Tsiviilasi nr 2-09-35617
Tagaseljaotsus Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Hiie Lindmets
Otsuse avalikult teatavaks- 30. detsember 2010, Tartu kohtumaja tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-09-35617
Tsiviilasi
Era Liisingu Inkassoteenused AS-i hagi Arvo Matsoni vastu 14 110 krooni nõudes
Tsiviilasja hind
11 110 krooni
Menetlusosalised ja nende hageja Era Liisingu Inkassoteenused AS (RK 10625474; asukoht Tartu mnt 24-15, 10115 Tallinn), esindaja August esindajad Käära, e-post [email protected]; kostja Arvo Matson Kohtuistungi toimumise aeg
kirjalik menetlus
sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6).
viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, asub VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemele seadusest tulenev regulatsioon, käesoleval juhul VÕS § 113 lg 1 teises lauses toodud viivise seadusjärgne määr. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt tagastamata laenusummalt 3000 krooni välja mõista viivis perioodi 21.01.2007 kuni 26.08.2008 eest 528 krooni (3000 krooni × 11% × 584 päeva / 365 päeva). Hageja taotles kostjalt lepingu p 14 alusel leppetrahvi 1500 krooni väljamõistmist. Kohus tuvastas eelpool, et pooltevaheline leping oli sõlmitud tüüptingimustel ja seega ei saa lugeda leppetrahvi kohta käivat tingimust eraldi kokkulepituks. Kohus leiab, et kuna hageja taotleb kostjalt lepingu p-s 14 ettenähtud leppetrahvi väljamõistmist lisaks kohustuse täielikule täitmisele, siis on nõutav leppetrahv ebaproportsionaalselt suur (kuni 50% kohustuse rikkumise hetkel tagastamata laenust), mistõttu on antud tüüptingimus tarbijat ebamõistlikult kahjustav VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi ja seetõttu tulenevalt VÕS § 42 lg 1 tühine. Kuna antud juhul puudub hagejal võimalus nõuda leppetrahvi ka seaduses sätestatud alustest tulenevalt VÕS § 41 teisest lausest, jätab kohus hageja nõude leppetrahvi summas 1500 krooni kostjalt väljamõistmiseks rahuldamata. Hageja nõue põhivõla 3000 krooni, intressi 700 krooni ja võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulu 150 krooni osas kuulub rahuldamisele VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, § 101 lg 2, § 396 lg 1 ja § 397 lg 1 alusel.
3(3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.