lk 1
Eesti Vabariigi nimel Kohus
Pärnu Maakohus
Kohtunik
Külli Mõlder
Otsuse avalikult teatavaks
30. detsember 2010.a. Kuressaare
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-54372
Hagi ese
Korteriühistu Mereranna hagi T M vastu võla ja viivise nõudes
Menetlusosalised
Hageja Korteriühistu Mereranna (registrikood 80034390, Mereranna tee 2-12, Kudjape, Kaarma vald, [email protected] Seaduslik esindaja Kalle Hiiuväin, Hageja lepinguline esindaja Eero Lapp e-post: [email protected] kostja T M ( )
Asja läbivaatamise kuupäev
õigeksvõtul põhinev, kirjalik menetlus
Resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista T Milt (M) (isikukood 37403050035) Korteriühistu Mereranna (registrikood 80034390) kasuks võlg summas 19 163(üheksateist tuhat ükssada kuuskümmend kolm) krooni ja 40 senti. Välja mõista kostjalt T Milt (M) Korteriühistu Mereranna kasuks viivis protsendina põhinõudest (19163,40 EEK) 0,07 % päevas kuni nõude kohase täitmiseni. Menetluskulud Hageja menetluskulud- riigilõiv summas 4000 krooni jätta kostja T M kanda. Välja mõista T Milt (M) Korteriühistu Mereranna kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 4000 (neli tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel, arvates esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest.
lk 2
Kostja oma kirjalikus vastuses/t.l. 28/ võttis hagi õigeks.
Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, leiab, et asja on võimalik lahendada ilma kohtuistungit pidamata, kuna kostja on eelmenetluses hagi õigeks võtnud. TsMS § 440 järgi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata. Kohus on seisukohal, et esitatud hagi on rahuldamisele.
õiguslikult põhjendatud ja kuulub
VÕS § 76 lg. 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 järgi kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: p. 1) nõuda kohustuse täitmist; p. 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. KOS § 13 lg. 1 järgi tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalikõiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused. Lõike 2 kohaselt on korteriomanik kohustatud eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama. KÜS § 7 lg. 1 järgi on osamaksu tasumine kohustuslik. Kostja ei ole oma kohustust korteriühistu ees täitnud ja võlgneb 19 163, 40 krooni, mistõttu esitatud hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 367 järgi viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus
lk 3 mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Hageja taotleb viivise väljamõistmist kostjalt protsendina põhinõudest , 0,07 % päevas põhinõudelt kuni põhinõude kohase täitmiseni, mis kohtu hinnangul on põhjendatud. Menetluskulud TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 1 lg 1 kohaselt asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud. Hagiavalduses esitatud kohtukulude nimekirja kohaselt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv summas 4000 krooni /tl 22/. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 4000 krooni. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kostjalt. TsMS § 430 järgi võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused.
Kohtunik: Külli Mõlder
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.