Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-09-48224 sissenõutavaks muutunud viivis kuni leppetrahvi tasumise kohustuse täies ulatuses täitmiseni määras 0,15% täitmata kohustuselt päevas. Menetluskulude kindlaksmääramine Jätta menetluskulud kostja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (30.12.2010.a). Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Hageja nõue ja asjaolud IEAS (edaspidi hageja) esitas 24.09.2009.a Harju Maakohtule hagi Osaühingu JT(edaspidi kostja) vastu rendilepingust tulenevate rendimaksete tasumise nõudes, kahju hüvitamise nõudes, leppetrahvi nõudes, sissenõutavaks muutunud viivise nõudes ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja rendileandjana ja kostja rentnikuna 11.12.2008.a laadurekskavaatori Case 695 SR, s/n N6GH05843 rendilepingu nr R081307. Rendilepingu kohaselt kohustus kostja tasuma rendimakseid igakuiste maksetena summas 11 300 krooni, millele lisandus käibemaks, kokku summas 13 344 krooni. Hageja edastas 21.07.2009.a kostjale e-kirja vahendusel meeldetuletuse tasumata rendimaksete osas, kuivõrd kostja ei täitnud oma rendilepingust tulenevat rendimakse tasumise kohustust nõuetekohaselt. Kostjal olid tasumata rendimaksete arved nr 640222, 641299, 642078, 643136, 644043 ja 644884. Hageja ütles 17.08.2009.a rendilepingu üles, sest kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt. Kostja on teinud tasumata rendimaksete tasumiseks alljärgnevad maksed: 1) 01.07.2009.a tasus kostja arvest nr 640222 summa 8 954,20 krooni, tasumata on 4 379 krooni; 2) 07.09.2009.a tasus kostja arvest 641299 summa 12 093,60 krooni, tasumata on 1 240,40 krooni; 3) 09.09.2009.a tasus kostja arve nr 642078 terves ulatuses summas 13 334 krooni. Kuivõrd kostja tagastas laadurekskavaatori tõsise mootoririkkega ja ilma lumesahata, siis edastas hageja kostjale koos lepingu ülesütlemisteatega kahju hüvitamise nõude summas 83 800 krooni. Lisaks eeltoodule edastas hageja kostjale nõude rendilepingust tuleneva lepingu lõpetamise tasu (leppetrahvi) nõude summas 95 577,60 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista tasumata rendimaksed 58 822,20 krooni, kahju hüvitise 3 500 krooni, leppetrahvi 3 500 krooni, sissenõutavaks muutunud viivise 13 783,55 krooni ning tulevikus sissenõutavaks muutuvad viivised kuni põhikohustuse täies ulatuses täitmiseni määras 0,15% täitmata kohustuselt päevas. Hageja täpsustas 23.03.2010.a hagi ning palub 23.03.2010.a seisuga kostjalt välja mõista rendimaksed 54 138,33 krooni, rendimaksete viivitamise eest sissenõutavaks muutunud viivis 33 116,55 krooni, sissenõutavaks muutuv viivis alates 24.03.2010.a kuni rendimaksete täies ulatuses tasumiseni määras 0,15% täitmata kohustuselt päevas, leppetrahv 45 861,67 krooni, sissenõutavaks muutunud viivis leppetrahvi tasumisega viivitamise eest 12 451,44 krooni, tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis alates 24.03.2010.a kuni leppetrahvi tasumise kohustuse täies ulatuses täitmiseni määras 0,15% täitmata kohustuselt päevas ning jätta läbivaatamata kahju hüvitise nõue summas 3 500 krooni. Kohus jättis 22.04.2010.a määrusega hageja kahju hüvitamise nõude summas 3 500 krooni läbi vaatamata. Oma 29.09.2010.a vastuses leiab hageja, et õigus nõuda leppetrahvi tuleneb otseselt poolte vahel sõlmitud rendilepingust. Leppetrahvi suurust ei ole vaja tulenevalt leppetrahvi olemusest tõendada ega põhjendada. Kuna leppetrahv on ainult nö miinimumkahjuna kokkulepitud

2-09-48224 rahasumma, siis ei ole tulenevalt leppetrahvi funktsioonist tegelikult tekkinud kahju suurus tähtis. Leppetrahv võimaldab kaitsta võlausaldaja huve ka juhul, kui tegelikult kahju ei olegi tekkinud või kui selle tõendamine on võimatu. Antud juhul ei olnud leppetrahvil ainult survefunktsioon, vaid sellel oli ka kokkulepitud kahju hüvitamise funktsioon. Lepingu ülesütlemisel kostjaga tuli olukorras, kus ehitusmasinate turg oli täielikus madalseisus (ehitusmasinate turg oli langenud ca 90%), leida masinale uus ostja, masin remontida ja hooldada ning korda seada uuele omanikule üleandmiseks. Masina müümisel uuele ostjale oli masina reaalne müügihind aga juba oluliselt väiksem, kui see oleks olnud müümisel kostjale. Kostja vastuväited 05.03.2010.a vastuse kohaselt ei tunnista kostja hagi osaliselt ja esitab sellele alljärgnevad vastuväited. Kostja ei tunnista hageja poolt nõutavast renditasust vähemalt perioodi 21.-31.07.2009.a eest nõutavat renditasu, kuivõrd kostja oli masina tagastanud hagejale 20.07.2009.a. Kuivõrd masin oli alates 20.07.2009.a hagejale tagastatud, siis ei peaks kostja ka tasuma arvet nr 646368 ligikaudu 1/3 ulatuses. Kostja ei tunnista leppetrahvi nõuet, kuivõrd hagejal ei ole tekkinud alust seda lepingu järgi nõuda. Lepingu punkti 6.2. kohaselt oli hagejal õigus lõpetada leping ennetähtaegselt ja õigus nõuda kostjalt lepingu lõpetamiseks seotud kulude hüvitamiseks lepingu lõpetamise kuni 16% masina algväärtusest, kui esinevad lepingu punktides 6.2.1.- 6.2.7. nimetatud asjaolud. Kostja leiab, et eelnimetatud punktides toodud asjaolusid ei ole esinenud ja seetõttu puudub ka hagejal õigus nõuda lepingu lõpetamise tasu. Kui lepingu lõpetamise tasu nõudmise alus leiab siiski tõendatust, siis ei ole kostja arvates aga kindlasti põhjendatud selle nõudmine täissumma ehk 95 577 krooni ulatuses ja kostja palub selle vähendamist mõistliku summani. Kostja palub jätta hagiavaldus osaliselt rahuldamata, jätta hageja menetluskulud hageja enda kanda ja mõista hagejalt välja kostja menetluskulud. 16.04.2010. vastuse kohaselt tunnistab kostja tasumata rendimakseid summas 54 138,33 krooni. Kostja palub vähendada hageja poolt taotletavat viivisenõuet. Kostja vaidleb vastu leppetrahvi nõudele. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja oma 23.03.2010.a kirjalikult esitatud nõuete juurde. Hageja nõueteks on rendimaksete võlg 54 138,33 krooni, viivis 33 116,55 krooni, leppetrahv 45 861,67 krooni, viivis leppetrahvilt 12 451,44 krooni ja viivis täitmata jäämisel päevas. Kostja võtab õigeks rendimakse võla summas 54 138,33 krooni, kostja ei tunnista viivist summas 33 116,55 krooni, leppetrahvi nõuet ega ka viivise nõuet leppetrahvi nõudelt.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid ja hinnanud esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagis toodud asjaoludele ja õiguslikele põhjendustele tuginedes on hageja nõue põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vaidlus puudub selles, et 11.12.2008.a sõlmiti poolte vahel rendileping nr R081307. Vastavalt VÕS § 76 lg 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele, sama paragrahvi lg 3 kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Rendilepingu p 5.4 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale rendimakse hageja poolt esitatud arve alusel. Rendilepingu tiitellehe p 7

2-09-48224 kohaselt oli igakuise rendimakse suuruseks 11 300 krooni, millele lisandus käibemaks, kokku 13 334 krooni. Rendimakse loeti tähtaegselt ja nõuetekohaselt tasutuks, kui see laekus hageja pangakontole arvel näidatud päevaks. Rendimaksete võlgnevuse hageja poolt nõutud summas 54 138,33 krooni on kostja nii kohtule esitatud kirjalikus vastuses kui ka kohtuistungil õigeks võitnud. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Arvestades, et kostja ei ole tasunud rendilepingu alusel tasumisele kuuluvaid rendimakseid, on kostja oma rendilepingust tulenevaid kohustusi rikkunud ja kostjalt tuleb rendimaksete võlgnevus summas 54 138,33 krooni hageja kasuks välja mõista. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi ( viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooltevahelise rendilepingu p 5.8 kohaselt kui pool ei täida temal lasuvat kohustust rendilepingus fikseeritud tähtajaks, võib teine pool nõuda viivist 0,15% tasumata summast päevas. Kuna kostja on tunnistanud rendimaksete võlgnevust, on ta sellega tunnistanud ka rahalise kohustuse täitmisega viivitamist ning hageja poolt esitatud viivisnõuded rendimaksete osas on põhjendatud ning kuuluvad rahuldamisele. Viivisnõude suurust ega viivise arvutamist kostja vaidlustanud ei ole. Viivise vähendamise nõuet ei ole kostja põhjendanud. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma ja leppetrahv võib olla väljendatud ühekordse summana või protsendina teatud summast. Rendilepingu p 6.2 ja 6.2.7 kohaselt oli hagejal õigus lõpetada rendileping ennetähtaegselt ning nõuda kostjalt lepingu lõpetamisega seotud kulude hüvitamiseks rendilepingu lõpetamise tasu kuni 16 % masina algväärtusest, kui kostja rikub muid olulisi lepingutingimusi. Rendilepingu kohaselt oli renditud masina väärtuseks 597 360 krooni, millest leppetrahvi suuruseks oli 95 577,60 krooni ja selles summas ( 16%) on pooled lepingu sõlmimisel kokku leppinud. Vaidlust ei ole selles, et 17.08.2009.a ütles hageja rendilepingu üles, kuna kostja ei täitnud rendilepingust tulenevat renditasu maksmise kohustust nõuetekohaselt. Tõendeid selle kohta, et kostjapoolne kohustuse mittetäitmine ja lepingutingimuste rikkumine oleks vabandatav, kohtule esitatud ei ole. VÕS § 158 tulenevalt on leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimise eeldusteks kehtiv võlasuhe poolte vahel, kohustuse rikkumine ja rikkumine ei ole vabandatav ning teade leppetrahvi nõude esitamise kohta. Asja arutamisel on eelpooltoodud eeldused leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks tõendamist leidnud. Poolte vahel oli sõlmitud kehtiv rendileping, millest tulenevat kohustust kostja rikkus ning rikkumine ei olnud vabandatav. Ka on teade leppetrahvi nõude kohta on kostjale edastatud ( tl 23,24). Kohtule esitatud kirjalikus vastuses on kostja möönnud, et kui lepingu lõpetamise tasu nõudmise alus leiab tõendamist, siis selle nõudmine täissummas ehk 95 577 krooni ulatuses ei ole põhjendatud ning ta palub selle vähendamist mõistliku summani. Hageja poolt on esitatud leppetrahvi nõue 45 861,67 krooni. Kohtu hinnangul ei ole see summa ebamõistlikult suur, kuna leppetrahv täidab ka lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamise funktsiooni ja tagab võlausaldajale õiguse saada kokkulepitud rahasummat kui miinimumhüvitist. Rendilepingus (lisa nr 4) võttis kostja endale kohustuse pärast 6 kuulist rendiperioodi, hiljemalt 30.06.2009.a. rendimasin välja osta hinnaga 430 000 krooni, millele lisandub käibemaks. Kostja rendimasinat välja ei ostnud, masin tagastati hagejale kahjustatult ( tl 25). Kohtu hinnangul on leppetrahvi nõue põhjendatud ja kuna kostja ei ole hagejale leppetrahvi tasunud, siis on ka põhjendatud leppetrahvilt arvestatav viivise nõue. Leppetrahvilt viivise arvestust ei keela seadus ja seda põhimõtet on kinnitanud ka Riigikohus. Riigikohtu 15. oktoobri

2-09-48224 2008. a otsuse nr 3-2-1-69-08 p 24 kohaselt „Seadus ei keela arvestada tasumisele kuuluvalt leppetrahvilt viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud suuruses, erinevalt VÕS § 113 lg-s 6 sätestatud intressilt viivise arvestamise keelust. Lähtudes VÕS § 113 lg 1 esimesest lausest võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Leppetrahvinõue muutub VÕS § 82 lg 7 ja § 158 lg 1 järgi sissenõutavaks alates selle nõude eelduste täitmisest, esmajoones kohustuse rikkumisest (vt p 14). Seega võib hageja leppetrahvinõude olemasolul nõuda kostjalt selle tasumisega viivitamisel ka viivist“. Leppetrahvi tasumisega viivitamise eest nõustava viivise arvestust ei ole kostja vaidlustanud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud.

Katrin Saar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.