137 sätestatud regulatsiooni rikkumise korral ei tohi teatud tagajärg (pankrotivara müük) saabuda. Samuti tuleb arvestada, et võimalik keeld laieneb üksnes pankrotihaldurile, mitte kolmandatele isikutele, millest tulenevalt keelu olemasolu korral ei ole selle keelu mõtteks tühisuse kaasatoomine. Vastav järeldus tuleneb üheselt PankrS süsteemsest analüüsist. PankrS § 125 lg 1 kohaselt võib pankrotimenetluse jaoks erilise tähtsusega tehingu haldur teha üksnes pankrotitoimkonna nõusolekul. Arvestades, et PankrS § 136 tulenevalt müüakse pankrotivara reeglina enampakkumisel, siis on pankrotivara müümine ilma enampakkumist korraldamata käsitletav pankrotimenetluse jaoks erilise tähtsusega tehinguna PankrS § 125 tähenduses, mis eeldab muu regulatsiooni puudumisel kindlasti pankrotitoimkonna nõusolekut. PankrS § 137 lg 2 on sätestatud otsesõnu, et tehingu tegemiseks enampakkumiseta piisab pankrotitoimkonna (selle puudumisel võlausaldajate üldkoosoleku) nõusolekust. Vastavalt PankrS § 125 lg 3 ei too pankrotitoimkonna nõusoleku puudumine kaasa tehingu kehtetust. Sellest tulenevalt olukorras, kus pankrotihaldur rikub PankrS §-st 137 lg 2 tulenevat kohustust küsida pankrotivara võõrandamiseks ilma enampakkumiseta pankrotitoimkonna (võlausaldajate üldkoosoleku) nõusolekut, ei muuda vastava kohustuse rikkumine tehingut kehtetuks. PankrS sisu ja mõttega ei ole kooskõlas tõlgendus, mille kohaselt PankrS § 137 lg 1 10(18)

sätestatud võlausaldajate üldkoosoleku nõusoleku puudumine pankrotivara võõrandamiseks tooks kaasa vastava vara müügitehingu tühisuse, samas kui pankrotitoimkonna nõusoleku puudumine PankrS § 125 lg 3 tulenevalt analoogilist tagajärge kaasa ei too. PankrS § 137 eesmärk on oma olemuselt sarnane ÄS § 317 lg 1 ja 4 toodud regulatsioonide eesmärgiga, st mõlema regulatsiooni eesmärgiks on tagada juriidilise isiku (vastavalt pankrotivõlgniku või tegutseva äriühingu) igapäevase tegevusega mitteseotud, kuid sellest siiski varaliselt huvitatud isikute (vastavalt võlausaldajate või osanike/aktsionäride) õiguste kaitse juriidilise isiku tegevust juhtiva isiku (vastavalt pankrotihalduri või juhatuse liikme) poolsete kuritarvituste eest. Samas on ilmne, et nii PankrS § 137 kui ka ÄS § 317 lg 1 ja 4 sätestatud nõusolekute olemasolu, veel vähem aga olemasolevate nõusolekute õiguspärasuse kontrollimiseks on kolmandatel isikutel sisuliselt olematud võimalused. Seetõttu ei ole mõistlik asetada PankrS § 137 ja/või ÄS § 317 lg 1 toodud nõusolekute puudustest tulenevaid riske asjakohase juriidilise isikuga tehinguid tegeva kolmanda isiku kanda. Juhul, kui PankrS § 137 või ÄS § 317 lg 1 rikkumisega kahjustatakse vastava juriidilise isiku võlausaldajate huve, siis on viimastel võimalik enda õigusi kaitsta nõude esitamisega enda kohustusi rikkunud pankrotihalduri või juhatuse liikme vastu. Nimetatud võimalust on AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) võlgnikuna ka kasutanud ning esitanud vastava hagi Ingrid Proosi vastu 13.06.2008 (tsiviilasi 2-08-23938). PankrS § 137 regulatsiooni eesmärgiks on tagada pankrotivara võõrandamine suurimat kasu andval viisil, mitte tuua müügiprotsessi formaalsuste rikkumisel korral kaasa müügitehingu tühisust. Tuvastamist ei ole leidnud asjaolu, et lepingu sõlmimisega oleks AS-le KJ Vaigutööstus (pankrotis) kahju tekitatud või et lepinguga sõlmimise tulemusena ei oleks nõuet võõrandatud suuremat kasu andval viisil. Olukorras, kus oli oht, et võlgnik jääbki varatuks, kuna kassatsioonkaebust ei olnud võimalik esitada ning eelnevates astmetes olid kohtuotsused olnud negatiivsed (ei olnud teada Riigikohtu seisukohta), oli ainuvõimalik viis nõue loovutada ja seeläbi suurendada pankrotivara. Arvestada tuleb ka asjaolu, et olemasolevad võlausaldajad ei olnud huvitatud kohtumenetlusse rahaliselt panustama ega selle jätkamisest üldse. Seega isegi juhul, kui eeldada, et PankrS § 137 sisaldab endas imperatiivset keeldu TsÜS § 87 tähenduses, tuleb arvestada ka nimetatud sätte eesmärgiga ja pankrotimenetluse eesmärgiga üldiselt, millest tulenevalt ei ole käesolevas olukorras õiguslikult põhjendatud TsÜS § 87 rakendamine ja lepingu tühisuse tunnustamine. Pankrotihalduril on ainuisikuliselt võlgniku vara käsutamise õigus, kusjuures kolmandate isikute suhtes ei kehti võimalikud sisesuhetest tulenevad piirangud. AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) pankrotihalduril oli lepingu sõlmimise ajal olemas esindusõigus lepingu sõlmimiseks. Ingrid Proosi esindusõigust ei olnud piiratud ning puudusid mistahes muud kolmandate isikute suhtes kehtivad piirangud, mis oleksid takistatud pankrotihalduril lepingut sõlmimast. Maakohus on õigesti leidnud, et lepingu sõlmimist ei saa vaadelda AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) võlausaldajate huvide kahjustamisena. Seega on kohtulahend vastavas osas vastuoluline, kuna leping, mis ei kahjusta i võlausaldajate huve, ei saa olla pankrotimenetluse eesmärgist tulenevalt tühine. Hagejate esitatud faktilised asjaolud eeldanuks TsÜS § 131 lg 1 kui erinormi kohaldamist TsÜS § 87 asemel. Kuivõrd pankrotihalduri esindusõigus ei ole piiratud, siis tehingu tegemisel pankrotivõlgnikuga võivad kolmandad isikud mõistlikult eeldada, et pankrotihalduril on seadusest tulenev õigus konkreetne tehing sõlmida, sealhulgas seda, et pankrotihalduril on tehingu tegemiseks vajalikud nõusolekud. Maakohus ei ole 11(18)

analüüsinud TsÜS § 131 lg 1 kohaldatavust, mille kohaselt on esindataval õigus tühistada esindaja poolt tehtud tehing, mille tegemisel esindaja rikkus esindamise aluseks olevast õigussuhtest tulenevaid kohustusi. Seega juhul, kui eeldada, et pankrotihaldur rikkus oma kohustusi ja sõlmis lepingu ebaseaduslikult ilma võlausaldajate üldkoosoleku nõusolekuta, siis oli AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) õigus leping tühistada. Ometigi ei ole AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) seda teinud, kusjuures tänaseks on TsÜS § 131 lg 3 sätestatud tähtaeg tehingu tühistamiseks möödunud. Lisaks eeltoodule eeldanuks lepingu tühistamisõiguse realiseerimine AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) poolt vastavalt TsÜS § 131 lg 1 selle tõendamist, et kostja teadis või pidi teadma vastavast kohustuse rikkumisest (võlausaldajate üldkoosoleku nõusoleku puudumisest), kuid seda ei ole hagejad teinud ega väitnudki. Samuti ei ole AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) tõendanud, et leping oleks olnud vastuolus tema kui esindatava huvidega, vaid maakohus on lugenud tuvastatuks, et lepinguga AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) võlausaldajaid ei kahjustatud. Kirjeldatud asjaoludel on alusetu maakohtu lepingu tühisuse tuvastamine TsÜS § 87 alusel. Seega on TsÜS § 87 alusel hagi rahuldamine olnud alusetu. Samas ei ole võimalik ka lepingu tühistamine TsÜS § 131 lg 1 alusel, kuna vastav nõue on aegunud. Kohaldades analoogia korras PankrS § 141 ja § 142 on ilmne, et PankrS § 137 lg 1 kohase üldkoosoleku ettekirjutuse puudumine ei väära tehingu kehtivust. Kuivõrd PankrS § 141 reguleerib samuti pankrotivara võõrandamist ning PankrS § 142 on välja toodud ka tagajärjed, mis kaasnevad vara müügi sätete rikkumisega, siis on asjakohane lähtuda PankrS § 137 tõlgendamisel analoogia korras PankrS § 141 ja § 142 sätestatust. PankrS § 141 reguleerib ettevõtte müüki. Ettevõtte üleminekuga lähevad üle nii nõuded kui kohustused ning ettevõttega seotud lepingud, mis tähendab, et ettevõtte ülemineku ulatus on oluliselt suurem, kui seda on näiteks nõude loovutamine, mis hõlmab vaid konkreetsest õigussuhtest tulenevat nõuet. Samuti on PankrS § 141 lg 1 sõnastatud oluliselt rangemalt kui PankrS § 137 lg 1, kuivõrd nimetatud sätte kohaselt võib ettevõtte või selle organisatsiooniliselt iseseisva osa haldur müüa üksnes pankrotitoimkonna nõusolekul. Samas vaatamata asjaolule, et ettevõtte üleminek võib hõlmata endas ka erinevaid nõudeid, ei too eeltoodud nõusoleku puudumine kaasa tehingu kehtetust PankrS § 142 järgi. Seesugune käsitlus on kooskõlas tsiviilkäibe kaitse vajadusega, millest tulenevalt võlausaldajate huvide kaitse on tagatud halduripoolse kohustuse rikkumise korral halduri vastutusega. Maakohus ei ole lepingu tühisuse tunnustamisel eristanud kohustamistehingut ja käsutamistehingut. Kuigi esitatud hagides nõuti üldsõnaliselt lepingu tühisuse tunnustamist, oli asjas sisuliseks lahendamiseks vajalik tuvastada, milline nendest lepingu koosseisus eksisteeritavatest tehingutest on tühine. TsÜS § 87 saab kohalduda vaid nõude loovutamise aluseks olevale lepingule ehk kohustustehingule, mitte aga käsutustehingule endale. Käsutustehing on oma olemuselt neutraalne ning sellele ei saa laieneda samasugused nõuded, nagu aluseks oleva kohustustehingu osas. Kuivõrd haldur oli lepingu sõlmimise ajal võlgniku seaduslik esindaja ning tema esindusõigust ei olnud piiratud, siis on nõue üle läinud käsutustehingu alusel. Isegi juhul, kui kohustustehing ehk nõude loovutamise aluseks olev leping osutub kehtetuks, ei mõjuta see tulenevalt abstraktsiooniprintsiibist käsutustehingu kehtivust. Maakohus on vastavad asjaolud tervikuna jätnud tähelepanuta. AS-l SEB Pank ei ole õigustatud huvi nõuda lepingu tühisuse tunnustamist, kuivõrd ta ei ole vaidlusaluse lepingu pooleks. Vaidlusaluse lepingu tühisuse tuvastamine ei anna AS-le SEB Pank õigust esitada lepingust tulenevaid tagasitäitmise nõudeid kostja vastu. Asjaolu, et pangal võib olla õigustatud huvi lepingu tühisuse tuvastamise küsimuses ei anna 12(18)

iseenesest talle seda õigust nõuda lepingu tühisuse tuvastamist. Formaaljuriidiliselt ei mõjuta lepingu kehtivus või tühisus aga AS SEB Pank õigusi mistahes viisil, sest tema kui võlgniku õigusi ei saagi mõjutada see, millisele võlausaldajale (kas AS-le KJ Vaigutööstus (pankrotis) või kostjale) tuleb AS-l SEB Pank jõustunud kohtulahendist tulenevad varalised kohustused täita. Vastus apellatsioonkaebusele Hagejad vaidlevad apellatsioonkaebusele vastu. AS JK Vaigutööstus (pankrotis) apellatsioonkaebus Hageja palub muuta maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles kohus leidis, et AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) pankrotihalduri Ingrid Proosi ja OÜ Premia Invest vahel 23.04.2004 kuupäevaga dateeritud nõude loovutamise leping ei ole võltsitud ning on kooskõlas heade kommetega, ja et nimetatud nõude loovutamise lepingul ei esine vormipuudusi. Maakohus on tõendeid ühekülgselt ja ebapiisavalt hinnates ning hageja faktilisi väiteid ja põhistusi tähelepanuta jättes kohtuotsuse põhjendavas osas ebaõigesti tuvastanud, et nõude loovutamise leping sõlmiti ka tegelikult 23.04.2004. Hageja on veenvalt põhistanud ja tõendanud, et nõude loovutamise leping on tegelikkuses vormistatud oluliselt hiljem kui 23.04.2004, ning sellest johtuvalt on leping võltsitud. Maakohus on vastuoluliselt ühest küljest märkinud, et hageja esitatud tõenditest võiks järeldada, et nõude loovutamise leping on sõlmitud selles märgitud kuupäevast hilisemal ajal ning teisalt leidnud, et kolmanda isiku Ingrid Proosi seletustega on tõendatud, et nõude loovutamise leping sõlmiti 23.04.2004. Kuigi kohus möönis, et hageja poolt esitatud tõendid võivad kinnitada seda, et nõude loovutamise leping ei ole sõlmitud lepingus märgitud kuupäeval, ei pidanud kohus võimalikuks lepingu hilisema kuupäevaga sõlmimise tuvastamist põhjusel, et hageja ei tõendanud lepingu sõlmimist mingil muul teisel konkreetsel ajal. Sellise tõendamiskoormise asetamine hagejale on ebaõige ja vastuolus menetlusnormidega. Võltsituse tõendamise spetsiifikat arvestades ei saa menetlusosaliselt, kes võltsitusele tugineb, kunagi eeldada, et ta konkreetsete tõenditega tõendaks neid asjaolusid, mis esinesid tegelikult ja mida võltsimise tulemusena varjati. Võltsitusele tuginedes on oluline vaid see, et menetlusosaline veenaks kohut selles, et dokumendist nähtuvad andmed ei ole õiged, ning käesoleval juhul piisab sellest, kui hageja põhistab asjaolu, et lepingut ei sõlmitud lepingus märgitud kuupäeval 23.04.2004. Kohus on möönnud, et hageja on esitanud kaudseid tõendeid, millest võib järeldada lepingu hilisemat vormistamist, kuid on jätnud seejuures tähelepanuta, et võltsituse tõendamiseks ongi kaudsed tõendid asjakohased ning reeglina nö otseste tõenditega võltsimises mitteosalenud isikutel tsiviilkohtumenetluses võltsitust tõendada ei olegi võimalik. Hageja on toonud välja kaheksa erinevat põhistust koos viidetega tõenditele, mis kinnitavad kogumis, et lepingut ei sõlmitud selles märgitud kuupäeval. Kohus oleks pidanud eeltoodu alusel lugema lepingu tagantjärele vormistamise fakti ning sellest johtuva võltsituse tõendatuks ja oleks pidanud nimetatud asjaolu tuvastama. Ingrid Proosi kohtuistungil antud seletused lepingu sõlmimise aja kohta on ilmselgelt ja arusaadavail põhjustel ebaobjektiivsed ning tuleb tõendina kui ebausaldusväärsed tähelepanuta jätta. Hageja poolt esitatud tõendid lükkavad Ingrid Proosi seletused üheselt ümber. Paraku on maakohus tuvastanud just ja ainult Ingrid Proosi seletustele tuginedes, et 13(18)

lepingu sõlmiti 23.04.2004. Seeläbi on kohus ilmselgelt hinnanud tõendeid ebaobjektiivselt ja ühekülgselt. Kostja ise viitas võimalusele, et leping on kirjalikul kujul tekkinud hiljem. Seega on kostja lepingu hilisema kuupäevaga vormistamise varasemas menetlusetapis sisuliselt omaks võtnud, ning alles hiljem üritanud sellisest omaksvõtust protsessuaalselt vabaneda. Hageja ei ole sellise omaksvõtu tagasivõtmisega nõustunud TsMS § 231 kohaselt ning seetõttu oleks pidanud maakohus lugema lepingu hilisema kuupäevaga vormistamise tuvastatuks juba kostja omaksvõtuga TsMS § 231 lg 2 alusel. Maakohus on valesti tõlgendanud ja kohaldanud materiaalõiguse norme, mistõttu on kohtuotsuse põhjendavas osas asutud ebaõigele ning põhjendamata seisukohale, et lepingule tagantjärele kuupäevaga sõlmimine ehk lepingule tegelikust sõlmimise ajast varasema kuupäeva märkimine ei mõjuta lepingu kehtivust ning ei muuda lepingut tervikuna kehtetuks. Selline kohtu järeldus on kehtiva tsiviil- ja karistusõigusega vastuolus. Vaieldamatult on ebaõige kuupäeva kandmine kahe juriidilise isiku poolt koostatud lepingusse käsitletav üheselt ebaõigete andmete kandmisena ehk intellektuaalse võltsimisena. Seega on nõude loovutuse leping kui võltsitud dokument tühine TsÜS § 87 alusel vastuolu tõttu seadusest tuleneva keeluga (so võltsimise keeld). Maakohus, jättes nimetatud asjaolu tuvastamata, kohaldas vääralt materiaalõigust ja tuvastas ebaõigesti hagi aluseks olevaid asjaolusid. Arusaamatu on ka maakohtu käsitlus, et lepingusse varasema kuupäeva märkimine ei saa mõjutada lepingu kui terviku kehtivust ning tühine saab olla vaid lepingu kuupäeva osa. Tehingu sõlmimise kuupäev kehtib läbivalt kõikide tehingu osade kohta ning leping ei ole osadeks jagatav viisil, et tehingu tegemise aega puudutav osa (st sisuliselt lepingule märgitud lepingu sõlmimise aeg) moodustab iseseisva osa, mille tühisus ei mõjuta teiste osade tühisust. Seega ei ole kohtu käsitlus mingil juhul kooskõlas ka TsÜS §-ga 85, mis reguleerib tehingu ühe osa tühisust. Maakohus on vaidluse asjaolusid vääralt tuvastades ning materiaalõigusnorme ebaõigesti tõlgendades asunud ebaõigele seisukohale, et lepingut ei saa lugeda vastuolus olevaks heade kommetega. Nõude loovutamise leping on vastuolus heade kommetega, kuna see on sõlmitud võlgniku jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel ning sellega on kahjustatud hageja ja võlausaldajate huve; samuti ei ole leping kooskõlas pankrotimenetluse eesmärgiga. Mõistetamatu on maakohtu käsitlus, et kuigi leping on iseenesest võlgnikule äärmiselt ebasoodne, välistab lepingu heade kommetega vastuolu asjaolu, et lepingu äärmine ebasoodsus selgus alles Riigikohtu 20.10.2004 lahendist. Selline käsitlus ei ole õige ega tugine ühelegi asjas esitatud tõendile. Esmalt on leping heade kommetega vastuolus sõltumata Riigikohtu 20.10.2004 lahendist ning viidatud kohtulahend ei saanud kuidagi mõjutada lepingu heade kommete vastasust. Teiseks on määrav lepingu objektiivne heade kommete vastasus, so võlgnikule äärmiselt ebasoodsatel tingimustel sõlmimine ja võlausaldajate huvide kahjustamine. Lepingu heade kommete vastasuse hindamisel ei ole oluline, kas ja kuidas hindas nõude üle peetud kohtuvaidluse perspektiive võlgniku tollane pankrotihaldur Ingrid Proos. Oluline on vaid see, et leping oli juba algusest peale objektiivselt võlausaldajate huve kahjustav ning oli seda sõltumata sellest, kas leping sõlmiti enne või pärast Riigikohtu otsust. Ingrid Proosil puudus igasugune mõistlik põhjendus ja vajadus nõuet loovutada enne, kui oli lõplikult selgunud nõude üle peetava kohtuvaidluse lõplik lahend. Vaidlusalune on, mis ajal Ingrid Proos seda täpselt tegi, ent vaieldamatult loovutati nõue enne, kui oli selgunud nõude üle peetava kohtuvaidluse lõplik lahend. Lõplik lahend nõude üle peetavas vaidluses jõustus alles Riigikohtu 27.07.2005 määrusega, millega jäi jõusse Tallinna 14(18)

Ringkonnakohtu 23.03.2005 otsus, millega mõisteti AS-lt Eesti Ühispank hageja kasuks välja 17 777 800 krooni. Maakohus on arusaamatuil põhjustel lugenud adekvaatseks ja usutavaks Ingrid Proosi seletused, et viimane oli väidetavalt sunnitud veel enne nõude osas lõpliku lahendi saamist nõude loovutama, kuna hagejal puudusid rahalised vahendid tsiviilasja edasiseks menetlemiseks ja kohtuvaidluses seni esindanud Maria Mägi Advokaadibüroo ei nõustunud kassatsioonkaebust Riigikohtusse koostama. Sellisel väitel puudub igasugune sisuline ja õiguslik loogika ning isegi kui nimetatud asjaolud rahaliste vahendite puudumise osas vastasid tõele, ei õigusta need äärmiselt ebasoodsa lepingu sõlmimist. Maria Mägi ei ole ainus Eesti Vabariigis tegutsev vandeadvokaat ning Ingrid Proos oleks võlgniku esindajana saanud ja pidanud otsima võimalusi uue esindaja leidmiseks (vajadusel kasutama määratud esindaja võimalusi). Kostja ega kolmas isik ei ole esitanud ühtegi tõendit, et Ingrid Proos oleks otsinud teisi võimalusi. Sellist käitumist ei saa pidada kuidagi mõistlikuks ega pankrotimenetluse eesmärkidega ja heade kommetega kooskõlaliseks. Maakohus on asunud ebaõigele seisukohale, et nõude loovutamise leping ei pidanud olema notariaalses vormis. Nõude loovutamise lepingu p 2.1 kohaselt loovutas hageja kostjale kõik käenduslepingust ja selle tühisusest tulenevad nõuded. Kuna käendusleping on sõlmitud notariaalselt tõestatud vormis, tulnuks VÕS § 11 lg 3 kohaselt samas vormis sõlmida ka kokkulepe käenduslepingust tulenevate nõuete loovutamise kohta. Vastav kokkulepe (nõude loovutamise lepingu) on vormistatud lihtkirjalikus vormis. Seega on nõude loovutamise leping tühine ka TsÜS § 83 lg 1 kohaselt. Maakohus on jätnud AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) põhihagi ja kostja vastuhagi osas põhjendamatult menetluskulude jaotuse TsMS § 162 ja 173 kohaselt kindlaks määramata. Kohus oleks pidanud hageja menetluskulud jätma täielikult kostja kanda, kuna AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) hagi on esitatud alles peale uue TsMS jõustumist 25.08.2006 ning samuti kostja vastuhagi (28.11.2006). Vastus apellatsioonkaebusele AS SEB Pank peab apellatsioonkaebust õigeks. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu seisukoht Ringkonnakohus leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada AS SEB Pank ja AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) hagide rahuldamise osas ja teha selles osas uus otsus hagide rahuldamata jätmiseks. Otsus tuleb lõppjärelduses jätta muutmata osas, millega jäeti rahuldamata OÜ Premia Invest hagi AS KJ Vaigutööstuse vastu rahalise kohustuse olemasolu tunnustamiseks, kuid muuta selles osas hagi rahuldamata jätmise põhjendusi. Kõigepealt kolleegium märgib, et ei pea võimalikuks rahuldada kostja taotlust jätta AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) apellatsioonkaebus läbi vaatamata TsMS § 643 lg.1 alusel. TsMS § 630 lg.1 kohaselt võib pool ja iseseisva nõudega kolmas isik esitada esimese astme kohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS §-is 637 lg.1 ja 2 näidatud apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise aluseid antud juhul ei esine. Hagis tuginetakse üheaegselt neljale tehingu tühisuse alusele ja apellandi huvi kohtuotsuse põhjendusi osaliselt vaidlustada on ilmselt saavutada põhjenduste muutmise kaudu otsuse lõppjärelduse kehtivus tehingu tühisuse aluse kaudu, millist maakohus on pidanud põhjendamatuks. Lisaks märgib kolleegium, et märgitud apellatsioonkaebuses vaidlustatakse maakohtu 15(18)

otsust ka kohtukulu puudutavas osas. Kolleegium ei nõustu kostja apellatsioonkaebuse väitega, et AS-il SEB Pank puudub õiguslik huvi loovutuslepingu tühisuse tuvastamiseks; nimetatu viib järeldusele, et kostja leiab, et seetõttu tuleks AS SEB Pank tuvastushagi jätta ainuüksi sel põhjusel rahuldamata. AS SEB Pank maksis kogu Tallinna Ringkonnakohtu 23.03.2005 otsusega väljamõistetud summa täitemenetluse käigus kohtutäiturile, kuid kohtutäitur ei kandnud seda üle kostjale, vaid AS-le KJ Vaigutööstus (pankrotis). Pärast AS SEB Pank poolt summa ülekandmist kohtutäiturile on kostja veel kahel korral püüdnud pangalt saada nimetatud summat endale, tuginedes nõude loovutamise lepingule. VÕS § 171 lg.1 kohaselt on võlgnikul õigus loovutuse saaja nõudele esitada vastuväide, et loovutust ei ole toimunud, näiteks seaduses kehtestatud vorminõude rikkumise tõttu või seetõttu, et lepingu sõlmis pankrotihaldur peale seda, kui ta oli kutsutud halduri kohalt tagasi. Kolleegium nõustub maakohtu seisukohaga, mille kohaselt lepingu vormistamine tagantjärgi kuupäevaga ei too iseenesest kaasa lepingu kehtetust. Nii müügi- kui ka loovutusleping on olemuslikult vormivabad. Lepingu kehtetust saaks jaatada siis, kui tegeliku lepingu sõlmimise kuupäevaks ei oleks tollane pankrotihaldur enam olnud AS KJ Vaigutööstus pankrotihaldur; sellisel juhul järeldub, et lepingut ei ole sõlmitud. Hagejad aga ei väida ega ole tõendanud, et vaidlustatud leping sõlmiti ajal, mil Ingrid Proos oli vabastatud AS KJ Vaigutööstus pankrotihalduri kohalt. Kolleegium nõustub maakohtu otsuse põhjendustega, mille kohaselt kostjale loovutatud nõue tulenes seadusest, mitte lepingust, mistõttu nõude loovutamise lepingut ei saa lugeda VÕS § 11 lg.3 kohaselt mittesõlmituks ja TsÜS § 83 kohaselt tühiseks seetõttu, et ei olnud sõlmitud notariaalselt. Kolleegium nõustub maakohtu tuvastatuga, mille kohaselt sõlmis AS KJ Vaigutööstuse pankrotihaldur Ingrid Proos vaidlusaluse lepingu PankrS § 137 lg.2 rikkumisega, s.o. müüs pankrotivarasse kuuluva nõudeõiguse ilma enampakkumiseta ja ilma pankrotivõlausaldajate nõudolekuta. Kohus on siinkohal tõendeid hinnanud vastavuses TsMS §-ga 654 lg.6. Samas ei nõustu kolleegium maakohtu otsuse põhjendustega, mille kohaselt asjaolu, et pankrotihaldur sõlmis nõude loovutamise lepingu ilma enampakkumist korraldamata pankrotitoimkonna või võlausaldajate üldkoosoleku nõusolekuta, toob kaasa tehingu kehtetuse, sest tegemist on seadusest (PankrS § 137 lg.2) tuleneva keelu rikkumisega. Analoogiline nõue pankrotivara müügiks on ettevõtte või selle osa müügi kohta ja PankrS § 142 sätestab siin otseselt, et selle nõude rikkumine ei too kaasa tehingu kehtetust. Alates 01.01.2010 kehtiv PankrS § 142 redaktsioon sätestab seda otseselt ka PankrS § 137 nõuete rikkumise kohta. Seega kolleegium leiab, et vaidlustatud lepingut ei saa lugeda kehtetuks TsÜS § 87 järgi. Mis puutub tehingu tühisusse vastuolu tõttu heade kommetega (lepingu sõlmimise ajal kehtinud TsÜS § 86 redaktsiooni alusel), siis kolleegium märgib, et sellele alusel tehingut tühiseks tunnistada saab siis, kui tehingu tühisus ei tulene muust alusest (erinormist). Hagejatel oli õigus sellele tugineda kui alternatiivsele tuvastushagi alusele; kui kohus tuvastas tehingu tühisuse seadusest tuleneva keelu rikkumise tõttu, siis ei oleks ta pidanud 16(18)

üldse võtma seisukohta tehingu vastuolu suhtes heade kommetega. Seoses aga kolleegiumi seisukohaga, mille kohaselt ei too PankrS § 137 lg. 2 rikkumine kaasa tehingu kehtetuse, peab kolleegium võtma seisukoha tehingu kehtivuse kohta seonduvalt väidetega tehingu vastuolust heade kommetega. Õige on see, et loovutusleping kui käsutustehing on õiguslikult abstraktne ja selle kehtivus ei sõltu kohustustehingu kehtivusest. Siiski võib kohustustehingu kehtetus selle vastuolu tõttu heade kommetega tuua kaasa loovutuslepingu kehtetuse, kui loovutus kujutab endast kohustustehingu täitmistehingut.

Kolleegium leiab, et antud juhul puudub alus lugeda kohustustehing ja seeläbi loovutusleping sõlmituks vastuolus heade kommetega. Nõuete loovutamine tasu eest on majanduskäibes tavaline, samuti ka kokkulepe loovutatud nõude maksmapanemisel saadava raha jaotamiseks. Ainuüksi madal hind loovutuse eest ei tähenda ega tõenda, et leping oli sõlmitud eesmärgiga pankrotistunud äriühingu võlausaldajate huve kahjustada. Hagejad ei ole esitanud tõendeid ega väitnudki, et kostja esindaja lepingu sõlmimise hetkel teadis võlausaldajate üldkoosoleku otsuse võltsitusest ja tühisusest. Tema pahatahtlust ei tõendaks ka see, kui ta lepingu sõlmimisel teadis loovutatava nõude rahuldamise perspektiivikust. Seega tuleb maakohtu otsus tühistada hagejate tuvastusnõude rahuldamise osas ja jätta nimetatud nõuded rahuldamata. Kolleegium leiab, et kostja vastuhagi rahuldamata jätmise osas tuleb maakohtu otsus lõppjäreldusena jätta muutmata, kuid tuleb muuta maakohtu otsuse põhjendusi. Vastuhagis palub kostja tuvastada AS-i KJ Vaigutööstus (pankrotis) kohustuse olemasolu üle kanda AS-lt SEB Pank pankrotivarasse laekunud ringkonnakohtu otsusega välja mõistetud 17 827 800 kr., samuti viivise kohustuse täitmisega viivitamise eest, tuginedes vaidlustatud lepingu p.-le 4, mille kohaselt juhul, kui AS SEB pank täidab nõude loovutajale, on nõude loovutaja kohustatud hiljemalt 1 päeva jooksul üle andma nõude omandajale kogu AS SEB Pank nõude alusel saadu. Vaidlusalune leping ei olnud üksnes nõude müügileping. Lepingu kohaselt (p.2.2) kohustus kostja astuma AS KJ Vaigutööstus hagis AS-i SEB Pank vastu käenduslepingu tühisuse tunnustamiseks ja tühise tehingu alusel saadu tagastamiseks protsessi nõude loovutaja asemel. Lepingu p. 3.1.2 leppisid pooled kokku hagi rahuldamisel saadava jaotuses. P. 2.3 kohaselt loeti loovutus toimunuks lepingu p.-is 3.1.1 märgitud summa (200 000 kr.) täieliku tasumise hetkest. Kolleegiumi hinnangul on antud leping käsitatav VÕS § 256 p. 2 kohase ebaehtsa faktooringulepinguna, kus faktoori (kostja) põhiliseks lepingujärgseks kohustuseks on nõude valitsemine, s.o. majanduslik tegevus faktooringu kliendi (pankrotis AS KJ Vaigutööstus) huvides, sealhulgas teostada nõude sissenõudmine. Kostja ostis omale õiguse teenida AS KJ Vaigutööstuse (pankrotis) nõude valitsemise eest tasu (90% nõudest). Kostja jättis oma lepingulised kohustused põhilises osas täitmata. Lepingu p. 2.3 kohaselt lugesid pooled nõude loovutatuks lepingu p.-is 3.1.1 tähendatud 17(18)

summa 200 000 kr. täieliku tasumise hetkest, kusjuures nimetatud summa tasumise tähtaega ei olnud määratud. Samas, et astuda protsessi AS-i KJ Vaigutööstus (pankrotis) asemel, pidi kostja tähendatud summa loovutuse eesmärgist tulenevalt tasuma (loovutuse jõustumiseks) mõistliku aja jooksul. Kostja aga tasus nimetatud summa (tasaarvestusega) alles 1. juuniks 2005, samas kui Tallinna Ringkonnakohtu otsus AS KJ Vaigutööstus (pankrotis) hagi rahuldamiseks oli tehtud juba 23.03.2005. Tähendatud protsessi kostja ei astunudki ega saanudki astuda, kuna loovutust ei olnud siis veel toimunud. Seega on kostja vastuhagi hea usu vastaselt suunatud tasu saamisele töö eest, mida ta ei teinud ning (10% ulatuses) raha saamisele, mis pidanuks lepingu järgi jääma pankrotistunud AS-le KJ Vaigutööstus, mistõttu vastuhagi rahuldamata jätmine on TsÜS 138 lg.1 ja VÕS § 6 lg.2 silmas pidades põhjendatud. Kuivõrd kõik hagid ja mõlema apellandi apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata, jätab kolleegium kõigi menetlusosaliste kohtukulud nii esimeses kui ka teises astmes nende endi kanda.

Tiit Kollom

Margo Klaar

Mare Merimaa

18(18)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.