lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-09-66034/22

Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad

TsiviilasiOsaliselt jõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 30.12.2010

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-09-66034/22
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
30.12.2010
Staatus
Osaliselt jõustunud
Sõnade arv
1436
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Ärakiri

2-09-66034

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

2-09-66034

Määruse tegemise aeg ja koht

30. detsember 2010, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Marge Tamme

Kohtuasi

KÜ Järveküla tee 54 hagi M. P. vastu 26 655.36 krooni võlgnevuse nõudes.

Menetlustoiming

Menetluse lõpetamine / Riigilõivu tagastamine

Kohtuistungi toimumise aeg

16. detsember 2010

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja:

Hageja esindaja:

KÜ Järveküla tee 54 (RK 80245514, asukoht Järveküla tee 54-48, KohtlaJärve) Paul Paas (volikirja alusel, e-post [email protected] )

Kostja:

M. P. (IK xxx, elukoht xxx

Kostja esindaja:

Vandeadvokaat S. P.(määratud korras)

Resolutsioon

1.Lõpetada tsiviilasja nr 2-09-66034, KÜ Järveküla tee 54 hagis M. P. vastu 26 655.36 krooni võlgnevuse nõudes, menetlus.
2.Välja mõista M. P.`lt KÜ Järveküla tee 54 (arveldusarve nr. 221034830821 AS-s Swedbank) kasuks pool hageja poolt makstud riigilõivust summas 3 000 (kolm tuhat) krooni ja õigusabi kulud summas 7 200 (seitse tuhat kakssada) krooni.
3.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Tagastada KÜ-le Järveküla tee 54 (RK 80245514) Rahandusministeeriumi arvele 26. novembril 2009.a. viitenumbriga 2900072136 (maksekorraldus nr. 198) tasutud riigilõivust pool, st. 3 000 (kolm tuhat) krooni arvele nr 221034830821 AS-s Swedbank.
4.Määrus saata teadmiseks menetlusosalistele Raamatupidamiskeskusele.

ning täitmiseks Kohtute

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA ASJA VARASEM KÄIK

Viru Maakohtu menetluses on KÜ Järveküla tee 54 hagi M. P. vastu 26 655.36 krooni võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt määrati kostja Järveküla tee 54 korteriomanike 24.01.2000 üldkoosoleku otsusega elamu asukohaga Järveküla tee 54, Kohtla-Järve, valitsejaks. 03.12.2006 asutati elamus korteriühistu Järveküla tee 54 ja elamu valitseja M. P. vabastati tema avalduse alusel valitseja kohustustest. 03.12.2006 andis kostja ülekassa jäägi ja mõned dokumendid võlgnike nimekirjaga. Puudujäävate dokumentide osas väitis kostja, et on need hävitanud. Kostjat kohustati dokumendid taastada. Revisjonikomisjoni 30.11.2008 akti kohaselt oli kostja majandustegevuse puudujäägi summaks 92 454.54 krooni ja kostjat kohustati 15 päeva jooksul andma selgitusi või tasuma puudujäägi. 30.03.2009 esitas kostja hagejale täiendavad dokumendid skaneerimiseks (originaalid jäid kostja valdusesse). Revisjonikomisjoni 23.04.2009 akti kohaselt oli puudujäägi summaks 26 655.36 krooni ja kostjat kohustati 7 päeva jooksul andma üle puudujäävad dokumendid. Käesoleva akti õnnestus kostjale edastada alles 09.08.2009. 17.11.2009 otsustas korteriühistu üldkoosolek esitada hagi kostja vastu dokumentide väljanõudmiseks ja kahju hüvitamise nõudes. Hageja palus kostjalt välja mõista koguvõlgnevus 26 655.36 krooni, riigilõiv 6 000 krooni ja õigusabikulud. Kostja M. P. esitas 14.12.2009 taotluse riigi õigusabi saamiseks kohtueelses- ja kohtumenetluses. M. P. põhjendas riigi õigusabi saamise vajadust asjaoludega, et kostja on pensionär, elab üksi ning ei ole võimeline ise oma õigusi kohtumenetluses kaitsma. Ka M. P. varaline seisund ei võimalda tasuda asjatundliku õigusabi eest. Viru Maakohtu 19.02.2010 määrusega rahuldati kostja riigi õigusabi taotlus ja määrati riigi õigusabi osutaja advokaadi tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta.

M. P.`le

06.aprillil 2010 esitas kostja esindaja kohtule vastuse, milles väidab, et hageja nõue ei ole selge ja nõuded on põhjendamatud. Hageja poolt esitatud dokumentidest ei nähtu, millises ajavahemikus puudujääk summas 26 655.36 krooni tekkis. Esindaja arvamuse kohaselt ei ole 13.12.2005 revisjoniaktis arvestatud ehitustööde arve nr. 3 alusel tasutud summat 27 116.40 krooni, antud summa on aga suurem hageja poolt nõutud summast. Kostja esitab hagejale nimetatud arve nr 3 ning leiab, et antud asjaolu välistab nõude rahuldamise. Samuti palus kostja kohaldada aegumist, kuna revisjonikomisjoni poolt arvestamata summad olid kuni 08.12.2005, hagi on aga esitatud 08.12.2009. kostja esindaja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
14.oktoobri 2010 kohtuistungil teatas hageja esindaja, et probleem on arve sisus. Sellest ei nähtu, mis töid selle arve järgi tehti. Probleem oligi selles, et ei olnud esitatud tõendit selle kulu kohta. Praeguses haginõudes oli taotlus, see puudutas valitseja pangaarveid. Seadus näeb ette, et valitseja peab valitsetavat vara eraldi oma rahadest hoidma. See, mis puudutab seda konkreetset tõendit, seal on kirjas ainult ehitustööd ning tellijaks on korteriühistu. See dokument on dateeritud 2005.a., aga korterühistu on registreeritud 2007.a. Kogu probleem oli selles, et oma aruandluse peitis kostja ära. Menetluse lõpetamise küsimuse saab otsustada siis, kui kostja esitab dokumendi ehitustööde kohta ja siis saab hageja kontrollida, kas neid ehitustöid üldse tehti ja just nimelt seal korteriühistus. Seoses valitsemisega võisid olla ka inimeste poolt tehtud veel täiendavad sissemaksed, hageja ei tea, missugused võivad nad olla. Hageja ei tea, mis panga kanded näitavad, meil puudus igasugune võimalus kostja

pangakontot näha. Sealt on näha, mida inimene maksis, mille eest ta maksis. Kas seal olid täiendavad korjamised mingi asja jaoks, esindaja ei tea. Sellepärast esindaja soovibki näha, mis seal arvetes toimub, et hageja saaks selle üle vaadatud. Kui seal ei ole mingisugusid täiendavaid laekumisi, ütleme, et olid normaalsed jooksvad laekumised selle eest nagu nad pidid maksma, st. teenustasu ja kommunaalteenuste eest, siis hagi nõuet me suurendama ei hakka. Kostjal tuleb tõendada, et see töö oli tehtud maja heaks. Kui meie rääkisime ühest summast, siis kostja tuli välja paberitega, mis tunduvalt ületasid need summad. Aga kostja väidab, et tema on need kulutused teinud, järelikult tal on olnud sissetulekud. Kui kostja oleks need materjalid, tõendid esitanud kohe, poleks me täna siin istunud. Valitseja funktsioone täites peab olema vähemalt üks konto. Korteriomandiseadus ütleb, et valitseja peab hoidma korteriomandi vahendid eraldi enda omadest. Kostja peab esitama pangakonto väljavõtte periood 01.01.2004-30.11.2006.a. Pangakonto peab olema seotud kostja majandustegevusega, kui ta oli Järveküla tee 54 valitseja. Kostja esindaja nõustus täiendavate dokumentide esitamise vajadusega.

11.novembril 2010 esitas kostja esindaja kohtule vastuse koos täiendavate dokumentidega. Kostja esindaja jääb arvamuse juurde, et hagis esitatud nõue summas 26 655.36 krooni ei ole selgelt ja üheselt põhjendatud. Kostjale ei ole arusaadav, millal nimetatud puudujääk tekkis.
16.detsembri 2010 kohtuistungil esitas hageja esindaja avalduse hagist loobumiseks, kuna alles kohtumenetluse käigus esitas kostja põhjendatud kuludokumendid. Kui kostja oleks nõutavad dokumendid esitanud õigeaegselt, ei oleks hagejal tekkinud vajadust kohtusse pöördumiseks, seega on kostja käitunud hageja suhtes pahatahtlikult. Seoses sellega palub hageja lõpetada tsiviilasja menetlus. Hageja esindaja palus tagastada pool hageja poolt tasutud riigilõivust summas 3 000 krooni ning mõista välja kostjalt menetluskulud: pool riigilõivust summas 3 000 krooni ja õigusabikulud 7 200 krooni. Kostja esindaja nõustus hagist loobumise ja menetluse lõpetamisega. Kostja esindaja ei nõustunud menetluskulude väljamõistmisega kostjalt, esindaja arvamuse kohaselt ei olnud kostja käitumine pahatahtlik, vaid hageja esitas hagi põhjendamatult.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud avalduse ja toimiku materjalidega, leiab, et taotlus on põhjendatud ja tsiviilasja menetlus tuleb lõpetada. Hageja loobus oma hagiavaldusest. Kuna hagist loobumine ei kahjusta poolte mainet ega avalikku huvi, siis vastavalt TsMS § 428 lg 1 p 3 kohus võtab loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse. Kooskõlas TsMS § 431 lg 1 selgitab kohus menetlusosalistele menetlustoimingu tegemise või tegemata jätmise tagajärgi, et vastavalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral seoses hagist loobumisega ei või samad pooled sama hagi eseme suhtes esitada uut hagi. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 2 pool menetluses tasutud riigilõivu tagastatakse, kui hageja loobub hagist. TsMS § 150 lg 4 kohaselt, riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti./---/ Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. TsMS § 168 lg 5 alusel, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud.

14.10.2010 kohtuistungil kohustas kohus kostjat esitama dokumendid (pangakonto väljavõtted) ning seejärel esitas kostja need 11.11.2010. Ka oma vastuses hagile taotles kostja aegumise kohaldamist, mitte ei esitanud dokumente, millest nähtuvalt oleks hagejal olnud varem alus hagist loobumiseks. Kui kostja oleks nimetatud dokumendid esitanud hagejale õigeaegselt, oleks hagejal puudunud alus kohtusse pöördumiseks. Kuna kostja esitas dokumendid alles

11.novembril 2010, siis võib lugeda, et kostja rahuldas hageja nõude pärast hagi esitamist. Ülaltoodust lähtuvalt jätab kohus hageja menetluskulud kostja kanda. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 2; lg 4, § 168 lg 5, § 428 lg 1 p 3, § 429, § 431 lg 1, § 433, § 463 lg 1, § 465 võtab kohus hagist loobumise vastu ning lõpetab tsiviilasja menetluse.

Marge Tamme Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

Alla Kuzmina

Tartu Ringkonnakohus 08. aprillil 2011.a. otsustas:

1.Tühistada Viru Maakohtu 30. detsembri 2010. a määrus osaliselt. 1.1.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta hageja menetluskulud hageja kanda. 1.2.Muus osas jätta Viru Maakohtu 30. detsembri 2010. a määrus muutmata.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Lugeda määruse resolutsioon sõnastatuks järgmiselt: 3.1 Lõpetada tsiviilasja nr 2-09-66034 (KÜ Järveküla tee 54 hagis M. P. vastu 26 655.36 krooni võlgnevuse nõudes) menetlus.
3.2.Jätta KÜ Järveküla tee 54 poolt makstud riigilõiv summas 3 000 krooni ja õigusabikulud summas 7 200 krooni KÜ Järveküla tee 54 enda kanda.
3.3.Tagastada KÜ-le Järveküla tee 54 (rk 80245514) Rahandusministeeriumi arvele 26.11.2009 viitenumbriga 2900072136 (maksekorraldus nr 198) tasutud riigilõivust pool, s.o 191,73 (sada üheksakümmend üks eurot ja 73 senti) (3000 krooni arvele 221034830821 AS-s Swedbank. Määruskaebuse menetluskulud jätta poolte endi kanda. Kohtumäärus jõustus 30.04 2011.a. Tartu Ringkonnakohtu kohtumäärusega.

Nooremreferent

A. Kuzmina

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja