2-09-47039
Kohus
Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Raivo Einula
Määruse tegemise aeg ja koht
30. detsember 2010. a, Tallinn
Tsiviilasja number
2-09-47039
Tsiviilasi
MK(K ) avaldus täiteasja nr 014/2009/249 ajatamiseks
Menetlustoiming
Avalduse lahendamine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja (täitemenetluses võlgnik) MK(isikukood XXX, elukoht XXX) Avaldaja esindaja vandeadvokaadi abi Siiri Malmberg (Advokaadibüroo Hansa Law Offices Gonsiori 7, 10115 Tallinn, telefon
3800, e-post [email protected] );
Asja läbivaatamine
Puudutatud isik (täitemenetluses TL(isikukood XXX, XXX). Kirjalik menetlus
sissenõudja)
Jätta rahuldamata MK(K ) avaldus täiteasja nr 014/2009/249 ajatamiseks. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud avaldaja kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Avalduse sisu ja menetluse käik 17.09.2009. a jõudis Harju Maakohtusse MK avaldus täiteasja nr 014/2009/249 ajatamiseks. Avalduse kohaselt tuleb avaldajal tasuda Harju Maakohtu 20.03.2008.a. otsuse tsiviilasjas nr 207-25581 alusel igakuiselt elatusraha tütre L K , ja tütre M K , ülalpidamiseks TL kasuks summas 7260 krooni alates 12.07.2007.a. kuni 27.01.2010.a., ja sealt edasi 3630 krooni kuni XXX.a. Avalduse esitamise ajaks on avaldajal tekkinud elatisvõlg 145200 krooni, millele lisandub igakuine elatise maksmise kohustus. Avaldaja leiab, et menetluse jätkamine elatisvõlgnevuse sissenõudmisel on võlgniku suhtes ebaõiglane ja ebamõistlikult koormav. Elatisvõlgnevuse tasumise ajatamine ei kahjusta kohtuotsusega soodustatud laste huve, kuna teine vanem on laste ülalpidamiseks vajalikud kulud tasunud. TL ei ole rahalisi raskusi, tema 1(3)
2-09-47039 sissetulekud ületavad avaldaja sissetuleku 1,5 korda. Lisaks on avaldajal abielust PL 2 alaealist last, kes vajavad samuti ülalpidamist. Peale selle on avaldajal ülalpidamisel erivajadustega LAT ja avaldaja on kohustatud rahaliselt toetama ka oma 79-aastast isa R K . Ühisvara jagamine TL on pooleli ja avaldajal ei ole seetõttu oma kohustuste täitmiseks vara võõrandada. Avaldaja leiab, et lapsi tuleb kohelda võrdselt. Avaldaja palub elatisvõla summas 145200 ajatamist nii, et ta tasub kuni 27.01.2010.a. 7260 krooni ja edasi kuni 3630 krooni kuni 07.05.7260 krooni ning sealt edasi 7260 krooni kuus igakuiselt kuni elatisvõla täieliku kustutamiseni. 18.02.2010. a esitas sissenõudja TL kohtule vastuse MK avaldusele. Sissenõudja palub jätta esitatud avaldus rahuldamata. Sissenõudja leiab, et avaldaja poolt täheldatud asjaolu, mille kohaselt on ta tasunud laste ülalpidamiseks vajaliku raha, on küüniline. Avaldaja leiab sellega, et kui ühel vanemal õnnestub laste ülalpidamisest kõrvale hoiduda ja teine vanem leiab laste ülalpidamiseks raha, on justkui kõik korras ja et hilisem võlgnevuse väljanõudmine oleks tõlgendatav hüvitisena lapsi ülal pidanud vanemale. Avaldaja ei maininud, et sissenõudja pöördus kohtutäituri poole alles siis, kui teised võimalused ammendunud olid. Seonduvalt avaldaja poolt märgitud asjaoluga, et talt on ära võetud isikliku auto kasutamise hüvitis, teatab sissenõudja, et avaldaja jaoks ei ole sõiduauto ainuke ja kõige soodsam liikumisvõimalus, samas oma sõiduauto realiseerides võinuks avaldaja tasuda elatisevõlgnevust. Sisenõudja seisukohalt on kummastav, et avaldaja peab vabatahtlikult ülal tema ja PL ühiseid lapsi ajal, kui tal on PL pooleli abielu lahutus, sissenõudja ja avaldaja laste toetamisest aga avaldaja keeldub. Ei oma laste, LAT(kelle puhul on ülalpidamiskohustus kaheldav) ega oma isa ülalpidamise kohta pole avaldaja esitanud ühtegi tõendit. Huvitatud isiku andmetel ei suhtle avaldaja oma isaga juba aastaid. Esitatud avaldusest nähtub üheselt, et avaldaja prioriteet on iseenda heaolu, Lastekaitseseaduse § 3 alusel tuleb aga samas alati ja igal pool seada esikohale lapse huvid. Sissenõudja on alates 03.09.2009.a. töötuna Eesti Töötukassas registreeritud, mistõttu on väited tema kindlustatuse kohta alusetud. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 järgi vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 45 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel täitemenetluse peatada või täitmist pikendada või ajatada, kui menetluse jätkamine on võlgniku suhtes ebaõiglane. Seejuures tuleb arvestada sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas võlgniku perekondlikku ja majanduslikku olukorda. Avaldaja on kohtule esitatud taotlust põhjendanud asjaoluga, et tema vara on käsitletav vaid abikaasade ühisvarana, samuti on tema ülalpidamisel kaks last, abikaasa laps ja isa. TsMS § 477 lg 7 järgi peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Elanikeregistrist nähtuvalt on avaldaja ülalpeetavad tema neli last, kellest kahe ülalpidamise osas ongi käesoleval juhul algatatud täitemenetlus, mille ajatamist avaldaja palub. Elanikeregistri andmetel on avaldaja ja PL abielu lahutatud mis viitab asjaolule, et avaldajal on piisavalt olnud aega ühisvara jagamiseks ja tal puudub käesoleval ajal nii õiguslik kui moraalne kohustus pidada ülal LAT. Kohus leiab, et avaldajal on piisavalt vabu rahalisi vahendeid, mille arvelt saab elatisevõlgnevust vähendada.
2(3)
2-09-47039 Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et avaldaja ei ole kohtule esitanud ning ka kohus ise ei ole leidnud tõendeid, millest nähtuks, et vaidlusaluse nõude sissenõudmine oleks sissenõudja huvisid ning muid asjaolusid, muu hulgas avaldaja perekondlikku ja majanduslikku olukorda arvestades avaldaja suhtes ebaõiglane. Vastavalt TsMS § 172 lg-le 1 kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Kui menetluses osaleb üksnes avaldaja või kui kohus ei jäta menetluskulusid mõne teise menetlusosalise kanda, kannab avaldaja ise menetluskulud (TsMS § 172 lg 2). Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta avaldaja kanda.
Raivo Einula Kohtunik
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.