2-10-39865
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtunik
Roomet Sõnna
Otsuse avalikult
29.detsember 2010 Võru kohtumaja
teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-10-39865
Hagi ese
OÜ Võru Kinnisvara hagi T. J. vastu 44 130,35 krooni nõudes 35 065,25 krooni
Hagi hind
esindajad
hageja OÜ Võru Kinnisvara (registrikood xxxxxxxx, asukoht Vabaduse 22 Võru linn); kostja T. J. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxxxx xx-xx xxxx xxxx xxxxxxx)
Kohtuistungi aeg
kirjalik menetlus
Pooled ja nende
rahuldada OÜ Võru Kinnisvara hagi T. J. vastu. Välja mõista T. J. 44 130 (nelikümmend neli tuhat ükssada kolmkümmend) krooni ja 35 senti OÜ Võru Kinnisvara kasuks. Välja mõista T. J. OÜ Võru Kinnisvara kasuks viivis 0,06% päevas põhinõudelt, so 35 065,35 kroonilt alates 19.augustist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulude jaotus OÜ Võru Kinnisvara menetluskulud jätta T. J. kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 31.07.2009.a. poolte vahel leping, milles kostja tunnistas oma võlgnevust hagejale suuruses 25 292,50 krooni ja võttis endale kohustuse võla likvideerimise eesmärgil tasuda alates augustist 2009 igakuuliselt kuu kahekümnendaks kuupäevaks 3000 krooni, kuid mitte vähem kui kommunaalmaksed xxxxx xx-xx korteri eest koos sellel kuul tasumisele kuuluva intressimaksega kokku, ning maksta intressi võlasumma ja sellele igakuuliselt lisanduvate kommunaalmaksete jäägilt suuruses 0,06% päevas. Hoolimata meeldetuletustest on kostja lepingutingimusi korduvalt rikkunud ning teostanud makseid lepingulistest maksetest oluliselt vähem. Lepingutingimuste korduva rikkumise tõttu otsustas hageja võlasumma, lisandunud kommunaalmaksete, intressimaksete ning leppetrahvi sissenõudmiseks pöörduda kohtu poole ja saatis 22.03.2010 kostjale vastavasisulise kirja. Neil asjaoludel palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks võlasumma 35 065,25 krooni, tasumata intressimaksed 1 065,10 krooni ja leppetrahv suuruses 8000 krooni, seega kokku 44 130,35 krooni ning pooltevahelisest lepingust tulenev viivis põhinõudelt suuruses 0,06% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni.
Kostja võtab hagi õigeks 36 130,35 krooni suuruses summas. Leppetrahvi palub ta mitte nõuda, kuna on makseid tasunud. Kostja tunnistab, et on lepingutingimusi rikkunud, kuid on hagejale telefoni teel teatanud ajutistest makseraskustest (tl 21). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA NENDEST TEHTUD JÄRELDUSED Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud poolte vahel 31.07.2009.a. sõlmitud lepingu koopia (tl 7); koondi korteri Võrus xxxxx xx-xx võlgnevuse, kommunaalmaksete arvestuse ja tasumise kohta (tl 6); ärakirjad hageja kirjadest kostjale (tl 8, 26). VÕS §-de 5; 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1, 6; 113 lg 1 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik, kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele; kusjuures kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Lepinguga (tl 7) on tõendatud, et 31.07.2009.a. on OÜ Võru Kinnisvara ja T. J. (võlgnik) sõlminud lepingu alljärgnevas: 1.1. Lepingu järgi võlgneb võlgnik OÜ Võru Kinnisvarale seoses kommunaalmaksete ja halduskulude mitteõigeaegse tasumisega korteri Võru xxxxx xx-xx eest seisuga 31.07.2009 25 292,50 krooni ja ta tunnistab seda võlgnevust täies ulatuses. 1.2. Võlgnik
2 (5)
kohustub võlasumma OÜ Võru Kinnisvarale tagasi maksma koos muude lepingust tulenevate summadega lepingus toodud tingimustel ja täitma kõik lepingu järgi endale võetud kohustused.
3 (5)
likvideerida mahajäämus koos märtsikuu lepingulise maksega; meeldetuletusest hoolimata ei tasunud kostja märtsikuu maksetähtajaks ühtegi senti ja sellest tulenevalt võttis hageja seisukoha pöörduda kohtusse, saates kostjale 22.03.2010 sellekohase kirja; pärast nimetatud kirja kättesaamist helistas hagejale kostja ema ja lubas tasuda lepingulisest mahajäämusest 11 435,25 krooni veidi väiksema summa 11 000 krooni hiljemalt 31.03.2010; selleks tähtajaks mingit tasumist ei toimunud; aprillis tasus kostja lubatud 6000 krooni asemel ainult 4300 krooni, mais 3000 ja juunis 2476 krooni; juulis 2010 ei laekunud kostjalt uuesti ühtegi senti ning alles sellele järgnevalt esitas hageja hagiavalduse kohtule (tl 24-25). VÕS § 162 lg 1 kohaselt, kui maksmisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisu. Leppetrahvi alandamine on kohtu diskreditsiooniotsus, mille kohus teeb võlgniku ja võlausaldaja huve kaaludes. Leppetrahvi eesmärgiks on võlgniku sundimine oma kohustuse täitmisele, tagatisfunktsioon on võlausaldaja huvi tagatud kohustuse täitmise vastu. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Seega on kostja ülesanne tõendada, et leppetrahv on ülemäära suur. Lepingu p 4 kohaselt (tl 7) on pooled kokku leppinud, et kui hageja on pöördunud lepingu rikkumise tõttu kohtu poole, kuulub sissenõudmisele ka leppetrahv suuruses 8 000 krooni. Hageja on pöördunud hagiga kohtusse, sest kostja ei ole lepingut täitnud. Asja materjalidest nähtuvalt ei ole kostja võlgnevuse likvideerimisel novembri- ja detsembri arvestuskuu eest 2009.a., veebruari, juuni ja juuli arvestuskuu eest 2010.a. tasunud ühtegi senti (tl 6). Kohus leiab, et kostja ei ole tõendanud, et leppetrahv on ülemäära suur. Leppetrahvi tasumine oli poolte sõlmitud lepingus ette nähtud võlgniku poolt rahalise kohustuse rikkumise juhuks. Leppetrahvi vähendamisel võtab kohus arvesse võlgniku poolt kohustuse täitmise ulatust, võlasuhte osaliste varalist olukorda ja tähelepanuväärivat võlausaldaja huvi. Võrreldes lepingu sõlmimise ajal tunnistatud võla ja haginõude suurusi, nähtub, et kostjal on ühe aasta jooksul võlasumma hoopis suurenenud ligi 10 000 krooni. Üksnes asjaolu, et kostja on rahalistes raskustes, ei saa olla aluseks leppetrahvi vähendamisele. Samuti moodustavad hageja kõrvalnõuded põhinõudest vaid ligi 26 protsenti. VÕS § 104 lg 1 kohaselt vastutab isik oma kohustuse rikkumise eest seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel üksnes süü olemasolu korral. Üldjuhul vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest VÕS § 103 lg 1 järgi, välja arvatud, kui rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kohustuse rikkumine on VÕS § 103 lg 2 kohaselt vabandatav, kui võlgnik rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Kostja ei ole tõendanud, et tema poolt kohustuse rikkumine on vabandatav. TsMS § 367 kohaselt võib koos põhinõudega esitada hagis viivisenõude selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajal veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja taotleb välja mõista kostjalt pooltevahelisest lepingust tulenev viivis põhinõudelt suuruses 0,06% päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni põhinõude täieliku tasumiseni. 4 (5)
Pooltevahelise lepingu p 3 kohaselt maksab võlgnik lepingus toodud maksete tähtaegselt maksmata jätmise korral hagejale viivist 0,06 % päevas, lähtudes maksmisele kuuluvatest summadest (tl 7). Seega tuleb välja mõista kostjalt OÜ Võru Kinnisvara kasuks viivis 0,06% päevas põhinõudelt, so 35 065,25 kroonilt alates 19.augustist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et neil asjaoludel tuleb hagi rahuldada ja kostjalt välja mõista hageja kasuks kokku 44 130,35 krooni ning viivis 0,06% päevas põhinõudelt, so 35 065,25 kroonilt alates 19.augustist 2010 kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus, rahuldades hagi, jätab TsMS § 162 lg 1 alusel hageja menetluskulud kostja kanda. Kohtunik:
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.